1-11-6404/242 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-6404

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 8. mai 2015

määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ranner Kaus, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 8. mai 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ranner Kaus on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.11.2011.a kohtuotsusega

kriminaalasjas 1-11-6404 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Teda karistati 3 aasta ja 6 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 22.09.2010. a Tartu

Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva

vangistust, võrra. R. Kausi liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust

algusega 26. november 2010.

2. Viru Maakohtu 13.01.2014. a määrusega vabastati R. Kaus karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22. november 2016. Esimeseks 6 kuuks kohaldati

tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrati ta selleks tähtajaks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla. Samuti kohustati R. Kausi järgima KarS § 75 lg-te 1, 2 alusel katseajaks

määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 13. novembril 2014 erakorralise

ettekande, kuna süüdimõistetu ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume ning taotles R. Kausi karistuse täitmisele pööramist.

4. Tartu Maakohtu 8. mai 2015 määrusega pöörati R. Kausile Tartu Maakohtu 30.

novembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6404 mõistetud liitkaristuse kandmata

osa, s.o 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse aja algust arvestakse

alates 8. maist 2015.a.

4.1

Maakohus märkis, et käesolevas asjas tuleb R. Kausi karistuse täitmisele

pööramise osas lähtuda varasemast, kuni 31. detsembrini 2014. a kehtinud

karistusseadustiku redaktsioonist (KarS § 76 lg 5), mille kohaselt ei saanud kohus valida

karistuse täitmisele pööramise, täiendavate kohustuste panemise ja katseaja pikendamise

vahel. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-9-15 p 19.

Riigikohus märkis, et 1. jaanuaril 2015. a jõustunud KarS § 76 lg 7 on kohaldatav üksnes

siis, kui enne tähtaega vangistusest vabastatud süüdlane on rikkunud kontrollnõudeid,

talle pandud kohustusi või elektroonilise valve tingimusi 01.01.2015. a või hiljem. Kui

samasugune rikkumine leidis aset aga enne 2015. a, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede

kindlaksmääramisel juhinduda vana redaktsiooni KarS § 76 lg 5. Seda ka juhul, kui

kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015

või hiljem. Seega, kui kohtunik tuvastab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastatu ei ole järginud kontrollnõudeid või täitnud talle pandud kohustusi, on

seadusandja näinud ette karistuse täitmisele pööramise.

4.2 R. Kaus ei ole kontrollnõudeid kohaselt täitnud ning on rikkunud ka talle

täiendavalt määratud kohustusi juba 2014. a. Kui esialgselt ei olnud probleeme

registreerimiskohustuse täitmisega ja määratud elukohas elamisega, siis perioodil, kui

toimus juba erakorralise ettekande arutelu, ei täitnud R. Kaus enam korrektselt ka

nimetatud nõudeid. Korduvalt oli probleeme õigeaegse registreerimiskohustuse täitmisega

ning süüdimõistetu vahetas elukoha selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata.

Vaatamata asjaolule, et süüdimõistetu on rikkumistele leidnud erinevaid põhjendusi ja

vabandusi, on ta siiski ka ise neid kinnitanud. Samuti on ta kinnitanud ka narkootikumide

tarvitamise keelu rikkumist korduvalt. Kõnealuse rikkumise toimepanemine on tõendatud

ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega, millest nähtub, et kolmel korral on R. Kausil ka

narkojoove tuvastatud (28. augustil 2014, 22. septembril 2014 ja 23. jaanuaril 2015).

Lisaks on R. Kausi suhtes toimumas ka uus kohtumenetlus narkootilise aine käitlemises.

Kuigi R. Kausi ei ole veel nimetatud kuriteos süüdi tunnistatud, on ta ise süüks arvatavate

tegude toimepanemist kinnitanud, tuues põhjenduseks vajaduse endale kui sõltlasele

vajaliku narkootikumikoguse hankimise.

4.3 Kohus leidis, et R. Kausile mõistetud karistus, mille kandmisest ta tingimuslikult

vabastati, tuleb täitmisele pöörata. R. Kaus ei ole täitnud kohustusi, millised talle

vabanemise tingimusena määrati. Samuti pole ta suutnud järgida narkootiliste ainete

tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu suhtumist kehtestatud reeglitesse iseloomustab ka tema

ükskõikne ja ennastõigustav suhtumine õiguskorda laiemalt – ta on süstemaatiliselt

rikkunud liikluseeskirjade nõudeid ja põhjendanud seda asjaoluga, et talle lihtsalt

meeldib.

4.4 Samuti ei ole R. Kaus ilmselt enesele teadvustanud, et muutus peaks toimuma

esmalt temas eneses, tema mõtlemises ja sellest tulenevalt ka käitumises ning alles siis

saaksid teised, s.h ka riik aidata teda nende muutuste realiseerimisel (nt rehabilitatsioon ja

ravi). Senise käitumisega on R. Kaus näidanud, et eelnev reaalne vangistus ei ole mõjus

olnud, isik ei ole valmis kriminaalsetest hoiakutest loobuma ning seaduskuulekalt elama.

MÄÄRUSKAEBUS

5. R. Kaus ei nõustu maakohtu järeldustega ja esitas edasikaebuse, kus ta taotleb

vangistuse täitmisele pööramata jätmist. R. Kaus soovib isiklikult osa võtta

ringkonnakohtus asja arutamisest. Ringkonnakohtul palub ta arvestada järgmisi

asjaolusid.

5.1

R. Kaus selgitab, et vabanes 2014. a jaanuaris elektroonilise valvega. Vangistuses

käitus ta eeskujulikult ja läbis kõikvõimalikud programmid, et vabaneda

narkootikumidega seotud probleemidest. Lisaks ta õppis ja töötas, uue kuriteo

toimepanemise riski hinnati nullilähedaseks. Ta oli kindel, et enam vanglasse ei satu.

Jalavõruga kodus olles oli kõik korras. R. Kaus käis tööl, trennis ja tundis elust rõõmu.

Peale võru eemaldamist pidi ta pühapäeval Norra tööle minema ja otsustas korraldada

väikese peo. Pärast seda selgus, et töökohta ta ei saanud, järgnesid tööotsingud Eestis aga

ka järjest sagedasemad peod. Taas tulid R. Kausi ellu narkootikumid, valed valikud ja

kadusid prioriteedid.

5.2

R. Kaus selgitab, et vangistuses on lihtne ahvatlustest eemale hoida ja kuritegusid

mitte toime panna. Ahvatlused said temast võitu pärast jalavõru eemaldamist. Kui küsida,

mis muutub, kui vangistus täitmisele pöörata, siis võib vastata, et mitte midagi. Ka kolme

aasta pärast uuesti vabanedes võib R. Kaus murduda. Vanglast ei ole tal midagi positiivset

kaasa võtta.

5.3

R. Kaus pakub lahendusena välja elektroonilise valve. Ta märgib, et jalavõru

kandes ei olnud tal ühtegi rikkumist ja ka tema tegevust oli võimalik kontrollida.

Seadusemuudatust arvestades ei ole kohus enam kohustatud R. Kausi karistust koheselt

täitmisele pöörama. R. Kaus palub endale määrata kohustuse võtta osa

sõltuvusprogrammist. Samuti soovib ta ise probleemiga tegeleda. Kuna ta omab

narkootikumidega kokkupuudet alates 14. eluaastast, on ta tänaseks piisavalt pädev antud

teemaga tegelema.

5.4

R. Kaus ei ole nõus kriminaalhooldaja arvamusega täielikult. Ta tunnistab, et on

valetanud kriminaalhooldajale narkojoobes olles, aga seda vaid selleks, et kohtumisega

kiirelt ühele poole saada.

5.5

R. Kaus märgib sedagi, et 22. aprillil 2015 on temaga arutatud kokkulepet, kuhu

oli sisse arvatud ka kandmata karistus. Sellest tekib küsimus, miks pöörati just nüüd

kandmata karistus täitmisele, kuigi seda oleks saanud teha koheselt pärast vahistamist. R.

Kaus leiab, et põhjuseks võis olla see, et ta eeluurimiskohtunikule märkis, et „võib-olla ei

ole kokkuleppemenetlus õige lahend“. Pärast seda sai ta aga kohe kutse kandmata

karistuse osas, milles seisneb, et R. Kaus on kolmel korral väärteokorras tarvitamisega

vahele jäänud. Kuna viimane ekspertiisiakt tuli 16. märtsil 2015, tekib R. Kausil küsimus,

miks koheselt pärast seda kohut ei toimunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus

põhistab oma otsustust järgmiselt.

7. Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et R. Kausi määruskaebuse läbivaatamine

toimub KrMS § 390 lg 3 alusel kirjalikus menetluses. Seadus ei näe ette süüdimõistetu

enda osavõttu kaebuse arutamisest.

8. Edasi väärib märkimist, et maakohus on õigesti kohaldanud R. Kausi suhtes

karistusseadustiku vana redaktsiooni (v.r) karistuse täitmisele pööramise küsimuse

arutamisel (vt määruse p 4.1 põhjendusi).

8.1

KarS § 76 lg 5 (v.r) sätestas, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus

kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

8.2

Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 (v.r)

kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega

puudub täitmiskohtunikul võimalus nt määrata täiendavaid kohustusi või pikendada

käitumiskontrolli tähtaega.

8.3

Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et

süüdimõistetu R. Kaus on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel

Viru Maakohtu 13. jaanuari 2014. a määrusega pandud kohustust mitte tarvitada

narkootikume. Tal on tuvastatud narkojoove 28. augustil 2014, 22. septembril 2014 ja 23.

jaanuaril 2015. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud KarS § 76 lg

5 (v.r) eeldused ja R. Kausi karistuse täitmisele pööramise osas on maakohtu määrus

põhjendatud. R. Kaus ei ole eitanud, et rikkus talle tingimisi ennetähtaegse vabastamisega

pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume ning antud küsimuses määrust ei

vaidlustata. Ka ringkonnakohtule esitatud argumendid kriminaalhoolduse luhtumise

põhjenduste osas on ta esitanud varasemates menetlustes maakohtus.

8.4

Kohtukolleegium märgib, et käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi

järelevalve kantava karistuse täideviimise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga

saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu.

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud

karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5 v.r) tulenevalt

on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna

nimetatud sätte varasema redaktsiooni kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele

pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi

mõjuva põhjuseta.

8.5

Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi juhul, kui R. Kausi suhtes kohalduks uus

karistusseadustiku redaktsioon, puuduks alus tema karistuse täitmisele pööramata

jätmiseks. Maakohtu määrusest nähtub, et R. Kausile anti kohtuistungit edasi lükates

korduvalt võimalusi enda käitumise parandamiseks, ent sellele vaatamata jätkas ta

kriminaalhooldusnõuete rikkumisi. 15. jaanuaril 2015 kui R. Kausi erakorraline ettekanne

oli arutlusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas, lükkas kohus asja arutamise edasi, et

R. Kaus saaks esitada töölepingu ja kriminaalhooldusametnik saaks kontrollida

hooldusaluse elukoha tingimusi tema poolt antud aadressil. 23. jaanuaril 2015 võeti R.

Kaus vahi alla süüdistatuna uutes kuritegudes. R. Kausil tuvastati 23. jaanuaril 2015

amfetamiinijoove. Eeltoodust ning R. Kausi enda määruskaebusest nähtub, et ehkki ta

läbis vangistuses olles kõik talle pakutud sotsiaalprogrammid, hakkas ta vabaduses taas

narkootikume tarvitama. Seega ei omaks täiendavate kohustuste panemine mingit

resultaati.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas