2-14-58194/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58194

Tsiviilasi

K.R. hagi A.R. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1702,50 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.R. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): K.R. (isikukood: XXX), seaduslik

esindaja Kersti Laine, seadusliku esindaja lepinguline

esindaja Irina Mikson

Vastustaja (kostja): A.R. (isikukood: XXX), lepinguline

esindaja Keit Kukk

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda K.R. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30.

aprilli 2015.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-14-58194

menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus

K.R. le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. K.R. on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30. aprilli

2015.a otsuse peale, millega kohus rahuldas osaliselt K.R. hagi A.R. vastu ja kohustas A.R.

alates 01. maist 2015.a tasuma igakuiselt K.R. arveldusarvele elatisena 195 eurot. Igakuine

elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et K.R. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 30. aprilli 2015.a otsuse

peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

üldisi

menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus

on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või

selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Apellant saab täisealiseks 2016.a jaanuaris ning asja

materjalidest nähtuvalt ei ela ta igapäevaselt koos oma vanematega. Vastustaja (isa) ning

apellandi seaduslik esindaja (ema) kannavad igakuiselt raha apellandi arveldusarvele.

Puudub alus kahelda, et apellant suudab iseseisvalt majandades toime tulla ning elatise

tasumine apellandi isiklikule kontole ei ohusta alaealise (17-aastase) lapse huve ega

toimetulekut. Nimetatud asjaoludel saab pidada põhjendatuks elatise tasumist apellandi

arveldusarvele. Eeltoodu on kooskõlas PKS § 116 lõikega 3, mille kohaselt arvestavad

vanemad last hooldades ja kasvatades, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja

vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb.

Ringkonnakohus märgib, et apellandi taotlus vastustaja majandusliku olukorra tuvastamiseks

ei ole asjakohane. Vastustaja ei ole menetluse käigus elatise suurusele vastuväited esitanud,

seega puudub kohtul vajadus koguda tõendeid ja analüüsida, kas seadusjärgses

miinimummääras elatise tasumine on põhjendatud või mitte.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab asjaolusid ning tõlgendab

õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust tuvastamaks, et maakohus on

rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/