1-15-4701/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-4701

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

08.juunil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Rainer Objartel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav M.I, IK XXX; sünniaeg: 09.juunil 1960.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

M.I süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 07.juunil 2015.a kella

14.20 paiku Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Varnja alevikus XXX maja juures mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXXX. M.I väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,89 mg/l kohta.

Sellega pani M.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.I-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.juuni 2015.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.I-le käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust

15.aprilli 2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-13-3426 mõistetud karistuse 3 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 2 kuu 27 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada M.I-le mõistetud 7 kuu 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 235 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

M.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub M.I-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seetõttu on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata süüdistatavale menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust. M.I

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 07.-08.juuni 2015.a, s.o

M. I

kaks (2) päeva ning kandmisele kuluvaks karistuseks lugeda neli (4) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu

M. le I-

kohtumaja 15.aprilli 2013.a kohtuotsusega nr. 1-13-3426 mõistetud karistuse kolm (3) kuud vangistust ärakandmata osa, s.o kahe (2) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista seitse (7) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69

M. le I- lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kolmkümmend viis (235) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab M.I järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna M.I Valga talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

M. lt I- viieks (5) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti M.I

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha

M. lt I- kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu üheksakümmend kuus (96) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud

M. I ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700042668. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum