2-12-41336/23 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Viljandi kohtumaja

08. juuni 2015

Tsiviilasi (number ja avaldus)

nr 2-12-41336

Swedbank AS versus

Marek Hristjuk ja MAXImööbel OÜ

Hagi ese

võlg

Hagi hind

44 074,78 €

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Menetlusstaadium

hagi aegumise taotluse lahendamine

Hageja

Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8,

Tallinn, 15040)

Hageja esindaja

Külli Reinfeld

Kostjad

Marek Hristjuk (kostja I; isikukood xxxxxxxx; aadress

xxxxx xx-xx, xxxxxx, xxxxx)

MAXImööbel OÜ (kostja II; registrikood 11229964;

aadress Puiatu küla Viljandi vald; Viljandimaa)

Kostjate esindaja

advokaat Hannes Olli (e-post: hannes@lauspartners.ee)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. Swedbank AS nõuedes Marek Hristjuk ja MAXImööbel OÜ vastu:

1.1 välja mõista solidaarselt Marek Hristjukilt ja MAXImööbel OÜ-lt 30 012 (kolmkümmend

tuhat kaksteist) € ja 91 senti Swedbank AS kasuks;

1.2 välja mõista MAXImööbel OÜ-lt 14 061 (neliteist tuhat kuuskümmend üks) € 87 senti

Swedbank AS kasuks.

Hagi lahendamisest tulenevad otsustused

2. Seoses hagi lahendamisega:

2.1.

jaotada menetluskulud ning jätta nendest 68% solidaarselt Marek Hristjuki ja

MAXImööbel OÜ kanda ja 32% MAXImööbel OÜ kanda;

2.2.

välja mõista solidaarselt Marek Hristjuki ja MAXImööbel OÜ menetluskulu 600

(kuussada) € 78 senti Swedbank AS kasuks;

2.3.

välja mõista MAXImööbel OÜ menetluskulu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) €

72 senti Swedbank AS kasuks;

2.4.

välja mõisa Marek Hristjukilt ja MAXImööbel OÜ-lt Swedbank AS kasuks tasumata ja

väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivis võla-

õigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras, millele lisandub intressimäär 7 % aastas;

2.5.

määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus

lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega;

2.6.

toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord ja selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.2 TsMS § 630 (Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus) kohaselt puuduva osaga

täiendatud kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus edasi kaevata Tartu Ring-

konnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonkaebuse esitaja on apellant;

3.3 TsMS § 632 (Apellatsioonitähtaeg) lg 3 kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse

asjas

täiendav

otsus,

hakkab

apellatsioonitähtaeg

kulgema

täiendava

otsuse

kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti; kirjeldava või põhjendava osata

tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 hakkab

apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest;

3.4 TsMS § 633 (Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu) lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I osa

Hageja esitatud nõuded (hagi ese), faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid

1. Nõuded

1.1.

Nõue kostja 2 vastu kokku 44 074,78 € (millest põhinõudena 21 362,81 € ja

kõrvalnõuetena 21 362,81 €).

1.2.

Nõue kostjate 1 ja 2 vastu solidaarselt 30 012,91 € ja kostja 2 vastu 14 061,87 €.

2. Asjaolud ja tõendid

2.1

Hageja on esitatud asjaoludes lähtunud 07. mail 2014 esitatud hagi täiendustele (tl 70 –

73), mis tuleneb 15. oktoobril 2012 esitatud hagist (tl 1 – 2).

2.2

27. märts 2007 sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank, edaspidi

hageja) ja MAXImööbel OÜ (edaspidi kostja 2) laenulepingu nr 07-058444-JI (edaspidi leping;

tl 4 – 7 ja sama tl 74 - 80), mille alusel andis hageja kostjale 2 laenu summas 19 173,00 €,

tagastamise tähtpäevaga 27. märts 2017.

2.3

Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja

360-päevasest aastast (lepingu p 7.1). Kostja kohustus õigeaegselt omama arvelduskontol

intressi tasumiseks piisavat summat (lepingu p 7.4).

2.4

Laenusumma tagastamine toimus lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel ositi iga kuu

27. kuupäeval (lepingu p 8.1 ja p 2.6).

2.5

Lepingu p 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt,

kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmise tähtpäeval rahalisi

vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud

tähtpäevale järgnevast päevast arvates lepingus fikseeritud määra alusel (0,15% päevas, lepingu

p 2.15).

2.6

Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust

tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei

täitnud kohaselt lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, ei tasunud viivist või lepingu punktis

13.9 nimetatud tasusid ning jätkas sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast 10 pangapäeva

möödumist pangalt vastavasisulise teatise saamisest.

2.7

29. oktoober 2007 sõlmisid hageja ja kostja 2 täiendava lepingu (tl 7 pöördel ja 8 ning

sama tl 81 ja 82), millega muuhulgas suurendati laenulimiiti summani 28 645,04 € ning seati

tagatiseks Marek Hristjuk (kostja 1) käendus.

2.8

29. oktoober 2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 käenduslepingu (tl 8 pöördel ja 9 ning

sama tl 83 ja 84), mille punkti 1 kohaselt vastutab kostja 1 laenulepingust nr 07-058444-JI ja

lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees

solidaarselt kostjaga 2. Kostja 1 vastutuse maksimaalmäärana lepiti kokku 469 600 kr

(30 012,91 €; käenduslepingu p 1). Käenduslepingu punkti 4 kohaselt käendatava kohustuse

täitmise tähtpäevaks on lepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on

kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik

lepingu alusel võlgnetavad summad. Käendusleping kehtivuseks olid pooled kokku leppinud

kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni (käenduslepingu p 9).

2.9

Kuna kostja 2 ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis

graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 15. oktoober 2009 kostjale 2 lepingu

ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud

võlgnevuse tasumiseks (Lepingu ülesütlemine; tl 9 pöördel). Hageja hoiatas kostjat 2, et

täiendavaks tähtajaks (30. oktoober 2009) võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja

lepingu ühepoolselt ülesöelduks.

2.10

Hageja saatis ka kostjale 15. oktoobril 2015 teatise (Käendusnõude esitamine; tl 10 ning

ka tl 85), milles tähtaja (30. oktoober 2009) võlgnevuse likvideerimseks.

2.11

Arvestades, et kostjad ei täitnud enesele võetud kohustusi vabatahtlikult, ütles hageja

lepingu ühepoolselt üles alates 02. november 2009. Kuna lepingu täitmise tagamiseks oli hageja

kasuks seatud hüpoteek kostjale 1 kuuluvale ½ mõttelisele osale Rosina kinnistust asukohaga

Puiatu küla, Pärsti vald, Viljandimaa, esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse

(Täitmisavaldus; tl 10 pöördel ja 11 ning ka tl 86 ja 87).

2.12

Täitemenetlus lõpetati seoses kinnisasja müügiga (Täitemenetluse lõpetamise otsus; tl

89). Täitemenetluse lõpetamise otsuse kohaselt õnnestus hagejal täitemenetluse kaudu saada

laenulepingust tuleneva nõude katteks 6 780,55 €. Tartu Maakohtu 08. oktoobri 2012 otsusega

on jäetud rahuldamata hageja I hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tl 12

– 17).

2.13

Hagejale laekunud summast kustutas hageja vastavalt laenulepingu punktile 2.17.6.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tagatistasu võlgnevuse (tl 18 - 27).

2.14

Pärast hüpoteegi realiseerimist on hageja laenulepingust tulenev nõue kokku 65 171,56

€, põhiosa võlgnevus 21 362,81 €; intress 710,04 €; leppetrahv 639,12 €, leppetrahvi viivis

1 027,60 €, ja viivis põhivõlgnevuselt 41 431,99 € (tl 90 ja 93).

3. Hageja täiendavad seisukohat hagis tulenevalt kostjate vastuväidetest

3.1 Hageja on esitanud 07. mail 2014 tsiviilasjas nii kostja 2 menetlusse kaasamise taotluse kui

ka hagi täienduse, milles said pooled oma seisukohti avaldada 09. mai 2014 kohtu eelistungil (tl

94).

3.2 Hageja hinnangul ei ole hageja nõuded aegunud kuna p 15.2. kohaselt on pooled kokku

leppinud aegumistähtajas 5 aastat (tl 80).

3.3 nõue kostja 2 vastu ei ole aegunud.

3.4 Kostja 2 taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. 07. mail 2014 kohtule esitatu

kohaselt hageja nõue põhivõlgnevusena 21 362,81 € ja viivise tasumist samas ulatuses, s.o

summas 21 362,81 €.

3.5 Kostja 1 on avaldanud, et kuna kohtumenetluse ajal tagatis realiseeriti hinnaga 8 000 €, siis

tuleb seda hagi lahendamisel arvestada. Kuna tagatis realiseeriti läbi täitemenetluse, siis arvestas

kohtutäitur vastavalt TMS § 174 lg-le 2 müügihinnast maha täitekulud, mille tulemusena laekus

hageja nõude katteks 6 780,55 € (tl 89), mitte 8 000 €. Seega on väär kostja 1 väide, et 8 000 €

ulatuses tuleb jätta nõue tema vastu rahuldamata.

3.6 Hageja on aga seisukohal, et käesoleval juhul on kostja viide laenulepingu punktile 2.17.6

väär ega kuulu kohaldamisele. Laenulepingu punkti 2.17.6 kohaselt laenusaaja kinnitab, et on

teadlik ja nõus panga poolt lepingu ülesütlemisel ja tagatise (v.a sihtasutuse tagatis)

realiseerimisel järgmise varaliste kohustuste kustutamise järjekorraga: esimeses järjekorras

kustutab pank tagatise müügist saadud rahalistest vahenditest panga poolt sihtasutusele

makstud, ent laenusaaja poolt pangale hüvitamata tasud, seejärel pangale tagastamata

laenusumma ning viimases järjekorras muud varalised kohustused. Käesolevas asjas ei ole aga

tagatist realiseeritud (s.t kostja viidatud summad ei ole laekunud tagatise müügist), mistõttu ei

kuulu punkt 2.17.6 kohaldamisele. Samuti on väär kostja väide selle kohta justkui oleks

hagejale pärast lepingu ülesütlemist laekunud 1 817,19 €. Hageja juhib tähelepanu sellele, et

hageja ütles lepingu üles 02.11.2009, mida tuvastas ka maakohus 03.01.2014 kohtuotsuses.

Järelikult toimusid 23.02.2009, 09.03.2009, 11.08.2009, 26.08.2009 ja 06.10.2009 laekumised

enne lepingu ülesütlemist.

3.7 Hageja hinnangul ole ta tekitanud kostjale usalduskahju.

3.7.1 Väär on kostja väide, et ta sõlmis hagejaga käenduslepingu hageja initsiatiivil. Hageja

juhib tähelepanu asjaolule, et just kostja on laenusaaja Maximööbel OÜ seaduslik esindaja,

kelle soov oli laenu saada ning kes otsustas sel eesmärgil hagejaga ka käenduslepingu sõlmida.

3.7.2 Vaidlusalusel lepingul on kolm tagatist: 1) hüpoteek Marek Hristjuk´ile kuuluvale ½

mõttelisele osale Rosina kinnistust asukohaga Puiatu küla, Pärsti vald, Viljandimaa; 2) Maaelu

Edendamise Sihtasutuse MES) tagatis, mille maht on 75% pangale tagasi maksmata

laenusummast; 3) kostja Marek Hristjuk käendus.

3.7.3 08. oktoobri 2012 kohtuotsuses tuvastas Tartu Maakohus, et MES tagatis realiseeritakse

kõige viimases järjekorras, s.o alles pärast kõigi ülejäänud tagatiste realiseerimist, st tagatistest

viimasena. Seetõttu on MES tagatis käesoleva ajani veel realiseerimata. Hageja kohustus on

eelnevalt realiseerida muud tagatised, s.o käendus ja hüpoteek. Kuna hüpoteek on realiseerimata

ning hageja ja kostja kui käendaja vahel on kohtuvaidlus alles pooleli, siis ei ole MES tagatise

realiseerimine veel põhjendatud.

3.7.4 Hüpoteegi realiseerimine toimub läbi täitemenetluse. 19.02.2014 enampakkumisteate

kohaselt algas enampakkumine 12.03.2014 kell 12.00 ja lõpeb 20.03.2014 kell 12.00.

Enampakkumise alghinnaks on määratud 8 000 € (müüdava ½ kaasomandi alghind). Seejuures

on tegemist kordusenampakkumisega, sest varasemad enampakkumised on nurjunud. Seega ei

ole käesoleval ajal teada, mis hinnaga kõnealune vara lõpuks müüa õnnestub. Samas isegi juhul

kui täitemenetluses õnnestuks hüpoteek realiseerida hüpoteegisumma ulatuses (37 388,31 €),

oleks hageja nõue kostja vastu endiselt kogu ulatuses põhjendatud, sest ka sellisel juhul jääks

laenulepingust tuleneva võlgnevusena üles veel 34 563,80 € (arvestamata pärast hagi esitamist

lisandunud viivise nõuet); hageja nõue hagi esitamise seisuga 71 952,11 – 37 388,31 =

34 563,80).

3.7.5 Põhjendatud ei ole kostja väide, et justkui väheneks hageja nõue tema vastu hüpoteegisumma ja

vara müügihinna vahe võrra. Seejuures juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja on ise märkinud, et

tema poolt viidatud Riigikohtu lahendis peeti oluliseks hea usu põhimõtte rikkumiseks ka seda, et

võlausaldaja realiseeris muud tagatised turuhinnast odavamalt. Käesoleval juhul ei ole hüpoteeki veel

realiseeritud, mistõttu ei saa veel ka kõneleda tagatise realiseerimisest turuhinnast odavamalt. Seega on

kogu ulatuses põhjendamatu, tõendamata ning pahatahtlik kostja väide, et hageja on temalt

käenduslepingu välja petnud ning kostjale kahju tekitanud. Seejuures viitab kostja talle tekitatud kahju

osas Rosina kinnistu tegelikule müügihinnale, mida viimane ei saa aga teha, kuna kinnistu on müümata.

3.7.6 Põhjendamata on ka kostja viide VÕS § 145 lõikele 5. Hageja ei nõustu kostja

seisukohaga, et juhul kui hageja lubab hüpoteegiga koormatud tagatisvara müüa odavamalt kui

hüpoteegi suurus, siis selle vahe võrra väheneb käendaja vastutus. Asjaolu eest, et vara väärtus

ajas võib väheneda, ei vastuta hageja. Samuti on põhjendamatu kostja viide VÕS § 149 lõikele

5, mis kõneleb põhivõlgnikule kuuluvast varast. Käesoleval juhul on hüpoteek seatud aga kostja

varale (lisa 4), mitte laenusaaja kui põhivõlgniku varale, mistõttu ei kuulu VÕS § 149 lg 5

kohaldamisele, st kostja ei sa VÕS § 149 lg-le 5 tuginedes nõuda, et hageja rahuldaks oma

nõude kostja vastu hüpoteegi arvelt. Eeltoodu alusel on väär kostja väide selle kohta justkui ei

saaks hagi enne laenu tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimist rahuldada. Sellekohase

vastuväite saaks kostja esitada vaid siis kui hüpoteek oleks seatud põhivõlgniku varale. Antud

juhul on hüpoteek seatud kostja enda varale, mistõttu ei saa kostja sellist vastuväidet esitada.

3.7.7 Hageja nõude tagatiseks oli seatud mitu tagatist ning hagejal oli õigus valida/otsustada,

millist tagatist ta realiseerib või millises järjekorras ta seda teeb.

II osa

Kostjate seisukohad nõuetes, esitatud asjaolud ja tõendid

1. Kostjad on vaidlustanud hageja nõudeid.

1.1.

Kostjate väitel puudub hagiavaldus, mille nõude alus oleks seotud MAXImööbel OÜ-ga.

Käesoleva tsiviilasja menetluses on AS Swedbank hagi Marek Hristjuki vastu, mis on esitatud

käenduslepingu alusel. Laenulepingu alusel AS Swedbank Marek Hristjuki vastu hagi esitada ei

saanud, kuna Marek Hristjuk ei ole laenulepingu pooleks. Samamoodi ei ole MAXImööbel OÜ

käenduslepingu pooleks ning selle alusel esitatud hagi ei saa MAXImööbel OÜ suhtes

rahuldada. Hagejal puuduvad käenduslepingust tulenevad nõuded MAXImööbel OÜ vastu.

Kuivõrd kahel kostjal on erinevad võlasuhted hagejaga, ei saa nad olla selles tsiviilasjas

kaaskostjateks, vaid on iseseisvad kostjad. Seega tuleb jätta hagi MAXImööbel OÜ vastu

rahuldamata.

1.2.

