2-15-4499/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-4499

Tsiviilasi

Timorvara OÜ hagi E&G OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Hagi tagamise täiendamise taotluse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E&G OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): E&G OÜ (registrikood

10479050), esindaja Arvo Kivar

Vastustaja (hageja): Timorvara OÜ (registrikood 11233925),

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

7. aprilli 2015 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. Timorvara OÜ (hageja) esitas 23. märtsil 2015 Tartu Maakohtule hagi E&G OÜ (kostja)

vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 73 362,02 eurot,

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1031,03 eurot ning

edasiulatuv viivis.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagi tagamise abinõuna palus

hageja arestida kostja Eesti krediidiasutustes või välismaa krediidiasutuste filiaalides avatud

või avatavad arveldusarved 50 000 euro ulatuses hageja kasuks. Alternatiivselt palus hageja

hagi tagamise abinõuna keelata Tallinna Kiirabil ja/või Nõo Vallavalitsusel kostjale vara

üleandmine või kostja suhtes muude kohustuste täitmine, sidudes selle kohustusega anda vara

üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole.

2. Tartu Maakohus rahuldas 24. märtsi 2015 määrusega hagi tagamise taotluse, keelas Tallinna

Kiirabil riigihankes nr 152975 ning Nõo Vallavalitsusel riigihankes nr 154777 sõlmitud

töövõtulepingute alusel maksete tegemise E&G OÜ-le. Juhul kui Tallinna Kiirabil või Nõo

Vallavalitsusel on kohustus teha määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud lepingute alusel

makseid E&G OÜ-le, tuleb maksed teha selle asemel kohtu kontole. Tallinna Kiirabil ja Nõo

Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le 50 000 euro ulatuses. Kui nende

kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole

kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le.

3. Hageja esitas 2. aprillil 2015 taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks. Hageja palus

täiendada või alternatiivselt asendada Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu ning esimese eelistusena arestida kostja Eesti krediidiasutustes või

välismaa krediidiasutuste filiaalides avatud või avatavad arveldusarved 50 000 euro ulatuses

hageja kasuks. Alternatiivselt palus hagi tagamise abinõuna keelata Svea Finance AS-il E&G

OÜ-le vara üleandmine või E&G OÜ suhtes muude kohustuste täitmine, sidudes selle

kohustusega anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole

summas 50 000 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus rahuldas 7. aprilli 2015 määrusega hagi tagamise täiendamise taotluse ning

keelas Svea Finance AS-il maksete tegemise E&G OÜ-le. Kui Svea Finance AS-il on kohustus

teha makseid E&G OÜ-le, tuleb maksed teha selle asemel kohtu kontole. Maakohus jättis jõusse

24. märtsi 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Svea Finance AS-il, Tallinna

Kiirabil ja Nõu Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le kokku 50 000 euro

ulatuses. Kui nende kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast

50 000 euro kohtu kontole kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le. Maakohus määras

50 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu kontole või millises ulatuses pangagarantii

esitamisel lõpetatakse 24. märtsi 2015 määruse ning käesoleva määruse täitmine.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi tagamise eeldused tuvastatud 24. märsti 2015

määruses. Pärast nimetatud määruse tegemist on selgunud, et määrusega kohaldatav hagi

tagamise abinõu ei pruugi olla piisav hageja nõude täitmiseks, kuna kostja on enne hagi

tagamise määruse tegemist loovutanud oma nõuded Tallinna Kiirabi ja Nõo Vallavalitsuse

vastu faktoorile Svea Finance AS-ile ning Tallinna Kiirabil ja Nõo Vallavalitsusel ei pruugi

seetõttu olla kostja ees kohustusi. Hageja esmane taotlus kostja kontode arestimiseks ei ole

põhjendatud. Olukorras, kus on olemas alternatiivne võimalus keelata hagi tagamiseks

kolmandal isikul kostjale maksete tegemine, tuleb seda kasutada, kuigi see ei pruugi tagada

hageja nõude rahuldamist samasuguse kindlusega kui pangakontode arest. 24. märtsi 2015

määrusega seatud hagi tagamise abinõu täiendamine ei koorma kostjat ebamõistlikult.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. E&G OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise avaldus täielikult rahuldamata.

