1-09-10079/85 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-10079

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. aprilli 2015. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Janoš Azarkin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrus muutmata ning Janoš Azarkini

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Janoš Azarkin tunnistati Harju Maakohtu 14. oktoobri 2009. a otsusega süüdi KarS §

184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Süüdimõistetu karistuse kandmise

alguseks loeti 31. märts 2009 ja karistusaeg lõpeb 31. märtsil 2018. Vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes tal 31. märtsil 2015.

2. Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrusega jäeti J. Azarkin vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2.1

Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo

raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-

91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava

õiguspärane käitumine vangistuses. J. Azarkin sellele tingimusele ei vasta, sest tal on üks

distsiplinaarkaristus. See näitab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

J. Azarkin on kriminaalkorras korduvalt karistatud (varavastase kuritegude ja narkootikumide

käitlemise eest). Vangistust kannab ta kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti

narkokuriteo eest.

2.2

Varasematele karistustele vaatamata ei ole J. Azarkin paranemise teele asunud ning

jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, pannes toime esimese astme narkokuriteo. See

viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud

tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik

karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning J. Azarkini puhul on

olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole

kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

2.3

Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema

käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka

enne vangistust olid J. Azarkinil olemas töö- ja elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei

hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal

suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava

varasemat käitumist, puudub kohtul veendumus, et ta suudaks seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad

kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus

osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise

võimalusi.

3. J. Azarkin esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1

Maakohus on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise asjaolusid vääralt

hinnanud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal on olemas oma vanusele,

kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Suhtlemisel ametnikega on ta

viisakas ja vaenulikud hoiakud puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval endal

probleemkäitumist seoses narkootikumidega esinenud ei ole. Vangistuses on ta läbinud

sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“.

3.2

J. Azarkin on vangistuses viibinud kuus aastat. Selle aja jooksul on ta käitunud

distsiplineeritult. Hetkel on tal vaid üks distsiplinaarkaristus, mis seisnes selles, et kauplust

külastades ostis ta endale karastusjoogi Hustler, mis liigitub energiajookide alla ja mille

omandamine on vangla sisekorraeeskirjade järgi keelatud. Tegemist ei ole tõsise eksimusega

ja on vabandatav teadmatusega, et tegemist oli energiajoogiga.

3.3

Viru Vangla on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud

madalaks ja sellest lähtudes toetab vangla tema vabastamist. Vabanemisfondi on J. Azarkinil

kogunenud 1170 eurot ja võlgnevused tal puuduvad. Seega on oht, et J. Azarkin paneks

vabaduses toime uusi kuritegusid materiaalse kitsikuse tõttu, madal. Samuti on tal olemas

garanteeritud töökoht.

3.4

Karistamise eesmärk peaks olema ohtlike kurjategijate ühiskonnast eraldamine ja

vähemohtlike rehabiliteerimine ühiskonda. Seejuures on ka uuringud kinnitanud, et

rehabiliteerimine on kõige efektiivsem viis isiku suunamiseks seaduskuulekale käitumisele.

Ennetähtaegse vabanemise mõte on, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ja töö

nendega jätkub. Ennetähtaegne vabanemine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist

teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Järelevalve all olemine aitab endisel

kinnipeetaval püsida õiguskuulekal teel. J. Azarkin leiab, et kantud kuueaastane vangistus on

olnud piisavalt pikk, andnud talle aega järele mõelda ja tehtut kahetseda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et J. Azarkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid

ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei

pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Määruskaebuses rõhutab J. Azarkin oma positiivset käitumist vangistuse kandmise ajal,

madalat uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust ning võimalusi vabaduses, sh

garanteeritud töökoha olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõigi nende

asjaoludega arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need ei kaalu üles tema käitumist enne

vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus ei saa tugineda üksnes

kinnipeetavat positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, vaid peab arvestama kõiki KarS § 76

lg-s 3 loetletud asjaolusid nende kogumis. Just selliselt on maakohus J. Azarkinit vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes ka toiminud.

6. J. Azarkinit on Eestis kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Lisaks on teda kolmel

korral karistatud kriminaalkorras ka Soome Vabariigis. Vanglakaristust kannab kinnipeetav

kolmandat korda. Praegu kannab süüdimõistetu karistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi narkootilise

ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sellise teo eest on teda

karistatud ka varem. Seega on J. Azarkin korduvalt pannud toime samaliigilisi süütegusid ja

samal põhjusel, s.o rahalise kasu saamise eesmärgil. Määruskaebuses leiab J. Azarkin, et kuna

tal on vabanemisfondi kogutud rahalisi vahendeid ja olemas on garanteeritud töökoht, on oht

majanduslikust kitsikusest tingitud kuritegude toimepanemiseks väike. Kinnipeetava

iseloomustusest nähtub, et J. Azarkin omas töökohta ja kindlat igakuist sissetulekut ka enne

vangistust, ent see ei mõjutanud teda kuriteo toimepanemisest hoiduma. J. Azarkin asus oma

sissetulekuid narkootikumide käitlemisega suurendama. Järelikult puudub ringkonnakohtul

alus arvata, et garanteeritud töökoha olemasolu oleks piisav, kindlustamaks edaspidi tema

seaduskuulekat käitumist. J. Azarkinil võib taas tekkida soov või vajadus oma sissetulekuid

ebaseadusliku tegevusega suurendada. Olukorras, kus J. Azarkin on korduvale

kriminaalkorras karistatusele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub

ringkonnakohtul veendumus, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja

suunanud teda oma käitumist muutma.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J. Azarkinit vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma