1-15-3663/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-15-3663

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-15-3663 (15257000091) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla

Kriminaala si

V.I

etluses süüdistus KarS § 424 järgi üldmen Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

V.I ,

– xxx isikukood , xxx, kahtlustatavana XXX kinni peetud 11-13.04.2015 Kaitsja

Advokaa

t Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

1. V.I karistada vangistusega 8

Süüdi mõista KarS § järgi ja (kaheksa)

kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses V.I eelvangistuses viibimise aeg 11-13.04.2015 s.o 3 a ning päev ärakandmata karistuseks on

vangistus 7 ) kuud 27

(seitse

(kakskümmend seitse) päeva.

3. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus V.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata

27 päevast vangistust ei pöörata

7 kuu

täitmisele kui V.I (kaheksateist jooksul ei pane toime uut tahtlikku

) kuulise katseaja kuritegu 4.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.mai 2015. a.

V.I-lt .KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

(kaheksaks) . kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest

6.Jätta rahuldamata prokuröri taotlus kuriteo toimepanemise vahendi sõiduauto Mazda 323 registreerimismärgiga xxx konfiskeerimiseks.

7. V.I-lt riigi tuludesse / Maksuja Tolliamet Välja mõista tasuda i arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu viitenumber . 99915700040165

kohtumaja, otsus nr 1-15-3663, menetluskulu, V.I/ :

-sundraha 532 eurot 50 senti; (viissada kolmkümmend kaks)

- eurot. määratud kaitsjale makstud tasu ( ) ükssada üheksakümmend kaks

Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg määrata tasumata

12 kuu peale -

menetluskulud 724,50 eurot tasumisele osade kaupa 12

- esimene kuu jooksul alljärgnevalt

osamakse 60,10 eurot tasuda 10.

otsuse jõustumisele järgneva kuu kuupäevaks, järgnevad

osamakset 60,40 eurot järgnevate kuude 1 .kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.

8.Saata kohtuot Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri suse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks.

V.I on kohustatud viie

tööpäeva ametile. jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maantee Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult

Tallinna Ringkonnakohtule e avalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsus teatvakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 1 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

V.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.aprillil 2015 kella 21:40 paiku xxx maakonnas xxx vallas xxx maantee 63 kilomeetril xxx alevikus, liikudes xxx suunas oma isiklikku mootorsõidukit – sõiduautot Mazda 323 registreerimismärgiga xxx alkoholijoobes, kuna tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,57 mg/l ± 0,14 mg/l kohta, seega oli tal alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,43 mg/l kohta.

Sellise tegevusega pani V.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUS KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕENDID ja KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. V.I tunnistas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Andis kohtus ütlusi, et tahtis sõi , sõitu alustas , sai sõita sõitis ta xxx xx xxx, kuhu on kuskil 30 kilomeetrit, siis peeti kinni, kiirusega kuskil 30 km/h. Enne sõitma asumist võtsid kahe peale kaks poolikut viina, sai aru, et on alkoholijoobes.

V.I

kelle poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka ütlused, tunnistaja V V

sõnade kohaselt 11.04.2014 märkas õhtul, oli pime, kahtlase sõidustiiliga autot. Selle auto taga xxx

oli liiklus kinni, keegi ei saanud tast mööda, 90 alas sõitis 40 - -ga, asulas 30-ga. Helistas 110, sest auto kaldus vastassuunavööndisse. Peale jäi auto seisma, siis läks vaatama, milles asi. äost oli xxx Isiku n näha, et kõik ei olnud korras. Isik proovis sõitu jätkata, kuid takistas teda, jäi ootama politseid. Kui politsei tuli, siis lahkus.

Sõiduki / on näha, et juhtis sõidukit juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt /tl V.I 11.04.2015

Mazda 323 reg.nr xxx ja V.I on 11.04.2015 alates kell 21.43 kuni kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

V.I suhtes indikaatorvahendi kasutamist 11.04.2015 kell 21.43 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 9/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt V.I oli silmade punetus, pupillid suured. Reaktsioonikiirus

- isikuväga aeglane, kõne aeglane, aja ja kohatajus esineb häireid,

väidetaval joob juba kolmandat päeva, ei tea, mis päev on, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud – , käitumine normaalne, tuigerdab, komistab higistab.

Tl 11-12 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et

11.04.2015 kell 22.23-22.28 kasutati V.I suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida 1,43 mg/l. Tl 13 olev taatlustunnistus kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kohus V.I on toime pannud leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistuse mootorsõidukit ja tegu täidab KarS § s kirjeldatud teo, ta juhtis 11.04.2015 alkoholijoobes

424 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus on seisukohal, et V.I pani teo toime . V.I teadis, et ta oli enne auto otsese tahtlusega

juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud, sai aru, et on joobes, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatu V.I d kuritegude toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine V.I poolt. V.I poolt toime pandud tegu täida KarS § 424 sätestatud teo on õigusvastane ja b koosseisu, V.I on selle toimepanemises süüdi.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse

V.I

on toime pannud ühe II astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest.

K Kohus leiab, et V.I on keskmisest suurem aristamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. süü –

joobe määr ületas kriminaalse joobe miinimummäära kahekordselt, tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja V.I juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema koordinatsioon oli oluliselt häiritud, liigeldes sel viisil pikema aja jooksul (umbes 30 km). Kohus leiab, et asjaolu, et V.I sõitis väikese kiirusega, ei vähenda tema süüd, sest tunnistaja kirjelduse kohaselt kaldus tema polt juhitud auto ka väiksel kiirusel vastassuunavööndisse. Kohus leiab, et see näitab, et V.I oli sõiduki roolis olles reaalne oht kaasliiklejate

le ja vaid tunnistaja sekkumise tõttu kõrvaldati ohtlik juht liiklusest.

Karistust kergendavaks asjaoluks on V.I V.I on poolt süü tunnistamine ja kahetsus.

kohtuistungil avaldanud, et

kahetseb oma tegu, see oli väga vale viga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 19 on karistusregistri teatis V.I kohta, mille kohaselt V.I on karistamata isik.

Tl 29 on V.I iseloomustus xxx- -12.05.2015. Iseloomustuse kohaselt ist, kus töötas 19.09.2013 V.I sai hästi hakkama oma tööga, oli töös iseseisev, sulandus kollektiivi, kaastöötajatega suheldes oli abivalmis, heatahtlik ja viisakas. Oli hingega töö juures, oli õpihimuline ja omastas kiiresti uusi teadmisi. V.I on käesoleval ajal xxx ja tl 30 on V.I xxx.

Eelnev näitab, et V.I on isikuks, kes on siiani käitunud õiguskuulekalt, on eelneva kahe aasta jooksul töötanud, töökohast iseloomustus positiivne ja praegu on xxx.

Kohus leiab, et ka

V.I-le üldpreventiivne karistuse eesmärk on karistuse mõistmise puhul oluline. Kohus leiab, et V.I

30 kilomeetri alkoholijoobes, olukorras, kus tema koordinatsioon oli oluliselt juhtis autot üle

häiritud, ta reaalselt ei suutnud kontrollida auto liikumist teel ka aeglasel kiirusel ja selline tegevus on reaalselt ohtlik kaasliiklejatele. See, et tema tegevusel ei olnud halbu tagajärgi, on tänu valvsale kodanikule, kes joobes juhist politseile teada andis kuni politsei ja auto peatumisel ka takistas V.I edasi sõitmast saabumiseni.

V.I avaldas kohtus, et sõitma hakkamiseks oli põhjus – pidi järgmisel päeval tööl olema.

xxx

Samas tles V.I kohtuistungil, et ta teadis juba eelnevalt, et peab ü tööle minema, kuid sellele

vaatamata tarvitas alkoholi ja asus alkoholijoobes autorooli. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et V.I

ei hooli õiguskorrast vaid seab enda huvid ja tahtmised esiplaanile.

Kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leia ei ole võimalik karistada kergema b kohus, et V.I karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega ja seda tingib eelkõige süü suurus. Kuna V.I on eelnevalt karistamata isik ja esinevad karistust kergendavad asjaolud, tuleb vangistus mõista alla keskmise määra. Samuti leiab kohus, et kuna tegemist on karistama isikuga, kes oma süüd tunnistab ja oma tegu kahetseb, on V.I võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult pooleteistaastase katseajaga Ka rS § 73 alusel.

Lisakaristus

Tl 25 V.I o on tõend selle kohta, et li teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, talle on

23.03.2011 väljastatud juhiluba, mis kehtib kuni .03.2021.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et V.I suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamiseks pole alust.

V.I avaldas kohtus, et on xxx xxx saatis ära. Asub , töökoht on 9 km kaugusel kodust, tööl hakkab käima autoga. Ka töökohal on vaja juhtimisõigust, on vaja transportteenust teha, bussiga kaupa viia klientidele.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-10 leidnud: “töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“

V.I ei ole küll seoses juhtimisõiguse äravõtmisega oht kaotada tööd, kuid ta avaldas, et uuel töökohal, kuhu ta kandideerib, on vaja juhtimisõigust. V.I on võimalik Kohus leiab, et tööandjale juba enne tööle asumist teada anda, kui pikalt tal juhtimisõigust ei ole ja seeläbi on soovi korral võimalik töö ümber korraldada. V.I selgitas kuriteo toimepanemist ju ka sellega, et tal oli vaja järgmisel päeval tööle minna. Samas aga ei takistanud see tal alkoholi tarvitamast, et olla seisundis, mis lubaks tal autot juhtida ja seeläbi õigel ajal tööle jõuda. Seega leiab kohus, et tulevikus tööl vajalik juhtimisõigus ei ole asjaoluks, mille tõttu V.I suhtes ei tuleks lisakaristust kohaldada.

Seadus sätestab (KarS § 50 lg 2) selge erisuse, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et V.I oleks isikuks, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (KarS kommenteeritud väljaanne, 2009 ,§ 49 p 1).

Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 leidnud: „Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks“.

Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad V.I suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise V.I süü suurus, määra kahekordne ületamine - piir , tema

seisund, kus mootorsõidukit joobes juhtides oli tal koordinatsioon väga häiritud ja tema sõiduteekonna pikkus ning asjaolu, et ta ka aeglasel kiirusel liikudes ei suutnud kontrollida auto trajektoori, kaldudes vastassuunavööndisse. eeltoodud asjaolude tõttu ei saa Kohus leiab, et

lisakaristust kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras. Samas tuleb ka lisakaristuse kohaldamisel arvestada karistust kergendavate asjaoludega ja seetõttu määrab kohus lisakaristuse põhikaristusega samas määras.

TÕKEND

V.I on kahtlustatavana kinni peetud 11-13.04.2015 15-16/, s.o 3 /tl päeva, mis tuleb KarS §

68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

TSIVIILHAGI

ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad KONFISKEERIMISTAOTLUS Prokurör leidis, et kuna tegemist on isikuga, kes juhtis mootorsõidukit raskes alkoholijoobes, tuleb uute kuritegude toimepanemise vältimiseks konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel talle kuuluv sõiduauto. Tl 15 on sõiduki Mazda 323 reg.nr xxx registreerimistunnistus, mis näitab, et sõiduauto kuulub V.I le - . Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-37-07 p-des 22-23 leidnud, et mootorsõiduki joobes juhtimise puhul võib konfiskeerimist pidada õigustatuks, kui on piisav ja põhjendatud alus arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisis toime ka edaspidi, kus juures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadetest süütegudest hoiduma.

V.I on karistamata isik ja käesoleva juhul kohus leidis, et Kars §

424 järgi kvalifitseeritava

kuriteo asjaolusid arvestades, tuleb V.I lt lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus, mis peaks olema - üheks garantiiks, et isik ei pane toime uusi samalaadseid rikkumisi.

Lähtudes eelkirjeldatud Riigikohtu seisukohast ja V.I isikust, leiab kohus, et prokuröri taotlus V.I le kuuluva sõiduauto konfiskeerimiseks ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et esmakordse -

rikkumise puhul V.I le mõistetav põhi ja lisakaristus koostoimes on mõjusad uute kuritegude - - ärahoidmiseks.

MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundrah V.I-lt a. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o

532 eurot 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale ja A.Küünemäe V.I kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kulud 24 eurot /tl 22/, 48 eurot /tl 26/, 120 eurot /tl 39-41/, kokku 192 eurot.

Kaitsja ajataks menetluskulude tasumise taotles kohtuistungil, et kohus

12 kuu peale, et mitte

tekitada väga rasket majanduslikku olukorda. Isik on küll töö kaotanud, aga ta on aktiivselt tööd otsinud.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib määrata, et kriminaalmenet kulud hüvitatakse os luse iti.

Kohus leiab, et menetluskulude ajatamise taotlus tuleb rahuldada. Kohtuistungil on avaldatud, et

V.I on töötu, otsib tööd. Samas on ta eelneva kahe aasta jooksul töötanud ja töösuhe on lõppenud käesoleva aasta mais, töökohalt iseloomustatakse teda kui kohusetundlikku töötajat, mis näitab konkurentsivõimelisust tööjõuturul. Menetluskulude tervikuna tasumise kohustus võib seada V.I raskesse majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise ajatamise korral jääb V.I aega leida võimalusi menetluskulude tasumiseks vastavalt graafikule.

/

Piia Jaaksoo

Kohtunik