1-14-10304/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10304

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. mai 2015 määrus,

millega Mihhail Šmarin jäeti tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihhail Šmarin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega jäeti Mihhail Šmarin vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. M. Šmarin kannab Viru Maakohtu

22.12.2014 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust – 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust KarS §

199 lg 2 p-de 7,8,9, § 201 lg 2 ja § 213 lg 1 järgi. Karistuse lõpptähtaeg on 10.12.2016.

Kohus tuvastas, et M. Šmarinil on vabanedes elukoht, mis vastab elektroonilise valve

tingimustele.

Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (kindel elukoht) ja käitumine

vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse

sattumist (5 kriminaalkaristust) ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Vangla iseloomustusest

nähtuvalt on isik ohtlik avalikkusele ning tema poolt uute kuritegude toimepanemise riskid on

väga kõrged – 68% (üldine) ja 40% (vägivallakuriteo puhul). M. Šmarinit on varem kahel

korral karistatud tingimisi vangistusega, kuid mõlemal korral on käitumiskontroll

ebaõnnestunud. Vangla ega prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist.

Kohus leidis, et arvestades eeltoodu ei ole M. Šmarini ennetähtaegne vangistusest

vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUS

2. Viru Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub vaidlustatud

määruse tühistada ning vabastada ta edasisest karistuse kandmisest ennetähtaegselt

elektroonilise valvega.

M. Šmarin ei ole nõus kohtu seisukohaga enda ohtlikkusest. Kui ta on elektroonilise valve all,

viibib ta ainult kodus või tööl. Samuti on tal võimalik tasuda kannatanute hagisid. Vanglas

olles ei ole tal selleks mingisugust võimalust. Samuti saaks ta abiks olla oma elukaaslasele ja

alaealistele lastele. Elukaaslane on töötu ja perel on raske M. Šmarini ja tema toetuseta.

M. Šmarin teavitab kohut, et tal ei ole ei alkoholi- ega narkootikumidega seotud probleeme.

Kuriteo toimepanemise ajal oli M. Šmarin töötu ja väljapääsmatus olukorras. Vaja oli toetada

perekonda. Kuritegusid ei kavatse M. Šmarin enam toime panna. Praegusel ajal pakutakse M.

Šmarinile tööd ja ta kohustub ühe kuu jooksul esitama paberid, mis kinnitavad, et ta on

ametlikult tööle võetud.

Juba kahel korral on M. Šmarinit karistatud tingimisi vangistusega. Esimesel korral oli ta noor

ja ei mõelnud tagajärgedele. Teisel korral pani kohus talle kooliskäimiskohustuse, mida ta ei

saanud täita, kuna pidi kandma hoolt pere eest ja tööl käima.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub

alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Maakohus on piisava

põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis.

Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et viiel korral karistatud isiku, kelle

kriminaalhooldus on varasemalt luhtunud ning kes on ohtlik avalikkusele, ennetähtaegne

vabastamine ei ole õigustatud.

Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

3.1

Esmalt märgib apellatsioonikohus, et vaatamata M. Šmarini enda lubadustele, et ta

ohtu vabaduses olles ei kujuta, ta vabastamisele ei kuulu. Ringkonnakohus märgib, et M.

Šmarini lubadustes annab aluse kahelda tema kriminaalne minevik. Olles kriminaalkorras

karistatud viiel korral, kannab ta oma neljandat vangistust. Kõik M. Šmarini kuriteod on

toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil ning neid soodustab materiaalse kasu saamise

soov. Viru Vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava

ohtlikkusele on märkimisväärselt suur, millele on osundanud ka maakohus. Samuti on M.

Šmarinile korduvalt antud võimalus oma karistus ära kanda vabaduses, ent ta on rikkunud

kriminaalhoolduse ajal kontrollnõudeid. Põhjused, mis M. Šmarin rikkumiste põhjusena on

määruskaebuses välja toonud, ei veena ringkonnakohut, et kinnipeetav sel korral katseaja

edukalt läbiks.

3.2

Viru Vangla iseloomustus ei toeta M. Šmarini väiteid narkootikumide

mittetarvitamisest. Kuigi M. Šmarini väitel tal narkootikumidest sõltuvust ei ole, on tal

diagnoositud narkosõltuvus. Teda on ka karistatud väärteokorras NPALS § 15 alusel.

Narkojoobes võib M. Šmarin olla ohtlik. Ringkonnakohus märgib, et riskidena on vangla

iseloomustuses välja toodud veel puudulik probleemilahendusoskus, töökoha puudumine,

suured rahalised kohustused ja oht jätkata harjumuspärase eluviisiga.

3.3

Ringkonnakohus peab küll positiivseks M. Šmarini soovi aidata peret ja lapsi ning

asuda tööle, ent M. Šmarini elukäiku ja hoiakuid iseloomustavate negatiivsete asjaolude

kogum välistab praegusel ajal kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise.

4. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau