2-14-63047/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2015.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-63047

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht: elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

15.05.2015

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) vahel 16.01.2013

Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu.

3. Taastada XXX enne abiellumist kantud perekonnanimi XXX.

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-14-63047 XXX hagi XXX vastu abielu

lahutamise nõudes. Hageja palub kohtul lahutada abielu, poolte abieluline suhe lõppes 2014

aastal. 15.05.2015 toimunud kohtuistungil jäid hageja varasemalt avaldatu juurde. Kostja teatas,

et on nõus abielu lahutamisega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud 15.05.2015 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu

lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud juhul

pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu

pooltel enam ei ole.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja

avaldas soovi taastada tema varem kantud perekonnanimi XXX, siis juhindudes NS § 11 lg 1

sätestatust taastab kohus hagejale enne abielu sõlmimist kantud perekonnanime XXX.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg

1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse

tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi

rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue

mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on

3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik