Legislator Case Law & Legislation
3-15-162/9 AI generated

3-15-162/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-162/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

26. veebruaril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse järgi (tl 4) Veljo Ahase kaebus (tl 1) Tartu Vangla tegevusele. Kaebuse kohaselt teostati 18. jaanuaril 2015 loendust, pärast mida teostati V. Ahase kambris läbiotsimine kõrgema isiku loata. Läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära 3-4 pastapliiatsit. Kaebaja leiab, et vangla ei tohtinud loenduse ajal läbiotsimist teostada ja pastapliiatseid ära visata ning pidi nende eest andma raha, et kaebajal oleks võimalus vajadusel uued osta.

Legislator headnote

AI generated

3-15-162/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 26. veebruaril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse järgi (tl 4) Veljo Ahase kaebus (tl 1) Tartu Vangla tegevusele. Kaebuse kohaselt teostati 18. jaanuaril 2015 loendust, pärast mida teostati V. Ahase kambris läbiotsimine kõrgema isiku loata. Läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära 3-4 pastapliiatsit. Kaebaja leiab, et vangla ei tohtinud loenduse ajal läbiotsimist teostada ja pastapliiatseid ära visata ning pidi nende eest andma raha, et kaebajal oleks võimalus vajadusel uued osta.

Keywords

AI generated
value added tax liability third-party claim procedure in bankruptcy delayed asylum application vat fraud investigation Albanian asylum request proof of legal aid
AI generated
3-13-2404/6
27.11.2013 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Veljo Ahase kaebus Tartu Vangla vastu.
3-11-762/13
Tartu Vangla peaspetsialistüksuse juhi 22.02.2011.a käskkirjaga nr 1-4/522 karistati kinnipeetav Veljo Ahast 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et V.
3-14-51952/3
4. septembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Veljo Ahase kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja osutab, et Tartu Vangla ametnikud ei tunnista kinnipeetavatele tekitatud
3-13-2438/4
Tartu Vangla kinnipeetav Veljo Ahas pöördus 09.12.2013 Tartu Halduskohtusse kaebusega Tartu Vangla vastu, avaldades rahulolematust selle üle, et Tartu Vangla ei ole talle võimaldanud korralikku tööd.
1-11-4511/20
2 (3) Veljo Ahas on süüdi tunnistatud Rapla Maakohtu 20.01.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 140/03 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2004.a otsusega) KarS § 121 ja § 141 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 10 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.02.2003.a ja lõpeb 21.08.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 01.12.2011.a. Tartu Vangla edastas 29.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.01.2012.a seisuga on Veljo Ahase kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust. Veljo Ahas on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 13.09.1996.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 02.11.1998.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 3) 12.09.2002.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 186 päevamäära, s.o 9300 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-162 Määruse kuupäev

2. juuni 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Veljo Ahase kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

Asja läbivaatamise kuupäev

2. juuni 2015 kirjalik menetlus Resolutsioon Tagastada Veljo Ahase kaebus haldusasjas nr 3-15-162;

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. 26. veebruaril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse järgi (tl 4) Veljo Ahase kaebus (tl 1) Tartu Vangla tegevusele. Kaebuse kohaselt teostati 18. jaanuaril 2015 loendust, pärast mida teostati V. Ahase kambris läbiotsimine kõrgema isiku loata. Läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära 3-4 pastapliiatsit. Kaebaja leiab, et vangla ei tohtinud loenduse ajal läbiotsimist teostada ja pastapliiatseid ära visata ning pidi nende eest andma raha, et kaebajal oleks võimalus vajadusel uued osta.

2. Tartu Halduskohus jättis 9. märtsi 2015 määrusega (tl 10) kaebuse käiguta ning andis tähtaja kümme päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määruse kättesaamisest arvates. V. Ahasel tuli kohtule esitada selge kaebuse nõue, tasuda esitatavalt kaebuselt riigilõiv või maksejõuetuse korral esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Lisaks selgitas kohus, et kohtule kinni peetava isiku poolt vangla vastu kaebuse esitamisel on ettenähtud kohustuslik kohtueelne kord.

3. 20. märtsil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ahase puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 16). V. Ahas märgib, et soovib pastakate tagastamist või nõuab pastakate äravõtmise eest raha tagasi. Lisaks palub V. Ahas pöörduda tema advokaadi Valli Murde poole.

4. Kohus selgitas 14. mai 2015 käiguta jätmise määruses (tl 19-20), et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et V. Ahasele oleks määratud tema esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi korras advokaat. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist ega kaebaja taotlusest, et tegemist saks olla riigi õigusabi jätkumisega RÕS § 17 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt oli kohus seisukohal, et käesoleva haldusasja materjale ei saa kaebaja avalduses osundatud advokaat V. Murdele edastada ning kaebajal tuleb kaebuses esinevad puudused kõrvaldada iseseisvalt. V. Ahasel tuli kohtule täpsustada millise nõude ta kohtule esitab. Samuti V. Ahasel teatada, kas kohtule esitatava nõude osas on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning tasuda riigilõiv või esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

5. 22. mail 2015 saabus halduskohtusse V. Ahase vastus (tl 23) kaebuse teistkordselt käiguta jätmise määrusele. V. Ahas palub vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et V. Ahase kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel. HKMS § 121 lg 1 p 2, 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist, kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohus jättis V. Ahase kaebuse 9. märtsi 2015 ja 14. mai 2015 määrusega käiguta ja selgitas kaebajale, millised puudused tuleb kaebusest kõrvaldada. V. Ahas vastas kohtule 20. märtsil ja 22. mail 2015, kuid kohus on seisukohal, et kaebust ei ole võimalik menetleda ka pärast nimetatud vastuste esitamist, sest kaebus on oluliste puudustega. Kaebaja ei ole üheselt mõistetavalt välja toonud oma esitatavaid nõudeid ning nendega seotud asjaolusid. Kohus soovis konkreetselt teada, millise nõude või nõuded ja millisel alusel kaebaja esitab, st kas ta soovib vangla kohustamist pastapliiatsite tagastamiseks või ta soovib vanglalt varalise kahju välja mõistmist. V. Ahas ei ole kohtule arusaadavalt vastanud. 22. mail 2015 kohtusse saabunud vastuses taotleb V. Ahas üksnes riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebaja ei ole edastanud kohtule ka ühtegi dokumenti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks. Kui kaebaja nõudeks on toimingu tegemiseks kohustamine, peab kaebaja olema sama nõudega eelnevalt pöördunud vaidega vangla poole (VangS § 11 lg 5). Kui kaebaja nõudeks on varalise kahju hüvitamise nõue, peab kaebaja olema sama nõudega eelnevalt pöördunud kahju hüvitamise taotlusega samuti vangla poole (VangS § 11 lg 8). Samade nõuete alternatiivsetena esitamisel peab kaebaja samuti läbima kohustusliku kohtueelse menetluse samadel alustel, nagu nõuete iseseisvalt esitamisel.

7. Eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et V. Ahase kaebust ei saa esitatud kujul menetlusse võtta. Kaebaja ei ole tõendanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja kõrvaldanud kaebuse puudusi. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes omab aastatepikkust kogemust kohtusse pöördumisel, siis ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks ka kaebuse kolmandat korda käiguta jätmist.

8. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 2, 4 leiab kohus, et V. Ahase kaebus haldusasjas nr 3-15-162 kuulub tagastamisele. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik