2-15-1160/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2015.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-1160

Kohtuasi

XXX,

XXXja

XXXhagi

valduse

rikkumise

lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks

XXXja XXXvastu ning XXX, XXXja XXXhagi endise

olukorra taastamiseks XXXvastu

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja III XXX(isikukood XXX, XXX)

Hagejate

esindaja

vandeadvokaat

Raul

Ainla

(Advokaadibüroo

Eipre

&

Partnerid,

e-post

raul.ainla@eipre.ee)

Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Kostjate I ja II esindaja Agne Koks (isikukood

46110296014, e-post info@iustitia.ee)

Menetlustoimingu tegemise viis

Istung 27.05.2015.a.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-15-1160 sõlmitud kompromiss XXX, XXX, XXX, XXXja

XXXvahel XXX/XXX, Tallinn kinnistul (registriosa nr XXX, katastritunnus XXX)

asuva elamu kasutuskorra osas järgmiselt:

1.1. Korteri I ja II omaniku ainukasutusse ja valdusesse jääb korterite I ja II

trepialune, mis on tänaseks koridori poolt kinni ehitatud ja ühendatud

korteritega I ja II.

1.2. I ja II korruse vahel olev kapp jääb korteri IV omaniku valdusesse ja

ainukasutusse.

1.3. II korrusel asuvad seinakapid jäävad korteri III omaniku valdusesse ja

ainukasutusse.

1.4. II korruse ukseesine pind jääb korterite III ja IV omanike valdusesse ja

ainukasutusse.

1.5. Kaasomanike ühiskasutusse jääb ülejäänud trepikoda, trepp ja ligipääs

pööningule.

1.6. Kaasomanikud hoiduvad oma esemete paigutamisest teiste kaasomanike

ainukasutuses olevatesse kappidesse ja ühiskasutuses olevasse trepikotta ja

trepile.

1.7. Korterite I ja II omanik tagab Vabaduse pst-ga piirneva maja küljel asuvast

väravast läbipääsu teistele kaasomanikele.

1.8. Kaasomanikud lepivad kokku, et väravat ei lukustata.

1.9. Kaasomanikud lepivad kokku, et värav on suletav ülevalt poolt rambiga, mille

paigaldavad korterite III ja IV kaasomanikud.

1.10.

Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise

õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-1160 menetlus.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Tagastada XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX pool menetluses tasutud

riigilõivust, so 300,00 (kolmsada) eurot.

4.1. Riigilõiv summas 600,00 eurot on tasutud XXX poolt 05.01.2015.a.

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitusega „Riigilõiv XXX, XXX ja

XXX hagilt valduse rikkumise kõrvaldamise ja edasisest rikkumisest hoidumise,

endise olukorra taastamise nõuetes“.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärus

ei

kuulu

edasikaebamisele

tulenevalt

poolte

kokkuleppest

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on XXX, XXXja XXXhagi valduse rikkumise lõpetamiseks ja

edasisest rikkumisest hoidumiseks XXXja XXXvastu ning XXX, XXXja XXXhagi endise

olukorra taastamiseks XXXvastu.

Pooled saavutasid käesolevas tsiviilasjas kompromissi ja esitasid selle 27.05.2015.a. istungil

kohtule kinnitamiseks. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, menetlus tsiviilasjas

lõpetada ning kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Hageja palub kohtul tagastada pool tasutud riigilõivust, so 300,00 eurot.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad

kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei

ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de

428 lg 1 p 4 ja 430 alusel.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid

kompromissis määruskaebuse esitamsie õiguse. Seega ei kuulu käesolev kohtumäärus

edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS §-st 661 lg 4.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on

sõlminud kompromissi. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub

rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokkuleppinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik