1-12-10607/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 27. aprilli 2015 määrusega jäeti Fränck Vilipere vabastamata talle Harju Maakohtu 6. detsembri 2012. a otsusega mõistetud liitkaristusest 4 aastat 6 kuud ja 18
Legislator headnote
AI generated1-12-10607/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tartu Maakohtu 27. aprilli 2015 määrusega jäeti Fränck Vilipere vabastamata talle Harju Maakohtu 6. detsembri 2012. a otsusega mõistetud liitkaristusest 4 aastat 6 kuud ja 18
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-10607
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. aprilli 2015
määrus, millega Fränck Vilipere jäeti tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Fränck Vilipere kaitsja vandeadvokaat Sirje Must,
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. aprilli 2015 määrus muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või
advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates
päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 27. aprilli 2015 määrusega jäeti Fränck Vilipere vabastamata talle
Harju Maakohtu 6. detsembri 2012. a otsusega mõistetud liitkaristusest 4 aastat 6 kuud ja 18
päeva. Karistuse alguseks loetakse 22. mai 2012. Karistusaeg lõpeb 10. detsembril 2016.
2. Maakohtu määruses leiti kokkuvõtlikult, et vaatamata positiivsetele asjaoludele
(sotsiaalprogrammide läbimine, head vabanemisejärgsed elutingimused, kindel elu- ja töökoht
ning toetavad lähedased), ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. F. Viliperet on
kriminaalkorras karistatud 5 korral. Praegu kannab ta kolmandat vangistust ja seda
narkootilise aine suures koguses korduva käitlemise eest. Teda on ka varem kahel korral
karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest. F. Viliperet on ka ennetähtaegselt
vabastatud, ent ta jätkas uute kuritegude toimepanemist. Viimasel korral pani ta uue kuriteo
toime juba kuu möödumisel ennetähtaegsest vabastamisest. Sellise isiku vabastamine oleks
vastuolus nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivsete eesmärkidega. Ka varasemalt on F.
Vilipere vangistuses viibides osalenud sotsiaalprogrammides ja kinnitanud ka muutuste
toimumist, kuid on jätkanud kuritegelikku käitumist. Ka lähedaste haigus ei saa olla
erandlikuks asjaoluks, mis ennetähtaegset vabastamist võimaldaks. Kohtuistungil ilmnes, et
kinnipeetava emal ja vanaemal on ka teisi lähedasi, kelle toetusele neil teatavaid
ümberkorraldusi tehes on võimalik vajadusel toetuda.
3. Kaitsja esitatud määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue
määruse tegemist, millega vabastada F. Vilipere tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise
valvega. Kaebuse põhiteesid on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1
Olemas on kõik alused F. Vilipere ennetähtaegseks vabastamiseks. Korrates maakohtu
määruses toodud positiivseid asjaolusid, osundab kaitsja lisaks kinnipeetava iseloomustusele,
mille kohaselt on vangistuse jooksul kinnipeetavas märgatavad muutused tema süü, sõltuvuse
ja eluviisi sobimatuse mõistmise suhtes. Tal on olemas eesmärgid ja sõlmitud leping firmaga,
kes osutab tugiteenust sõltuvusest vabanemisel.
3.2
F. Vilipere kahetseb oma tegu, ent avaldab, et ostis narkootikume enda tarbeks. Tema
suhtumine ja püüdlused näitavad soovi elumuutuseks ja seaduskuulekaks käitumiseks ning
uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. F. Vilipere vabanemisjärgsed tingimused on
head. Tal on tugev sotsiaalne võrgustik. Lähedased vajavad tervisliku seisundi tõttu igapäevast
abi. F. Viliperel on kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja
garanteeritud töökoht, mis tagab stabiilse sissetuleku.
3.3
F. Vilipere on teinud vajalikud järeldused oma tegude taunitavustest ja nende
tagajärgedest ning palub anda endale võimaluse, et alustada uut elu ja luua perekond. F.
Vilipere soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valvega ja on nõus täitma KarS § 75
lg 2 p-des 2,4,7 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldus aitaks vabaduses
õiguskuulekalt käituda ja seaduskuulekat elu elada. Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist
elektroonilise valvega. Isikust tulenevad soodustavad asjaolud on kohus aga jätnud
tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud
asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga F. Vilipere vangistusest
tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
4.1
Ehkki ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et esineb rida positiivseid asjaolusid,
miks annavad aluse kaaluda F. Vilipere ennetähtaegset vabastamist (toetav sotsiaalne
võrgustik kindel töö- ja elukoht ning sotsiaalprogrammide läbimine), esineb kaalukamaid
asjaolusid, mis välistavad ennetähtaegse vabastamise Maakohus on analüüsinud ka F. Vilipere
väiteid lähedaste tervisliku seisundi ja kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Nimetatud
asjaolud esitati ka maakohtus toimunud istungil (protokoll lk 31-32). Kohus leidis neid
analüüsides kokkuvõtlikult, et isegi kui narkootikumide soetamine oli enda tarbeks, on
tegemist raske kuriteoga, mis on toime pandud katseajal elektroonilise valve all olles. Samuti
leidis kohus, et lähedaste abivajadus ei ole erandlikuks asjaoluks, mis tingiks F. Vilipere
ennetähtaegse vabastamise, kuivõrd kinnipeetava emal ja vanaemal on ka teisi lähedasi,
kellele toetuda. Ringkonnakohus ei näe põhjust asuda maakohtust erinevale arvamusele.
4. 2
Apellatsioonikohtule esitatud kaebuses kordab kaitsja põhiteesides lisaks teisigi
maakohtule esitatud seisukohti kinnipeetavas toimunud postitiivsete muutuste kohta. Seega on
maakohus kaalutlusotsustust tehes juba hinnanud nii karistusseadustikust johtuvaid aluseid
isiku vabastamise küsimuse otsustamisel kui ka kriminaalpoliitilisi eesmärke.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad kaalukad vastuargumendid
– korduv karistatus rahvatervisevastaste kuritegude eest ja kuriteo toimepanemine katseajal, 1
kuu pärast eelmise karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamist – mis seavad kahtluse
alla kriminaalhoolduse õnnestumise. Arvestades F. Vilipere karistuse aluseks oleva teo raskust
ning kinnipeetava sõltuvushäiret narkootilistest ainetest, on kahtlemata kiiduväärne, et ta on
teinud järeldusi oma tegude taunitavustest ja nende tagajärgedest ning asunud aktiivselt
tegelema probleemile lahenduste otsimisega. Küll aga puudub ringkonnakohtul sarnaselt
maakohtuga usk F. Vilipere lubadustesse, kuivõrd ta on varem kuritarvitanud tema suhtes üles
näidatud usaldust ja seda vaatamata ka varasemalt antud tõotustele enda muutumise kohta.
5. Kokkuvõtvalt ei nõustu apellatsioonikohus kaitsja väidetega sellest, et kõik alused
F. Vilipere ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud ja jätab juhindudes KrMS § 390 ja 337
lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu 27. aprilli 2015 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau