Legislator Case Law & Legislation
1-15-3461/14 AI generated

1-15-3461/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-3461/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 05. mai 2015 aasta otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Sergei Matvejev süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Samuti mõisteti S. Matvejev süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi) ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti

Legislator headnote

AI generated

1-15-3461/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 05. mai 2015 aasta otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Sergei Matvejev süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Samuti mõisteti S. Matvejev süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi) ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti

Keywords

AI generated
commuter allowance co-tenant removal expenses living expenses financial hardship leave on personal grounds
AI generated
1-14-10896/5
riik H. N versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ei oma kriminaalkaristatust) ; Süüdistus
1-18-7056/9
Jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus süüdimõistetu I.G lt - välja mõistetud menetluskulude osas muutmata. Kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1-07-9320\15
Harju Maakohtu 08.01.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-9320 on M.M süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat.
1-08-3854\7
H.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 26.09.2008.a kohtuotsustega KarS § 424 järgi ning temalt mõisteti välja menetluskulud – sundraha 6525 krooni ja advokaadi õigusabikulud 1292,10 krooni.
1-11-5784/8
Viru Maakohtu 11.05.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-5784 mõisteti Martin Viltam süüdi KarS § 424 järgi ning kohus karistas teda 3 kuulise vangistusega, millist karistust KarS § 73 alusel tingimisi mitte kohaldada 3 aastase katseajaga. Sama otsusega mõisteti Martin Viltamilt välja ka kriminaalmenetluse kulud, so 278.02 eurot sundraha ja 76.70 eurot kaitsetasu kohtueelsel menetlusel ja kohtus osutatud õigusabi eest, kokku summas 354.72 eurot. 17.05.2011 esitas Martin Viltam kohtule avalduse temalt kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks. Taotlusele on tema poolt lisatud tööandja xxxx õiend töötasude kohta, mille kohaselt Martin Viltami töötasu viimase kuue kuu jooksul on olnud kokku summas 3685,34 eurot. KrMS § 424 kohaselt peab kohus kontrollima, kas menetluskulude sissenõudmise ajatamiseks on mõjuvad põhjused või ei, neid hindama ja alles siis tegema otsustuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega saab kohus tulenevalt seadusest võimaldada süüdistataval tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud ositi, kuid ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3461 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali Kriminaalasi Sergei Matvejevi (Matvejev) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 ning KarS § 121 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05. mai 2015 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Sergei Matvejevi (ik 38911032211) kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05. mai 2015 otsus Sergei Matvejevilt menetluskulude väljamõistmises jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata.

2. KrMS § 187 lg 2 alusel välja mõista Sergei Matvejevilt (ik 38911032211) määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale Natalia Lausmaale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergei Matvejevile eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD:

1. Harju Maakohtu 05. mai 2015 aasta otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Sergei Matvejev süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust.

Samuti mõisteti S. Matvejev süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi) ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti

6 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.03.2015 karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates S. Matvejevi kinnipidamisest, s.o alates 04.03.2015.

S. Matvejevi suhtes valitud tõkend (vahistamine) jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

S. Matvejevilt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena välja I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 975 eurot. Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 264 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

2. Kohtuotsusele esitas kaebuse S. Matvejevi kaitsja menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Määruskaebuses taotletakse menetluskulude vähemalt pooles ulatuses riigi kanda jätmist. Kaebaja märgib, et S. Matvejevil puuduvad täielikult materiaalsed vahendid menetluskulude tasumiseks ka 12 kuu pikkuse aja vältel, kuna ta ei saa tööle asuda ja tulu teenida, sest peab viibima vangistuses. Samuti ei ole isikul temale määratud vangistusaja pikkust arvestades võimalik pikema aja vältel vabaneda. Vangistuses on S. Matvejevi väitel tal võimatu tööle asuda olulise füüsilise puude ja vaimse mahajäämuse tõttu. Süüdistataval on raskusi enda väljendamisega nii kõnes kui kirjas. Kaitsja lisab, et keerukamaid töid on S. Matvejevil võimatu selgeks õppida, lihtsamatele töödele on aga vangide hulgas konkurents ja tema on valiku järjekorras ilmselt tagapool. Samuti ei ole S. Matvejevil sugulasi, kes võinuks teda menetluskulude tasumisel aidata, lisaks on S. Matvejevil tasumata eelmise kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse ja määruskaebusega, leiab, et kaebuse alusel otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude väljamõistmine ei olnud süüdistatavale üllatuseks. Enne kohtulikku menetlust tekkinud kriminaalmenetluse kulud ning nende suurus on eraldi välja toodud süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppes. Kokkuleppes on ka märgitud, et talle on selgitatud, et tal lasub menetluskulude ja sundraha tasumise kohustus. Seega juba kokkuleppe sõlmimisel on S. Matvejev olnud teadlik, et tal tuleb menetluskulud tasuda. Kohtuistungil on prokurör andnud ülevaate kokkuleppest. S. Matvejev kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud, nõustub kokkuleppega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav on kohtumenetluse kulude tasumisest teadlik, kuid palub kohtukulude tasumise ajatada ühe aasta peale. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus on juba pidanud põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning on määranud kriminaalmenetluse kulud ositi hüvitamisele, rahuldades sellega S. Matvejevi poolt istungil esitatud taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus otsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka seaduses ettenähtud ühest kuust pikem tähtaeg. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Kaebuses ei ole välja toodud erilisi asjaolusid, mis annaks alust juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega üle ühe aasta või jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (3-1-1-105-12). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, mille kohaselt on S. Matvejevil tasumata ka eelmise kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud, ei anna alust käesolevas menetluses menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Juhul kui kohus jätaks varasemalt tasumata menetluskulude tõttu igakordselt osa menetluskulusid riigi kanda, oleksid süüdistatavad menetluskulude tasumise osas demotiveeritud. Käesoleval juhul on maakohus juba arvestanud

S. Matvejevi materiaalset olukorda ning andnud võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi 12 kuu jooksul. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus S. Matvejevi puhul uuesti KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05. mai 2015 aasta otsuse muutmata ja S. Matvejevi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

5. S. Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on 15.05.2015 esitatud taotluse kohaselt määruskaebuse esitamise eest 40 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o 8 eurot, kokku 48 eurot. Ringkonnakohus ei pea kaitsja esitatud tasutaotlust määruskaebuse koostamise eest põhjendatuks, leides, et kaitsja tasu tuleb vähendada ühe pooltunni võrra. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja osaledes ka maakohtu istungil S. Matvejevi kaitsjana, oli kokkuleppemenetluse asjaoludega kursis, mistõttu menetluskulude osas määruskaebuse koostamisele kulunud aeg (1 tund) on ebamõistlikult suur. Samuti märgib ringkonnakohus, et kaitsja määruskaebuse põhjendused on paarilauselised. Eeltoodule tuginedes vähendab ringkonnakohus kaitsja poolt 15.05.2015 esitatud kaitsjatasu taotluses märgitud summat ning peab põhjendatud ajakuluks maakohtu otsusele määruskaebuse koostamise eest 0,5 tundi ning kaitsjatasuks nimetatud toimingute eest 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb Natalia Lausmaa Advokaadibüroole välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt

24 eurot.

05. juunil 2015 esitas kaitsja ringkonnakohtule uue kaitsjatasu taotluse 15.05.2015 sooritatud toimingute eest: määruskaebuse koostamine, konsultatsioon kliendiga, kokku 1 tund, summas

48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2015 määruse kohaselt oli kirjalike seisukohtade ning taotluste esitamise tähtaeg kuni 04. juunini 2015 ning taotlus on esitatud hilinemisega, jätab ringkonnakohus kaitsja poolt 05. juunil 2015 esitatud taotluse rahuldamata.

Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/