2-14-19107/53 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-19107

Tsiviilasi

XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton

Sigal (e-post menetlus@redbaltic.ee)

Võlgnik: XXX(isikukood XXX, rahvastikuregistri järgi

puudub kehtiv Eesti elamisluba, elukoht XXX, e-post

XXX, XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja: XXX (e-post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm (asukoht OÜ

Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25 Tallinn,

telefon 66 40 620, 50 188 40, e-post maire@kraaviab.ee)

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jätta XXX kanda.

3. Välja mõista XXX ajutise halduri töötasu 1539 eurot (sh käibemaks) ja ajutise

halduri kulutused 372,98 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1911,98 eurot (sh

käibemaks).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Võlausaldaja XXX esitas 13.05.2014 kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 10 831,97 eurot, mis tuleneb

Harju Maakohtu 24.09.2012 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-12-29108. Võlausaldaja

avalduse alusel algatatud täitemenetluses on täitur teinud võlausaldajale ainult ühe ülekande

20.01.2013 summas 1012,87 eurot. Võlgnikul puudub vara võlgnevuse tasumiseks. Kohus

tuvastas avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, et võlgnik on oma elukohaks

rahvastikuregistris märkinud alates 16.01.2013 XXX, Soome Vabariik ning jättis sellest

tulenevalt pankrotiavalduse 16.05.2014 käiguta ja kohustas avaldajat selgitama, mis põhjusel

leiab avaldaja, et võlgniku põhihuvide kese asub jätkuvalt Eesti Vabariigis. Kohus võttis

16.06.2014 pankrotiavalduse menetlusse. 02.02.2015 kohustas kohus avaldajat tasuma

ettemaksuna ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot, mille avaldaja tasus

09.02.2015. Võlgnik on esitanud 09.02.2015 vastuväite pankrotiavaldusele, milles leiab, et

pankrotimenetluse algatamiseks puudub alus. Võlgnik on sealjuures avaldanud, et tema

põhihuvide kese ei asu Eesti Vabariigis ning tema varaline seisund ei ole maksejõuetu.

18.02.2015 määras kohus ajutiseks halduriks Maire Armi.

Tsiviilasjas on toimunud kaheksa kohtuistungit (04.08.2014, 27.08.2014, 08.12.2014,

02.02.2015, 02.03.2015, 25.03.2015, 29.04.2015, 27.05.2015). Kohtuistungitel oli keskseks

vaidluse esemeks võlgniku põhihuvide keskme asukoht. Võlgnik on menetluses ise jätkuvalt

leidnud, et tema põhihuvide kese on Soome Vabariigis, mitte Eesti Vabariigis. Ajutine haldur

on esitanud 27.02.2015 aruande ning 21.04.2015 aruande täienduse. Ajutine haldur leidis

27.02.2015 aruandes, et võlgniku põhihuvide teostamise asukohaks tuleks lugeda pigem

Soome Vabariiki. 2. märtsil 2015 toimunud kohtuistungil andis kohus ajutisele

pankrotihaldurile ülesandeks teha täiendavalt päringuid tegemaks kindlaks võlgniku

põhihuvide kese. Ajutine haldur märkis 21.04.2015 kohtule esitatud aruande täienduses, et

tulenevalt päringu vastustest jääb ajutine pankrotihaldur endiselt oma 27.02.2015 ajutise

pankrotihalduri aruandes märgitu juurde, mille kohaselt tuleb võlgniku põhihuvide teostamise

asukohaks lugeda pigem Soome Vabariiki.

Avaldaja on seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese on Eesti Vabariigis, sest Soome

Vabariigis puudub võlgnikul samuti vara ja sissetulek ning Eesti Vabariigis on võlgnik

osaluste ja juhtorganites olemisega seotud erinevate juriidiliste isikutega. Lisaks märgib

avaldaja, et võlgnikul võib olla ühisvara oma eelmise abikaasaga Eesti Vabariigis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1, 2 ja 3 kohaselt määratakse

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub

Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt.

TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub

kohtule, kuhu avaldus esitati.

Kohus on tuvastanud, et avaldaja on oma elukohaks rahvastikuregistris märkinud alates

16.01.2013 XXX, Soome Vabariik. Muu hulgas on käesolevas menetluses teostatud ka päring

otse Soome Vabariiki tuvastamaks võlgniku elukoht lähtuvalt Soome Vabariigis olevatele

andmetele ning vastava päringu vastuse kohaselt kattub võlgniku elukoht Eesti

rahvastikuregistris märgitud elukohaga (I toimik, tlk 103). Euroopa nõukogu määrus (EÜ) nr

1346/2000 „Maksejõuetusmenetluse kohta“ art 3 lõige 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluse

algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese.

Eeltoodust tulenevalt määratleb kohus võlgniku põhihuvide keskme asukoha, et välja

selgitada Harju Maakohtu pädevus käesoleva tsiviilasja lahendamisel.

Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 preambula punkt 13 sätestab, et põhihuvide

kese peaks olema koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on

seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav.

Füüsilisest isikust võlgniku põhihuvide keskme väljaselgitamiseks tuleb kohtul m.h kaaluda,

millises liikmesriigis on võlgniku elukoht; millises liikmesriigis on võlgnik majandus- ja

kutsetegevusega tegelenud või töötanud; millises liikmesriigis asuvad võlgniku varad, kus on

avatud arveldusarved; millises liikmesriigis asuvad need äriühingud, milles võlgnik omab

ärihuvisid; millises liikmesriigis on võlgnik maksuresident; millises liikmesriigis on võlgnik

saanud arstlikku abi, viibinud haiglaravil.

Ajutine haldur on 27.02.2015 aruandes märkinud ja kohus on äriregistri andmete alusel

tuvastanud, et võlgnikule kuuluvad osalused järgmistes äriühingutes: OIS EUROPE OÜ

(registrikood 12410720, majandusaasta aruanded puuduvad, võlgnik on ainuosanik, osal on

keelumärge

täiteasja

nr

007/2012/88149

raames),

XXXOÜ

(registrikood

XXX,

kustutamishoiatus, majandusaasta aruanded puuduvad, võlgnikule kuuluval osal on

arestimismärge täiteasja nr 007/2012/88149 raames), Õigusbüroo Strömnes & Strömnes OÜ

(registrikood 11345475, viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2011. aasta kohta,

kustutamishoiatus, võlgnik on ainuosanik, osal on arestimismärge täiteasja nr 007/2012/88149

raames), XXXOÜ (registrikood XXX, kustutamishoiatus, majandusaasta aruanded

puuduvad).

Lisaks

nimetatud

äriühingutele

on

võlgnik

juhatuse

liige

XXX

Mittetulundusühingus (registrikood XXX, asutatud 02.05.2013, puuduvad majandusaasta

aruanded) ning XXX MTÜ-s (registrikood XXX, asutatud 10.10.2014).

Kohus märgib, et ajutine haldur pole tuvastanud võlgnikul Eesti Vabariigis olemasolevat

muud vara peale eelnimetatud osaluste äriühingutes ning varatute ja mittetegutsevate

äriühingute omamine Eesti Vabariigis ei tõenda samuti võlgniku alalist huvide realiseerimist

Eesti Vabariigis. Vastupidine ei ole menetluse käigus ka tuvastamist leidnud.

Avaldaja on ka ise märkinud 04.08.2014 toimunud kohtuistungil, et võlgnikuga seotud

äriühingud ilmselt ei oma reaalset majandustegevust (I toimik, tlk 63).

Kohus nõustub ajutise halduri vastava seisukohaga, mida kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et

kolmele äriühingule neljast on esitatud kustutamishoiatus ja majandusaasta aruandeid pole

üldse esitatud või pole seda tehtud juba aastaid. Kohus on seisukohal, et kuivõrd reaalne

majandustegevus puudub nimetatud äriühingute puhul, siis ei saa võtta põhihuvide keskme

väljaselgitamisel aluseks vastavaid osalusi, sest kui majandustegevus puudub ning võlgnik ei

teosta nende äriühingute kaudu oma ärihuve, siis pole võimalik ka järeldada, et võlgniku

põhihuvide kese asub nimetatud äriühingute asukoha järgselt Eesti Vabariigis. Kohus on

sarnaselt eeltooduga seisukohal, et osalemine kahe aktiivset tegevust mitteomava

mittetulundusühingu juhtorganites ei identifitseeri võlgniku põhihuvide keset nende

mittetulundusühingute asukoha järgi. Seega ei saa asuda seisukohale, et osalemine kahe Eesti

Vabariigis registreeritud aktiivset tegevust mitteteostava mittetulundusühingu juhatuses

määratleb võlgniku põhihuvide keskmeks Eesti Vabariigi. Asjaolu, et XXX MTÜ

(registrikood XXX) on asutatud võrdlemisi hiljuti, st 10.10.2014, ei oma kohtu hinnangul

määravat tähendust võlgniku põhihuvide keskme määratlemisel Eesti Vabariigis, sest üksnes

juriidilise isiku asutamine mingis riigis ei too automaatselt kaasa põhihuvide keskme liikumist

vastavasse riiki. Samas ei välista kohus, et see võib hiljem toimuda, kui vastav juriidiline isik

hakkab omama kesket rolli isiku ärihuvide teostamisel. Käesoleval juhul pole siiski

tuvastatav, et osalemine kõnealuste mittetulundusühingute juhtorganite töös omaks sellist

kaalu, mille järgi saaks identifitseerida võlgniku põhihuvide keskme.