Alternatiivselt taotles E&G OÜ kohaldada hagi tagamise abinõuna kostja varale

kommertspandi seadmist või kostja osadele pandi seadmist.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) puudub hagi tagamiseks alus. Maakohus on hageja paljasõnalisi ja laimavaid väiteid pidanud

piisavaks, et otsustada hagi tagamise abinõu kohaldamise üle. Määruses ei ole põhistatud,

kuidas võiks hagi tagamata jätmine kohtotsuse täitmist raskendada või võimatuks muuta. Kostja

on täiesti toimiv, heade väljavaadetega, vara omav ja tulu teeniv ehitusega tegelev äriühing.

Kostja osakapital on 26 000 eurot, müügitulu on kasvanud 6,3 milj euroni, lõpetamata

ehituslepinguid on mahus 5,6 milj eurot. 2014. aasta sügisel tekkis kostjal seoses mitmete

negatiivsete asjaolude koosmõjuga käibevahendite puudujääk ja raskused jooksvate kohustuste

täitmisel. Harju Maakohus jättis saneerimisavalduse rahuldamata, leides, et kostja majanduslik

seisund ja edasised väljavaated on head, raskused ajutised. Hagi tagamise abinõu raskendab

tõsiselt kostja normaalset majandustegevust;

2) ei ole hagi tagamisel kohaldatud meede proportsionaalne ega mõistlik. Hagi tagamise abinõu

ei teeni ühelgi viisil hageja eesmärke ning tulevase kohtuotsuse täitmise tagab pigem see, kui

kohus ei piira kostjal oma teenitud tulu kättesaamist. Teenitud tulu laekumiste keelamine või

takistamine on olemuselt sama tulemusega kui kontode arest. Harju Maakohus on tsiviilasjas

nr 2-09-54276 leidnud, et kontode arest oleks mõeldav majandustegevuse lõpetanud äriühingu

puhul. Kohus võib omal algatusel kohaldada teise sobivama abinõu, näiteks kommerts- või

väärtpaberite pandi;

3) ei ole hageja tasunud piisavat tagatist ning kohus on rikkunud TsMS § 378 lg-t 4. Hageja on

taotlenud kostja majandustegevusse sekkumist ja selle halvamist kõige äärmuslikumal viisil.

Maakohus oleks pidanud enne hagi tagamist kohustama hagejat tasuma tagatist vähemalt 50%

ulatuses nõudest.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

6. Timorvara OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) oleks määruskaebusel õiguslik perspektiiv olemas juhul, kui kostja suudaks kohtule tõendada

(minimaalselt põhistada), kas ja kuidas ta enda väidetavatest majandusraskustest välja tuleb või

esitada äärmiselt põhjendatud ja kaalukad vastuväited hageja nõudele. Kostja ei ole seda teinud;

2) tegutseb hageja hagi tagamise avalduse esitamisel alati väga piiratud info tingimustes. Kostja

seevastu omab detailset ülevaadet nii enda kohustustest kui ka õigustest. Kostja ei ole kohtule

esitanud enda paljasõnaliste väidete kinnituseks mitte ühtegi tõendit. Hageja nõude rahuldamise

korral ei ole võimalik nõuet lõpetamata ehituslepingute abil rahuldada;

3) ei tähenda väide kõrgest osakapitalist võlgnikul vara olemasolu. Kostja majandustulemuste

analüüs viitab majandustegevuse äärmiselt väiksele kasumlikkusele. Kostja lühiajaliste

kohustuste täitmise katte kordaja on puudulik. 2013. a majandusaasta aruannet auditeerinud

audiitori hinnangul puudub kindlus selles, et kostja on õigesti enda vara kajastanud. 2014.a

majandusaasta aruannet auditeeritud ei ole;

4) keelati kohtu kohaldatud abinõu tulemusel Svea Finance AS-il kostjale maksete tegemine

oluliselt väiksemas summas, kui on hageja tegelik nõue kostja vastu. Kuna kostja peab nagunii

hagejale hagiavalduse esitamise hetke seisuga 74 393,05 eurot tasuma, ei saa kostja antud

rahasummaga enda majandustegevuse korraldamisel ja edasise äriplaani elluviimisel sisuliselt

ja tegelikult arvestada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 7. aprilli

2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud

määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

8. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab E&G OÜ Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määrust,

millega maakohus rahuldas hagi tagamise täiendamise taotluse ning keelas Svea Finance AS-il

maksete tegemise E&G OÜ-le. Kui Svea Finance OÜ-l on kohustus teha makseid E&G OÜ-le,

tuleb maksed teha selle asemel kohtule kontole. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus jõusse

Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määruse ning määras, et Svea Finance AS-il, Tallinna Kiirabil

ja Nõo Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le kokku 50 00 eurot ulatuses. Kui

nende kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast 50 000 euro kohtu

kontole kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrust,

millega maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse, keelas Tallinna Kiirabil riigihankes

nr 152975 ning Nõo Vallavalitsusel riigihankes nr 154777 sõlmitud töövõtulepingute alusel

maksete tegemine E&G OÜ-le. Kui Tallinna Kiirabil või Nõo Vallavalitsusel on kohustus

makseid E&G OÜ-le teha, tuleb maksed teha selle asemel kohtule kontole. Tallinna Kiirabil ja

Nõo Vallavalitsusel on keelatud teha makseid E&G OÜ-le 50 000 euro ulatuses. Kui nende

kohustused E&G OÜ ees on sellest summast suuremad, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole

kandmist ülejäänud kohustuse täita E&G OÜ-le.

Eeltoodust tulenevalt analüüsib ringkonnakohus üksnes Tartu Maakohtu 7. aprilli 2015 määruse

põhjendatust.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas esineb alus hagi

tagamiseks.

TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Ringkonnakohtu arvates on hageja oma taotlust hagi tagamiseks piisavalt põhistanud,

sh asjaolu, et hagi tagamata jätmisega kaasneks oht kohtulahendi täitmisele. Hageja nõue on

piisavalt suur (põhinõue 73 362,02 eurot, millele lisandub viivis) ning suure nõude korral on

üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel.

E&G OÜ 2014. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on lühiajaliste kohustuste kattekordaja

0,899 (s.o käibevara jagatud lühiajaliste kohustustega), mida peetakse nõrgaks näitajaks. See

näitab omakorda, et määruskaebuse esitaja likviidne vara ei kata tema lühiajalisi kohustusi.

Kasumiaruandest nähtuvalt on 2014. aasta kasumiks 34 027 eurot. Kasumi arvelt ei ole E&G

OÜ-l võimalik nõuet täita. Lisaks kajastab määruskaebusele lisatud majandusaasta aruanne

2014. a majandusnäitajaid, hagi tagamise vajadus on kohtu poolt tuvastatud oluliselt hiljem.

Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule hetkeseisu kajastavaid andmeid (näiteks

kasumiaruannet viimaste kuude kohta). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et hagi

tagamise avalduse esitamisel tegutseb hageja alati väga piiratud info tingimustes ning sageli ka

olukorras, kus hagi tagamise avaldus tuleb kohtule esitada võimalikult kiiresti. Kostjal on

seevastu eelduslikult olemas põhjalik ülevaade ettevõttes toimuvast ning juurdepääs vajalikule

dokumentatsioonile põhistamaks varaliste vahendite olemasolu võimaliku kohtuotsuse

täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja veenvalt põhjendanud,

millise vara arvelt oleks kohtuotsuse täitmine võimalik.

Kuigi

määruskaebusest

nähtuvalt

on

kostja

ühelt

poolt

tuginenud

tugevatele

majandusnäitajatele, möönab kostja ka majandusraskuste olemasolu. Määruskaebusele on

lisatud Harju Maakohtu 13. aprilli 2015 määrus, millega maakohus jättis E&G OÜ avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks menetlusse võtmata ning saneerimismenetluse algatamata.

E&G OÜ on 26. märtsil 2015 maakohtule esitatud avalduse kohaselt majanduslikes raskustes,

tal on võlakohustusi summas 1 817 063,57 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja viide edukale

2014. majandusaastale ettevõtte maksejõulisuse kinnitusena ümber lükatud tema enda

saneerimisavaldusega Harju Maakohtule. Määruskaebuse esitaja on saneerimisavalduse

esitamisel leidnud, et maksejõuetuse tekkimine lähema poole aasta jooksul on tõenäoline.

Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et 2015. aastal on E&G OÜ vastu esitatud mitu hagi

võlgnevuse väljamõistmiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagi tagamise avalduses

esitatud väide, et mitmed teised alltöövõtjad on lähiajal pöördumas kostja vastu võlgnevuse

tasumise nõuetega.

10. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõuga.

TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi

hinda.

Riigikohus on 20. jaanuari 2011 määruse nr 3-2-1-133-10 p-s 16 leidnud, et

majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite

kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida

üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib

kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Antud põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul

kohaldatav ka juhul, kui hagi tagamise korras keelab kohus kolmandatel isikutel kostjale

maksete tegemise. Kostjale maksete tegemise keelamisel hagi tagamise abinõuna on sisuliselt

sama mõju kui arveldusarvete arestimisel.

E&G OÜ-l puudub kinnisvara, mistõttu ei saa hagi tagamise abinõuna kohaldada kohtuliku

hüpoteegi seadmist. Määruskaebuse esitaja on alternatiivselt taotlenud hagi tagamise abinõuna

varale kommertspandi seadmist või E&G OÜ osadele pandi seadmist. Kommertspandiseaduse

(KomPS) § 2 lg 1 kohaselt on võimalik seada kommertspant äriühingu vallasvarale.

Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vallasvara loetelu, millele oleks võimalik kommertspanti

seada. Määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et oma tegevuse spetsiifikast tulenevalt on

kostjal igal ajahetkel olemas väga suur ehitusmaterjalide varu, ei ole käsitletav vallasvara

loeteluna. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata vallasvarale kommertspandi

seadmise võimalikkust. Vastavalt KomPS § 2 lg 3 p-le 1 ei ole võimalik kommertspanti seada

väärtpaberitele ega ka muul kujul käibivatele äriühingu osalustele.

Ringkonnakohus märgib, et hagi on tagatud 50 000 euro ulatuses, samas kui hageja nõue

hagiavalduse esitamise seisuga oli kokku 74 393,05 eurot (põhinõue 73 362,02 eurot +

sissenõutavaks muutunud viivis 1031,03 eurot). Kui kolmandate isikute kohustused kostja ees

ületavad 50 000 eurot, võib pärast 50 000 euro kohtu kontole kandmist ülejäänud kohustuse

täita kostjale. Seega on hagi tagatud väiksemas ulatuses kui hageja nõue.

Kuivõrd antud juhul ei ole alternatiivset mõistlikku võimalust hagi tagamiseks ja hagi tagamata

jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele, on maakohtu poolt kohaldatud

hagi tagamise abinõu põhjendatud.

11. Ringkonnakohus hinnangul on hageja tasunud piisavat tagatist.

TsMS § 383 lg 1¹ kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis

vähemalt 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui

32 000 euro ulatuses.

TsMS § 383 lg-s 1¹ sätestatud tagatise miinimummäärast suuremas ulatuses tagatise nõudmine

on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgemalseisev kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on

ületatud diskretsiooni piire. Antud juhul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud.

12. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

TsMS § 390 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson