1-15-2935/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-2935

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015. a.,Tallinn Kohtuasja number 1-15-2935 Kohtukoosseis Meelika Aava, Orvi Tali, Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. mai 2015. a otsus Rein Hramovi süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Rein Hramov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Rein Hramovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. mai 2015. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati R. Hramov süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 8 kuuks. Karistuse kandmise aja alguseks loeti karistuse kandmisele asumise aeg.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti R. Hramovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.

LS § 127 alusel on Rein Hramov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KarS§ 55 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale, s.o juhtimisõiguse peatumine 8 kuuks hakkab kulgema pärast vangistuse 8 kuud ära kandmist.

2(3)

2. R. Hramov tunnistati süüdi selles, et ta 10. detsembril 2014 kella 21.51 ajal Tallinnas XXXXX XX juures juhtis mootorsõidukit MB S500 alkoholijoobe seisundis. Tema veres oli alkoholi 1,94 mg/g. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, kelle ühes grammis veres on alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Hramov, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja kokkuleppemenetlust käsitlevate normide rikkumise tõttu.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on kohtuotsuse resolutiivosa punktid 3 ja 5 omavahel vastuolus, sest punkti 3 kohaselt võetakse mootorsõiduki juhtimise õigus ära 8 kuuks. Punktis 5 aga märgitakse, et pärast vangistuse ära kandmist peatub mootorsõiduki juhtimise õigus veel 8 kuuks. Lisaks sellele leiab apellant, et maakohus on väljunud kokkuleppe piiridest, sest kokkuleppes ei olnud märgitud, et lisakaristus laieneb veel 8 kuule pärast vangistuse ära kandmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 KrMS § 318 lg 4 alusel võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuna süüdistatav leiab oma apellatsioonis, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes ja kokkuleppemenetlust käsitlevaid sätteid, siis oli kohtukolleegiumi hinnangul süüdistataval õigus maakohtu otsuse peale apellatsioon esitada.

4.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4.3 KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes muuhulgas karistuse liik ja määr. KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

3(3) Käesolevas asjas on prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel 10. aprillil 2015 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kohaldatakse R. Hramovi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 kuuks (tl 34-36). Apelleeritud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt ongi kohus otsustanud

R. Hramovilt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse 8 kuuks (tl 49-50). Seega on maakohtu otsus R. Hramovi suhtes lisakaristuse kohaldamise ja selle määra osas kooskõlas varem sõlmitud kokkuleppega.

Lisaks kokkuleppes märgitule on maakohus edasiselt selgitanud, mida peab R. Hramov tegema oma juhiloaga ja kuidas arvutatakse lisakaristuse tähtaega. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Tegemist on seaduses sätestatud nõudega, mida kokkuleppe sõlmimisega ei ole võimalik muuta, mistõttu see asjaolu ei pea kajastuma sõlmitavas kokkuleppes. Küll aga peab maakohus need asjaolud omal algatusel kohtuotsuses ära näitama kohtuotsuse selguse ja õigeaegse täitmise huvides. Maakohus ongi käesolevas asjas selliselt toiminud.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohus ei ole rikkunud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega ka kriminaalmenetlusõigust. Samuti ei ole tegemist KrMS § 318 lg 4 teises lauses sätestatuga. Seega on R. Hramovi apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

Meelika Aava Pavel Gontšarov Orvi Tali /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/