AS Swedbank nõue MAXImööbel OÜ vastu on aegunud. Alternatiivselt on kostjate

lepinguline esindaja leiab, et kui käenduslepingu alusel Marek Hristjuki vastu esitatud hagi saab

käsitleda hagina OÜ MAXImööbel vastu, siis leiab MAXImööbel OÜ alljärgnevat. Tartu

Maakohtu 03. jaanuari 2014 vaheotsuses (lk 4) leidis kohus, et laenuleping öeldi lõplikult

hageja poolt üles 02. novembril 2009 ning nimetatud kuupäeval muutus hageja nõue

põhivõlgniku vastu TsÜS § 147 lg 1 mõttes kogu laenusumma ulatuses sissenõutavaks. TSÜS §

142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub

seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud

isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva

nõudega aeguvad ka kõrvalkohustusest tulenevad nõuded, kuigi eraldi need ei oleks veel

aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. AS

Swedbank ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul MAXImööbel OÜ vastu hagi esitanud ning

laenulepingust nr 07-058444-JI tulenevad nõuded MAXImööbel OÜ vastu on lõppenud alates

2012.a novembrist. 07.05.2014 MAXImööbel OÜ kostjana kaasamise taotlus ning

kohtumäärusega põhivõlgniku kaasamine ei ennista hagi esitamise tähtaega. Riigikohus on

18.03.2010 kohtuasjas nr 3-2-1-12-10 tehtud otsuse punktis nr 12 samuti selgitanud, et nõue

käendaja vastu aegub põhivõlanõudest eraldi. 19.06.12 kohtuasjas nr 3-2-1-88-12 tehtud otsuse

punktis 12 selgitab Riigikohus, et TsÜS § 160 lg 2 sätestab ammendava loetelu toimingutest,

mis on võrdsustatud aegumist peatava hagi esitamisega. Käendaja vastu hagi esitamist loetelus

põhivõlgniku vastu hagi aegumise peatumist ei ole. Seega on MAXImööbel OÜ vastu kõik

Swedbank AS nõuded aegunud ja kohtul palume kohaldada aegumist.

1.3.

Alternatiivne taotlus viivise vähendamiseks. Juhul kui kohus leiab, et esitatud alustel on

hagejal MAXImööbel OÜ vastu nõue ja see ei ole aegunud, taotleb MAXImööbel OÜ

alternatiivselt viivise vähendamist. Hagi kohaselt on põhinõude suurus 25 758,06 € ja

viivisenõude suurus 41 431,99 €. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 sätestab, et viivise

maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule.

VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. MAXImööbel OÜ leiab, et 25 758,06

€ nõude pealt 41 431,99 € sissenõutavaks muutunud viivist ja sellest veel suureneva viivise

nõudmine ei ole poolte võlasuhet, käesoleva kaasuse asjaolusid ning poolte majanduslikku

seisundit võrreldes ja arvestades mõistlik. MAXImööbel OÜ näol on tegemist ühe mehe

ettevõttega, mis tegeles kuni tööriistade varguseni puusepatöödega. Valmistati tellimusel treppe,

uksi ja aknaid. Kuna täitemenetluses müüdi maha hoone, kus MAXImööbel OÜ tootmisruumid

asusid, siis ei ole võimalik MAXImööbel OÜ-l senise tegevusega jätkata. Ehk siis poolte

majandusliku seisundi järgi ei ole pooled võrreldavad ja viivisenõue on ebaproportsionaalselt

suur.

Laenulepingu punkti 2.17.6 kohaselt on varaliste kohustuste kustutamise järjekord selline, et

esimeses järjekorras kustutab pank tagatise müügist saadud rahalistest vahenditest panga poolt

sihtasutusele makstud, ent laenusaaja poolt pangale hüvitamata tasud, seejärel pangale

tagastamata laenusumma ja seejärel muud varalised kohustused. Hageja on 19.12.2012

seisukohas toonud välja, et laenusaaja on 23.02.2009 tasunud 446,61 € (218,13 € põhiosa

võlgnevuse katteks ja 228,48 € intressi võlgnevuse katteks), 09.03.2009 478,51 € (178,77 €

põhiosa võlgnevuse katteks ja 299,74 € intressi võlgnevuse katteks), 11.08.2009 255,21 €,

26.08.2009 veel 4 526,22 ja 1954,15 krooni, 06.10.2009 3283,78 krooni ja 202,13 krooni. Ehk

siis peale laenulepingu ülesütlemist on hagejale tasutud 1 817,19 €. Vastavalt laenulepingu

punktile 2.17.6 pidi hageja kustutama esmalt panga poolt sihtasutusele makstud, ent laenusaaja

poolt pangale hüvitamata tasud. Kostja leiab, et seega tuleb peale laenulepingu ülesütlemist

02.02.2009 kostja poolt tasutud 1 817,19 € kustutada esmalt MES tagatistasu võlgnevus

1 206,98 €. Kostjate hinnangul on MES tagatistasu võlgnevuse nõue on alusetu. Riigikohus on

27. novembri lahendis (nr 3-2-1-136-12; punktid 25 ja 26) leidnud: vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega

tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse

kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku

asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse

huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-89-06). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist

tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist.

Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja

on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti

vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS §

149 (Käendaja vastuväited) lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.

1.4.

VÕS § 14 (Lepingueelsed läbirääkimised) lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamis-

kohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju

hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete

varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega

tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei

teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st

juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse

või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga

seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005 lahend tsiviilasjas nr

3-2-1-93-05; 15-17).“ Eelviidatud Riigikohtu lahendis peeti oluliseks hea usu põhimõtte

rikkumiseks ka seda, et võlausaldaja realiseeris muud tagatised turuhinnast odavamalt. Kostja

sõlmis hagejaga käenduslepingu hageja initsiatiivil ja oli sellega nõus põhjusel, et laenusaaja

kohustuste tagamiseks oli seatud Viljandimaal Puiatu külas asuvale Rosina kinnistule

(registriosa nr 3330939) hüpoteek I järjekohale summas 390 000 krooni ja II järjekohale

summas 195 000 krooni; kokku 585 000 krooni (37 388,31 €). Seejuures enne laenu saamist ja

hüpoteegi seadmist hindas hüpoteegiga koormatud Rosina kinnistut hageja poolt aktsepteeritud

kinnisvarahindaja. Ehk laenu taotlemisel ei saa laenaja ise ka kinnisvarahindajat valida. Lisaks

sellele oli enne käendust hagejale antud Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis 75 % ulatuses

põhikohustuse suurusest. Seejuures krediidimaht oli hagejaga sõlmitud laenulepingu ja selle lisa

alusel kokku 28 645,04 €, so 448 197,48 krooni. Kostja 1 on seisukohal, et hageja koos enda

poolt aktsepteeritud kinnisvarahindajaga petsid kostjalt käenduslepingu usalduse tekitamise ja

eksitamisega välja ning tekitasid sellega kostjale kahju, mille suurus on hüpoteekide summa

ning Rosina kinnistu tegeliku müügihinna vahe. VÕS § 145 (Käendaja vastutus) lg 5 sätestab, et

kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud

ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste

vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.

Eeltoodud säte tähendab seda, et kui hageja lubab hüpoteegiga koormatud tagatisvara müüa

odavamalt kui käenduslepingu ajal sõlmitud hüpoteegi suurus, siis selle vahe võrra väheneb ka

käendaja vastutus. VÕS § 149 lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on

põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku

vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti

väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel.

Kostja 1 nõudis, et hageja rahuldaks oma nõude hüpoteegi arvelt, mille suuruseks ta koos enda

poolt aktsepteeritud kinnisvarahindajaga hindas 37 388,31 €. Kuivõrd hageja müüs tagatise

maha kõigest 8 000 €, siis ta tekitas sellega kostjale 1 29 388,31 € kahju. Riigikohus on 05.

novembri 2011 lahendis (kohtuasi nr 3-2-1-116-10) selgitanud, et menetluses alternatiivsena on

tasaarvestuse avalduse esitamine lubatud ning tegemist ei ole tingimusliku avaldusega VÕS

§ 198 (Tasaarvestuse avaldus) teise lause mõttes. Juhul kui kohus leiab, et hagejal on kostjast

käendaja vastu nõue olemas, siis tasaarvestab kostja hageja nõude talle tekitatud 29 388,31 €

kahju usalduskahju hüvitamise nõudega. VÕS § 186 (Kõrvalkohustuste ja tagatiste lõppemine)

punkti 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.

III osa

Kohtu põhjendused, tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

1. Menetluse käik

1.1.

Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.

1.2.

03. märtsi 2014 otsusega (Vaheotsus) on kohus jätnud rahuldamata kostja Marek

Hristjuki taotluse tsiviilasjas aegumise kohaldamiseks (tl 41 – 43).

1.3.

09. mai 2014 määrusega (Kostja kaasamine) on tsiviilasjas kaasanud kostjana

MAXImööbel OÜ (tl 95).

1.4.

22. aprilli 2015 määrusega (Menetluse korraldamine kirjaliku menetlusena) on kohus

määranudpoolte nõusolekul menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 127).

2. Kohtuliku arutamise ja vaidluse põhjused

Kohtuliku arutamise on põhjustanud kostjate võlgnevused hagejale ja võlgnevuste

tähtaegselt tasumata jätmine.

3. Omaksvõetud asjaolud ja asjaolud, millede üle pooled ei vaidle

3.1.

Hageja poolt kostjale II laenu andmine 19 173,00 €.

3.2.

Hageja poolt laenusumma suurendamine 28 645,04 € ja laenu tagatiseks käenduslepingu

sõlmimine kostjaga ja kostja I vastutuse maksimaalmääras 30 012,91 € kokku leppimine.

3.3.

Laenulepingust ülesütlemine 02. novembril 2009 ja sellest hageja poolt kostjate

informeerimine.

3.4.

Kostjate poolt laenu ja laenuintresside tagastamata jätmine ning hageja arvestused võlas

ja sellega kaasnevates nõuetes.

3.5.

Laenu tagatiseks seatud hüpoteegi realiseerimine täitemenetluses.

3.6.

TsMS § 231 (Tõendamisest vabastamise alused) lg 1 kohaselt poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning omaksvõtt on

faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus

avalduses. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud.

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231

lg 4).

3.7.

Kohus loeb TsMS § 231 kohaselt p-des 3.1. – 3.5. käsitletud asjaolud tsiviilasjas

tõendatuks.

4. Vaidlustatud asjaolud ja kohtu põhjendused poolte vaidlustatud asjaoludes ja

seisukohtade erinevustes

4.1.

TsMS § 232 (Tõendite hindamine) lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

4.2.

Kostjate väide hagi aegumisest on asjakohatu. Haginõuded ei ole aegunud. Kostjate

esitatud seisukohtadest ja argumentatsioonist (kohtuotsuse II osa p 1.2.) ei järeldu hagi

aegumine. Tsiviilasjas on 03. jaanuari 2014 jõustunud vaheotsus, millega kohus on jätnud

käesolevas tsiviilasjas aegumistaotluse rahuldamata.

4.3.

Hagi lahendamisel tuleb arvestada asjaoluga, et Marek Hristjuk (kostja I) on

MAXImööbel OÜ (kostja 2) seaduslik esindaja. Sellest järeldub, et mõlemad kostjad said

hageja esitatud teabe laenu kohta reaalselt kätte Marek Hristjuki (kostja I) kaudu.

4.4.

Marek Hristjuk (kostja I) on tsiviilasjas asjakohane kostja võlgniku MAXImööbel OÜ

(kostja 2) käendajana. Kostjate esitatud argumendid (kohtuotsuse II osa p 1.1.) kostja I-st kui

asjakohatust kostjast tsiviilasjas on ebapiisavad. Laenu taganud kostja I ei ole oma kohustust

kostja II võla tagastamiseks täitnud. Käenduslepingu kohaselt on kostja I vastutus 30 012,92 €

ulatuses.

4.5.

Kostate

väitel

on

tekkinud

usalduskahju.

Hageja

on

tsiviilasjas

avaldatud

argumentatsioonis (otsuse I osa p 7) usutavalt esitanud asjaolud, et kostjate väidetud

usalduskahju ei ole hageja poolt tekitatud. Kohus ei pea vajalikuks hageja argumentatsiooni ja

seisukohti üle korrata. Hageja on usutavalt esitatuga kummutanud kostjate väited hageja poolt

usalduskahju tekitamises.

4.6.

Kostjad ei ole hagejale laenu tagastanud ja sellega kaasnevaid kõrvalnõudeid hüvitanud.

Hageja on taotlenud välja mõista kõrvalnõuded põhinõude ulatuses. Arvestades kokkulepitud

viivisemäära (0,15% päevas) on arvutuslikult kõrvalnõuded ainuüksi viivise tõttu tunduvalt

ületanud põhinõuet. Kuna hageja on taotlenud kõrvalnõuete hüvitamist ainult põhinõude

ulatuses, siis puudub kohtul vajadus viivist konkreetselt kohtuotsuse tegemise ajaks välja

arvutada.

5. Õigussuhte kvalifitseerimine ja otsustused hagi esemes

5.1.

Kostja on haginõudes osundanud asjakohastele seadussätetele.

5.2.

VÕS § 8 (Lepingu mõiste) kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi

tegema või tegemata jätma ning leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

5.3.

VÕS § 23 (Lepingupoolte kohustused) lg1kohaselt lepingupoolte kohustused võivad olla

kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses.

5.4.

VÕS § 82 (Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavus) lg1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

5.5.

VÕS §-le 100 (Kohustuse rikkumise mõiste) on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

5.6.

VÕS § 101 (Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral) lg 1 p 1 ja 4 alusel võib

võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping

üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.

5.7.

VÕS § 108 (Kohustuse täitmise nõue) lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5.8.

VÕS § 142 (Käenduse mõiste) lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse eest.

5.9.

VÕS § 145 (Käendaja vastutus) lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

5.10. TsMS § 438 (Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused) otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Võttes kokku käeoleva kohtu III osas käsitletud asjaolud ja

põhjendused, tuleb hagi rahuldada ja välja mõista solidaarselt Marek Hristjukilt ja

MAXImööbel OÜ-lt 30 012,91 € ja MAXImööbel OÜ-lt 14 061,87 €.

IV osa

Kohtu põhjendused menetluskuludes

1. Seaduslikud alused menetlemisel

TsMS § 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel

(2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:

1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(5) Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse

täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate

menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude

kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.

2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid

Kohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus, kindlakstegemine ja väljamõistmine.

TsMS § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses

(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus

(1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

(2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

(3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja

läbivaatamise kulude kohta.

TsMS § 139. Riigilõiv

(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma.

TsMS 144. Kohtuvälised kulud

Kohtuvälised kulud on:

1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;

2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud

seoses menetlusega.

3. Asjaolud menetluskuludes, järeldused ja õiguslik analüüs

3.1.

Menetluskulude jaotus

3.1.1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

3.1.2. Seonduvalt hagi rahuldamise ulatusega tuleb jaotada menetluskulud ning jätta nendest

68% solidaarselt Marek Hristjuki ja MAXImööbel OÜ kanda ja 32% MAXImööbel OÜ kanda.

3.2.

Menetluskulude kindlaksmääramine

3.3.

Hageja esitatud menetluskude nimekirja (tl 14 ja 141), mille koosseisus on avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv summas 850 € ja hageja esindaja sõidukulu kohtuistungile 33,50 €.

Sõidukulu arvestus seoses kohtuistungiga Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas: 1) läbitud

kilomeetrid marsruudil Tallinn-Viljandi-Tallinn on 325 km; keskmine kütusekulu 8l/100km

kohta; kütisekulu kokku 26 liitrit; kviitungilt nähtuvalt (tl 139) maksis üks liiter kütust 1,289 €;

26 x 1,289 = 33,50 €.

3.4.

Kostad hageja kandud menetluskulude suuruse kohta omapoolseid seisukohti ei ole

esitanud. Kostja 1 on juhtinud tähelepanu, et kuna tema käenduslepingujärgne vastutuse

piirmäär on 30 012,91 € ja hagi täpsustatud nõue on 44 074,78 €, siis tuleks nõude rahuldamisel

jaotada menetluskulud kostja I osas 2/3 ulatuses.

3.5.

Kuna kostjate kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis puudub kohtul

vajadus anda ülevaade kostja menetluskulude nimekirjas ja hageja hinnangut menetluskulude

nimekirjas.

3.6.

Kohus loeb hageja esitatud menetluskulud 883,50 (850+33,50) € asjakohasteks ja

põhjendatuteks ning seoses hagi rahuldamisega tuleb välja mõista proportsionaalselt hagi

rahuldamisega solidaarselt Marek Hristjukilt ja MAXImööbel OÜ-lt 600,78 € ning

MAXImööbel OÜ-lt 282,72 €.

3.7.

Arvestades hageja taotlusega tuleb välja mõisa Marek Hristjukilt ja MAXImööbel OÜ-lt

Swedbank AS kasukskasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras, millele lisandub

intressimäär 7 % aastas.

3.8.

Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest

Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1)

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud

ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või

vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS

§ 457 lg 1).

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub

viivitamatule täitmisele (TsMS § 461 lg 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS

§ 461 lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant.

Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb

õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja

tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu

otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar

Kohtunik