Ajutine haldur on 27.02.2015 aruandes muu hulgas esile toonud, et tehingud võlgniku Eesti

Vabariigis asuvate pankade arvelduskontodel on lõppenud alates 2013. aastast, mis viitab

samuti kohtu hinnangul sellele, et Eesti Vabariigis ei asu käesoleval ajal võlgniku põhihuvide

keset.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et Maksu- ja Tolliameti andmebaasist saadud andmetest

nähtub, et viimane väljamakse Eestis on avaldajale tehtud detsembris 2012. aastal ning

esitatud deklaratsioonidel on märgitud võlgniku elukohaks XXX, Soome Vabariik.

Tsiviilasjas on tuvastatud ning vaidlus puudub selles osas, et võlgniku vanemad lapsed elavad

Eestis. Kohtu hinnangul pole see aga piisav asjaolu, mis osutuks määravaks põhihuvide

keskme määratlemisel. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et ajutine haldur on

tuvastanud, et võlgnikul on ka mitu alaealist last, kes elavad koos võlgnikuga Soomes ning

võlgniku eelmisest abielust pärit lapsed elavad Eestis. Kohus on seisukohal, et eeltoodust

tulenevalt on mõistetav ka võlgniku poolt Eesti Vabariigis viibimine aeg-ajalt, kuivõrd tal on

perekondlikud sidemed Eesti Vabariigis. Samas ei saa kohtu hinnangul sellest teha järeldust,

et tal on põhihuvide kese Eesti Vabariigis. Kohtule on esitatud võlgniku arvelduskonto

väljavõte (III toimik, tlk 17-24), millest nähtub muu hulgas kulutuste tegemine Eesti

Vabariigis. Kohtu hinnangul ei saa ühes riigis üksikute kulutuste tegemise kaudu defineerida

võlgniku põhihuvide teostamise kohta.

Avaldaja on asunud muu hulgas seisukohale, et kuivõrd Soome Vabariigis on 2014. a aprillis

algatatud täitemenetlus võlgniku vastu ning selle raames pole tuvastatud võlgnikul mingit

vara ega sissetulekut, siis on alust järeldada, et võlgniku põhihuvide kese pole Soome

Vabariigis. Kohus leiab, et kõnealuses täitemenetluses tuvastatud asjaolud ei saa olla

määravaks võlgniku põhihuvide keskme väljaselgitamisel. Asjaolu, et täitemenetluse raames

pole isikul tuvastatud vara, ei tähenda automaatselt seda, et isiku põhihuvide kese peab

tingimata asuma muus riigis.

Seoses avaldaja väitega, et võlgnikul võib olla ühisvara oma eelmise abikaasaga, on ajutine

haldur aruandes märkinud, et käesolevaks hetkeks on kõnealust vara võõrandatud edasi kaks

korda. Seega võib võlgnik omada üksnes teoreetilist nõuet oma endise abikaasa vastu, kuid

teoreetilise varalise nõude olemasolu Eesti kodaniku vastu ei ole piisav käsitlemaks Eesti

Vabariiki võlgniku alalise tegevuskohana (II toimik, tlk 54). Kohus nõustub siinkohal ajutise

halduri seisukohaga ning leiab, et vastav avaldaja väide ei kinnita võlgniku põhihuvide

keskmena Eesti Vabariiki.

Täiendavas aruandes on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on Soome Vabariigis

vähemalt

üks

arvelduskonto

Nordea

Bank

Finland

Plc-s

(arvelduskonto

nr

XXXXXXXXXXXXXXXX) (II toimik, tlk 207). Ühtlasi on ajutine haldur tuvastanud, et

võlgnik saab Soome Vabariigilt sotsiaaltoetusi.

Võlgnik on seisukohal, et tema põhihuvide kese asub Soome Vabariigis ning on selle

tõendamiseks esitanud dokumendid, millest nähtub töötu abiraha ja lastetoetuse saamine

Soome Vabariigis. Võlgnik on selgitanud, et elab oma laste ja naisega Soome Vabariigis.

Võlgnik on esitanud kohtule ka asjakohased dokumentaalsed tõendid sotsiaaltoetuste saamise

kohta. Vastavatest dokumentidest nähtub, et võlgnik saab töötu abiraha (II toimik, tlk 23-27,

tõlge III toimik, tlk 7-11) ja lastehoiutoetust (II toimik, tlk 28-33, tõlge III toimik, tlk 12-15)

ning vastavad ametkonna otsused on tehtud 04.02.2015. Töötu abiraha andmist puudutavas

otsuses on muu hulgas märgitud, et võlgnikku loetakse Soome Vabariigis püsivalt elavaks (III

toimik, tlk 7).

Kohtu hinnangul omab olulist tähendust käesolevas asjas eelnimetatud sotsiaaltoetuste

saamine Soome Vabariigis. Kohus leiab, et töötu abiraha ning lastehoiutoetuse saamine näitab

antud olukorras, et isiku põhihuvide teostamise koht asub Soome Vabariigis. Kohus on

seisukohal, et töötu abiraha andmist puudutavas otsuses sisalduv märkus, et võlgnikku

loetakse Soome Vabariigis püsivalt elavaks (III toimik, tlk 7) ei ole paljasõnaline fraas

dokumendis, vaid ametkonna hinnang, mis on tehtud isiku kohta kogutud andmeid arvesse

võttes. Samuti näitab kohtu hinnangul lapsehoiutoetuse saamine seda, et võlgnik reaalselt elab

koos lapsega Soome Vabariigis. Muu hulgas nähtub nii töötu abiraha (III toimik, tlk 8) kui ka

lastehoiutoetuse (III toimik, tlk 15) andmise otsusest, et toetuse andmisel omab olulist

tähendust Soome Vabariigist ärakolimine, millest tuleb ametkonda tingimata teavitada.

Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kui isikul oleks üksnes formaalne side Soome

Vabariigiga, siis oleks äärmiselt küsitav isiku õigus saada vastavaid toetusi.

Kohus märgib täiendavalt, et võlgnik on Soome Vabariigi kodanik, mistõttu on ka eluliselt

usutav, et võlgnik tõepoolest elab ja teostab oma huvide realiseerimist Soome Vabariigis.

Kohus selgitab täiendavalt maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev liikmesriik tuleb välja

selgitada vaid võlgnikust lähtuvate kriteeriumite alusel, mis käesoleval juhul viitavad kohtu

hinnangul, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome Vabariigis.

Arvestades eeltoodut ja ka asjaolu, et avaldaja on registreerinud enda elukohaks alates

16.01.2013 Soome Vabariigi, leiab kohus, et tuvastatud andmed ei anna alust asuda

seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese on Eesti Vabariigis. Kohus leiab, et võlgniku

põhihuvide keskmeks on Soome Vabariik, kus avaldaja elab.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-114-12 selgitanud, et Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr

1346/2000 üldpõhimõtteks on algatada võlgniku vastu, kel on vara mitmes Euroopa Liidu

liikmesriigis, esmajärjekorras põhimaksejõuetusmenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku

põhihuvide kese. Teises liikmesriigis saab korraldada teisese maksejõuetusmenetluse

võlgniku selle liikmesriigi territooriumil asuva vara suhtes, kui võlgnikul on seal tegevuskoht.

Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 lg 4 sätestatakse, et enne art 3 lg 1 alusel

põhimaksejõuetusmenetluse

algatamist

võib

art

lg

osutatud

teiseseid

maksejõuetusmenetlusi algatada ainult juhul, kui: a) lg 1 alusel ei saa maksejõuetusmenetlust

algatada selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimuste tõttu, kelle territooriumil asub

võlgniku põhihuvide kese; b) teisese maksejõuetusmenetluse algatamist taotleb võlausaldaja,

kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis, mille territooriumil

tegevuskoht asub, või kelle nõue tuleneb selles tegevuskohas toimuvast tegevusest.

Käesoleval juhul ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avaldajal ei oleks

võimalik Soome Vabariigi õigusaktides sätestatud tingimuste tõttu Soome Vabariigis

maksejõuetusmenetlust algatada nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 lg 4 punkti a

tähenduses või esineks sama sätte punktis b) näidatud tingimused.

Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 39 on ka neil võlausaldajatel,

kelle elu- või asukoht ei asu maksejõuetusmenetluse algatanud liikmesriigis, õigus esitada

maksejõuetusmenetluse

suhtes

kirjalikult

vormistatud

nõuded.

Seega

ei

kahjusta

maksejõuetusmenetluse algatamine Soome Vabariigis võlgniku Eesti Vabariigis asuvate

võlausaldajate huve.

TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata,

kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et XXXavaldus XXXpankroti väljakuulutamiseks ei allu

vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele Eesti Vabariigi kohtule. Euroopa nõukogu

määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus

pankrotiavalduse läbi vaatamata. Seetõttu ei anna kohus hinnangut ka menetluse käigus

esitatud seisukohtadele ja tõenditele, mis puudutavad võlgniku võimalikku maksejõuetust

PankrS § 1 lg 2 tähenduses.

PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine, pankroti

väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses,

kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 168 lga 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 22.04.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 13,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1282,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 256,50 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 310,82 eurot, millele

lisandub käibemaks 62,16 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ega avaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele

vastu vaielnud.

Kohus mõistab eeltoodu alusel ajutise halduri tasu summas 1539 eurot (sh käibemaks) ja

ajutise halduri kulutused 372,98 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1911,98 eurot (sh

käibemaks) välja XXX .

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik