3-14-437/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-437

Haldusasi

TT kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

26.05.2014 käskkirja nr 1.3-3/68d tühistamiseks,

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – TT, volitatud esindaja adv Peep Rajavere

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Sandra Raudsepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.11.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 06.05.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 14.11.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-437 muutmata ja

TT apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2015.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioon-

kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks

(HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-437

2(8)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor algatas 16.05.2014 käskkirjaga nr 1.3.-

3/65d

distsiplinaarmenetluse

vanemvalvepolitseinik

TT

suhtes. Käskkirja

kohaselt

kontrollisid PPA sisekontrollibüroo ametnikud 12.05.2014 kella 08.10 ajal Viljandimaal Abja

vallas Veskimäe külas asuvas Eesti Vabariigi Presidendi residentsis töötavaid PPA Põhja

prefektuuri valvebüroo Vabariigi Presidendi valveteenistuse politseiametnikke. 12.05.2014

kell 09.00 teenistust alustama pidanud vanemvalvepolitseinik TT suust oli kella 08.23 ajal

tunda alkoholilõhna ja indikaatorvahendiga tuvastati, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi

kontsentratsiooni sisaldus 0,61 mg/l. TT tegevuses ilmnesid politsei- ja piirivalve seaduse

(PPVS) § 86 p-des 1 ja 3 sätestatud distsiplinaarsüütegude (teenistuskohustuste süüline

täitmata jätmine ja vääritu tegu) tunnused. TT-le anti võimalus esitada oma arvamus

teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldamise kohta avaliku teenistuse seaduse (ATS)

§ 78 lg 1 alusel, kuna juhtumi asjaolud on niivõrd tõsised ja olulised.

2. TT andis 20.05.2014 distsiplinaarmenetluse läbiviijale seletuse, milles ta vaidles vastu

enda teenistusest kõrvaldamisele. Esiteks ei ole ta distsiplinaarsüütegu toime pannud. Teiseks

ei ole etteheidetava rikkumise laadi või TT senise teenistuskäigu põhjal alust arvata, et ta

jätkaks sarnaste süütegude toimepanemist või takistaks distsiplinaarmenetlust.

3. PPA peadirektor otsustas 26.05.2014 käskkirjaga nr 1.3-3/68d kõrvaldada TT

distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks ATS § 78 lg 1 alusel teenistusest, makstes talle ATS

§ 78 lg 3 alusel ühes kuus 60% keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Käskkirja kohaselt on vajalik ametnik

distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada, kuna seletuses toodud asjaolud näitavad

ametniku arusaamatust oma teo keelatusest. TT tegu on juba selles menetlusstaadiumis

võimalik hinnata sedavõrd lubamatuks ja tõsiseks, mis annab aluse eeldada, et PPA

peadirektor kavatseb määrata TT-le tema poolt toime pandud distsiplinaarsüüteo eest

distsiplinaarkaristuseks politseiteenistusest vabastamise.

4. TT esitas 16.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26.05.2014 käskkirja nr 1.3-

3/68d tühistamiseks.

4.1. Käskkiri ei sisalda andmeid kõigi selle andmise ajaks välja selgitatud faktiliste asjaolude

kohta. Nii oli TT avaldanud PPA-le asjaolu, et joobe tunnused võisid tal tekkida ravimite

tarvitamisest, juba 12.05.2014 ettekandes ja 20.05.2014 distsiplinaarmenetluses antud

seletuses. Samuti oli TT esitanud 20.05.2014 seletusega andmed talle välja kirjutatud

retseptiravimi Valocordin-Diazepam kohta, mis sisaldab suures mahus alkoholi. Samuti

selgitas TT, et temal tuvastati ravimite tarvitamisest tingitud alkoholi tarvitamise tunnused

teenistusvälisel ajal ning tema poolt kodus tehtud katsete kohaselt oleksid alkoholi tarvitamise

tunnused enne teenistusvahetuse algust kadunud. Kui menetleja oli teenistusest kõrvaldamise

otsustamise ajaks välja selgitanud asjaolud, mis võivad teos distsiplinaarsüüteo tunnused isegi

välistada, siis tulnuks neid asjaolusid käskkirja faktilises aluses käsitleda.

4.2. Kuna teenistusest kõrvaldamise õigus sõltub ATS § 78 lg 1 kohaselt asjaolust, kas on

alust eeldada ametniku karistusena teenistusest vabastamist, siis tulnuks käskkirjas analüüsida

ATS § 75 lg-tes 4 ja 6 toodud aluste esinemist. Käskkirjas ei ole analüüsitud, kas TT väidetav

süütegu on oluline või millised ATS § 75 lg 6 asjaolud selle oluliseks muudavad.

4.3. Käskkirjas puuduvad kaalutlused. Käskkirja kolmanda lõigu näol on tegu tüüpteksti ja

loosungitega, kus kaebaja nime võib asendada ükskõik millise teise teenistujaga ükskõik

3-14-437

3(8)

millises avaliku teenistuse liigis. Formaalsed loosungid ei asenda individuaalseid, konkreetse

isiku ja konkreetse rikkumise kohta käivaid kaalutlusi. Puuduvad individuaalsed, kaebajat või

tema väidetavat süütegu puudutavad kaalutlused. Käskkirjas esitatud väide, et otsuse tegija on

tutvunud süüteo materjalidega, isiku seletuse ja ettekandega, on ülevaade kogutud materjali

kohta, mitte aga kaalutlused TT isiku, tema süüteo raskuse ega ka teenistusest kõrvaldamise

õigusliku aluse olemasolu kohta. Sellised kaalutlused ei vasta Riigikohtu lahendis 3-3-1-52-

02 antud juhisele, mis näeb ette, et diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus selle ette

näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku

jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Puuduolevaid

kaalutlusi ei asenda ega täienda hilisemates dokumentides avaldatud asjaolud või vastustaja

esindajate avaldused kohtuistungil, et PPA-s on juba mitu aastat nulltolerants igasuguste

alkoholiga seotud süütegude suhtes.

4.4. Kuna TT oli oma 20.05.2014 seletuses põhjalikult ja motiveeritult vastanud, et ei pea

teenistusest kõrvaldamist põhjendatuks, vajalikuks ega proportsionaalseks, siis tulnuks

vastustajal TT-ga mittenõustumist käskkirjas põhjendada. Kui käskkirjas puuduvad

põhjendused TT vastuväidete arvesse võtmata jätmise kohta, siis saab ja tuleb üheselt

järeldada, et neid vastuväiteid ei ole üldse kaalutud.

4.5. Samuti on oluline, et käskkirjas ei ole isegi teo karistatavust eeldades kaalutud

võimalikku karistust mõjutavaid asjaolusid – senise teenistuse pikaajaline kestus, varasemate

distsiplinaarkaristuse puudumine, asjaolu, et alkoholi tarvitamise tunnused tuvastati

väljaspool teenistusaega ehk ametniku vabal ajal, samuti tõenäolist võimalust, et alkoholi

tarvitamise tunnused olid tingitud ravimite võtmisest. Neid asjaolusid tuli kaaluda (isegi

süütegu eeldades) ATS § 78 lg 1 kohaldamise eelduse tuvastamiseks. Samuti tulnuks kaaluda,

kas ravimite tarvitamisest tingitud alkoholi tarvitamise tunnustega teenistuskohas viibimine

väljaspool teenistusaega on eeldatavalt nii oluline distsiplinaarsüütegu, et õigustab kõige

raskema karistuse kohaldamist.

5. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. PPA-l on õigus kõrvaldada ametnik ametist distsiplinaarmenetluse ajaks, kui süütegu

algselt hinnates võib järeldada, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel vabastatakse

ametnik teenistusest. Tegemist pole veel karistuse määramisega. Teenistusest kõrvaldamise

otsustamisel ei ole nõutav tuua eraldi välja asjaolu, kas ja millisel moel on arvestatud kaebaja

isikut, seda tuleb kajastada karistamise käskkirjas. Kaevatavas käskkirjas on ülevaatlikult

selgitatud toimepandud rikkumise olemust ja selle tõsidust ning rikkumise tagajärjel

määratava karistuse võimalikkust. ATS § 78 lg 1 ei näe ette muude kaalutluste kajastamist

teenistusest kõrvaldamise käskkirjas. Seega on teenistusest kõrvaldamise käskkirjas täidetud

kõik nii ATS-st kui ka haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevad nõuded.

5.2. Kaebaja pani toime rikkumise, mille tulemusena on ta riskinud nii iseenda kui ka kogu

asutuse maine rikkumisega. Teenistusest kõrvaldamise käskkirjast nähtub, et otsuse tegemisel

on lähtutud kõikidest menetluse käigus kogutud materjalidest, sh kaebaja esitatud ettekandest

ja selgitusest. Samuti on käskkirjas välja toodud asjaolu, et kaebaja ei ole oma tegevuse

keelatust mõistnud, mis annab alust arvata, et kaebaja võib analoogset tegu ka edaspidi

korrata. Lisaks on käskkirjas toodud välja kirjeldus, miks peetakse rikkumist sedavõrd

lubamatuks ja tõsiseks.

5.3. Kaebajat, kes viibis Vabariigi Presidendi residentsis politseiametnikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,61 mg/l kohta, ei saa pidada vastutus- ja

kohusetundlikuks ametnikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-44-02 selgitanud, et avalikul

teenistujal tuleb teenistusülesannete määratlemisel arvesse võtta ka teenistuskoha olemust.

Kaebaja ei adunud endal lasuvat eriliselt kõrgendatud vastutustunde ja hoolsuskohustust.

3-14-437

4(8)

Kaebaja tööks on valvata ja tagada Vabariigi Presidendi residentsi puutumatus ning

reageerida viivitusteta võimalikele territooriumile ja/või hoonetesse sissetungijatele.

5.4. Eluliselt on usutav, et isik, kelle organismis on alkoholi sisaldus 0,61 mg/l, tajub, et tema

reageerimisvõime ei ole kainele isikule sarnane, vaid see on raskendatud. Samuti on

eelduslikult tähelepanuvõime alkoholist tingituna hajutatud. Politsei ülesannete iseloomu ja

rolli tõttu ühiskonnas peavad politseiteenistuses olevad isikud tavakodanikest enam olema

võimelised aru saama oma tegevuse või tegevusetuse laadist, tähendusest ja võimalikest

tagajärgedest ning seda ka teenistusvälises olukorras. PPA on oma töötajate suhtes alkoholi

osas kohaldanud juba üle 10 aasta nulltolerantsi.

5.5. Joobe tuvastamise hetkeks ei olnud kaebaja iseseisvalt pöördunud kellegi poole palvega

vahetuse algust edasi lükata. Seega oleks kaebaja sisekontrolli töötajate sekkumiseta asunud

teenistusse Vabariigi Presidendi residentsis.

6. Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2014 otsusega TT kaebuse rahuldamata.

6.1. TT kõrvaldati politseiteenistusest tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise

ajaks. See, kas isik on toime pannud distsiplinaarsüüteo, selgub alles distsiplinaarmenetluse

käigus ja kohus sellekohaseid väiteid ei analüüsi. ATS § 78 lg 1 kohaldamiseks piisab

distsiplinaarsüüteo esialgsest hindamisest tulenevast eeldusest, et distsiplinaarmenetluse

tulemusel võidakse määrata ametnikule karistusena teenistusest vabastamine (mis praegusel

juhul ka toimus).

6.2. TT distsiplinaarmenetluse ajaks ametist kõrvaldamist on kaevatavas käskkirjas kooskõlas

HMS § 56 lg-tega 2 ja 3 piisavalt põhjendatud ja kaalutud. Teenistusest kõrvaldamise

käskkirjas ei tule analüüsida ATS § 75 lg-tes 4 ja 6 sätestatud aluste olemasolu.

Distsiplinaarasja menetluse ajaks

teenistusest

kõrvaldamise otsustamisel,

esialgselt

distsiplinaarsüütegu hinnates, piisab vaid eeldusest, et distsiplinaarmenetluse tulemusel

võidakse määrata ametnikule karistusena teenistusest vabastamine.

6.3. Ekslik on väide, et kuna käskkirjas puuduvad põhjendused TT vastuväidete arvesse

võtmata jätmise kohta, siis saab üheselt järeldada, et neid vastuväiteid ei ole üldse kaalutud.

Kaevatavas käskkirjas on vastupidiselt kaebaja väidetule märgitud, et PPA peadirektor on

tutvunud TT teenistusliku ettekande ja seletusega, seega ka arvestanud TT esitatud

põhjenduste ja vastuväidetega.

6.4. Karistust mõjutavaid asjaolusid (senise teenistuse pikaajaline kestus; varasemate

distsiplinaarkaristuse puudumine; joobe tunnused tuvastati väljaspool teenistusaega ehk

ametniku vabal ajal; alkoholi tarvitamise tunnused olid tingitud ravimite võtmisest) tuleb

analüüsida karistuse määramise käskkirjas, mitte teenistusest kõrvaldamise käskkirjas.

6.5. PPA on õigesti leidnud, et ametnikule esitatavaid ootusi muudab veelgi kõrgemaks

asjaolu, milliseid teenistuskohustusi ja millisel valveobjektil tuli kaebajal täita, samas kaebaja

selgitused andsid PPA peadirektorile aluse järeldada, et TT ei mõista oma tegevuse tõsidust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. TT palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule

uueks läbivaatamiseks. Kohus rikkus oluliselt menetlusnormi ja kohaldas valesti

materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse.

7.1. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad igasugused sisulised motiivid ja põhjendused asjaolude

kohta: kas kaebaja võetud ravimid võisid põhjustada lühiajalisi alkoholi tarvitamise

tunnuseid; kas ravimite tarvitamisest tingitud lühiajalised alkoholi tarvitamise tunnused võisid

mööduda teenistusvahetuse alguseni jäänud ajaga; kas alkoholi sisaldavate ravimite

3-14-437

5(8)

tarvitamine on distsiplinaarsüüteo raskuse poolest võrdväärne alkoholi tarvitamisega.

Käskkirjas tulnuks käsitleda kõiki selleks ajaks teada olevaid faktilisi asjaolusid, mitte

kopeerida üksnes 10 päeva vanast distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjast menetluse

algatamise ajendiks olevaid algseid asjaolusid, lisades lihtsalt juurde üldsõnalise märke selle

kohta, et distsiplinaarvastutusele võetud ametnik on esitanud mingi seletuse, mille põhjendusi

vastustaja ei usu.

7.2. Tulenevalt ATS § 78 ning § 75 lg-te 4 ja 6 sätetest nende koosmõjus peab haldusorgan

ametist kõrvaldamise ajaks tuvastama asjaolud, mis tingivad ametnikule etteheidetava

rikkumise olulisuse, sest kui rikkumine ei ole oluline, siis ei saa juba ette eeldada karistusena

teenistusest vabastamise kohaldamist. Sellest tulenevalt peavad asjaolud, mis muudavad

suvalise rikkumise kui distsiplinaarsüüteo oluliseks, sisalduma ka teenistusest kõrvaldamise

käskkirjas, sest ilma nende asjaoludeta ei saa teenistusest vabastamist võimaliku karistusena

ette näha.

7.3. Käskkirjas toodud kaks üldsõnalist ja loosunglikku lauset ei saa olla haldusorgani

kaalutlused, mis õigustavad ametniku teenistusest kõrvaldamist distsiplinaarmenetluse ajaks.

Riigikohus on lahendis 3-3-1-52-02 andnud juhise, et diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui

seadus selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus.

Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult

motiveeritud. Kaalumine eeldab vastaspoole argumendi omaksvõttu või kummutamist. Kui

haldusorgan kirjutab isiku vastuväidete kohta käskkirja pelgalt fraasi „olles tutvunud”, ei ole

see hinnatav isiku väidete ja põhjenduste kaalumisena. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused

kaebaja poolt oma kaebuses kaalutluste puudumise ja vajalikkuse kohta avaldatu kohta.

7.4. Vastustaja on kohtumenetluses teenistusest kõrvaldamise õigustuseks osundanud PPA-s

väidetavalt valitsevale nulltolerantsile alkoholiga seotud rikkumiste eest, võimalikule PPA

mainekahjule seoses TT rikkumisega, samuti TT eriti vastutusrikkale ametikohale ja

tööülesannetele ning võimetusele alkoholi tarvitamise tunnuste tõttu neid ülesandeid

nõuetekohaselt täita. Kohus on neid korranud ka kohtuotsuses oma põhjendustena, kuid kõik

need kaalutlused on täiesti asjassepuutumatud, sest need ei sisaldunud vaidlustatud käskkirjas

ning need ei ole ka tõendatud. Haldusakti õiguspära ja vastavust haldusaktile esitatud nõuetele

saab hinnata üksnes haldusakti enda põhjenduste või äärmisel juhul selles viidatud lisa, mis

on haldusakti adressaadile koos aktiga kättesaadavaks tehtud, põhjenduste järgi.

7.5. Kohus on otsuse põhjendustes avaldanud, et vaidlustatud teenistusest kõrvaldamise

käskkirjas on ülevaatlikult selgitatud rikkumise olemust ja selle tõsidust ning selle eest

määratava karistuse võimalikkust. See kohtu väide ei ole kooskõlas kogutud tõenditega ja on

ebaõige, sest selliseid ülevaatlikke selgitusi vaidlustatud käskkirjas ei esine. Arusaamatu on,

millist käskkirja osa peab kohus rikkumise olemust ja tõsidust käsitlevateks kaalutlusteks.

7.6. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et PPA peadirektor ei pidanudki oma käskkirjas

kaaluma võimalikke karistust mõjutavaid asjaolusid. Asjaolu ning võimalus, et alkoholi

tarvitamise

tunnused

on

põhjustatud

ravimi

tarvitamisest,

võib

üldse

välistada

distsiplinaarsüüteo tunnused ja see asjaolu välistaks ka ametniku teenistusest kõrvaldamise

ATS § 78 lg 1 alusel. Alkomeetri positiivse näidu põhjustamist kui ravimi Valocordin-

Diazepam kõrvalmõju on käsitlenud Riigikohus 06.04.2005 lahendis 3-1-1-18-05, milles

tühistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud väärteokaristus just põhjusel,

et joobe tunnused võisid olla põhjustatud mitte alkoholi, vaid ravimi Valocordin-Diazepam

tarvitamisest. Sellest lahendist tuleneb abstraktne juhis, et arsti ettekirjutusega välja kirjutatud

ravimi sihipärasest tarvitamisest tingitud joobe tunnused ei pruugi täita süüteokoosseisu

tunnuseid.

3-14-437

6(8)

7.7. Kui distsiplinaarsüüteo esemeks on joobega seotud süütegu ning kui ametnik on enne

teenistusest kõrvaldamise otsustamist joobe tuvastamise veenvalt vaidlustanud viisil, mida

menetleja ei ole kummutanud, siis ei saa haldusorgan teha adressaadi suhtes HMS § 4 lg 2

alusel menetluse eesmärki ja osaliste huve arvestades negatiivset otsust, kõnealusel juhul

otsust teenistusest kõrvaldamise kohta.

7.8. Otsustades ametniku ametist kõrvaldamist, peab haldusorgan kaaluma teenistusest

vabastamise kui võimaliku karistuse mõistmise võimalust ja asuma seisukohale, et sellise

karistuse mõistmine on pigem tõenäoline. Otsustus, et sellise süüteo eest konkreetse

teenistuskäiguga ametniku teenistusest vabastamine on pigem tõenäoline, eeldab siiski ka

ametniku isikust tulenevate asjaolude arvestamist: senine teenistuskäik, politseiteenistuse pikk

staaž, distsiplinaarkaristuste puudumine ja suur võimalus, et alkoholi tarvitamise tunnused

olid tingitud ravimite tarvitamisest, mitte mõnu pärast. Distsiplinaarmenetluses tuleb sarnaselt

süüteomenetlusega tõendada isiku süü, mitte süü puudumine ja seetõttu on süü

presumptsioonist

lähtumine

avalikus

teenistuses

toimuvas

distsiplinaarmenetluses

põhjendamatu ja vastuolus PS § 22 lg-ga 1. Riigikohus on 15.03.2013 otsuse nr 3-3-1-76-12

p-s 17 märkinud: „…kolleegium on 19. detsembri 2009. a haldusasja nr 3-3-1-38-09 otsuse p-

s 11 leidnud, et ka distsiplinaarsüüteo menetluses tagab seadus karistusõigusele omase isiku

kõrgendatud kaitstuse ja süütuse presumptsiooni. Eeltoodust tulenevalt laienevad

distsiplinaarmenetlusele ka kõrgendatud nõuded tõendite kogumisel ja asjaolude

väljaselgitamisel. Haldusorgan peab asjaolude väljaselgitamisel põhjendama, kuidas on

tõendite alusel jõutud oluliste asjaolude, st süütegude toimepanemise tuvastamiseni ning miks

ta eelistab üht tõendit teisele.“

7.9. Kui PPA on käskkirja välja andes arvestanud TT isikut iseloomustava negatiivse

asjaoluna, et ta vaidleb distsiplinaarsüüdistusele vastu „ja pole saanud aru oma teo

keelatusest” ning kõiki neid muid kohtumenetluses esitatud asjaolusid, kuid jätnud positiivsed

asjaolud kõrvale, n.ö õiget aega ootama, siis ei ole distsiplinaarmenetlus olnud erapooletu ja

seda läbi viies ning ametniku teenistusest kõrvaldamise otsustamisel on rikutud süütuse

presumptsiooni. Nii on ka kohus, ilmselt põhjendamatult ja HKMS § 165 lg 1 nõuete vastaselt

ühelt poolt lükanud tagasi kõik kaebaja esitatud asjaolud, mis välistaks distsiplinaarkaristuse

mõistmise või õigustaks kergema distsiplinaarkaristuse mõistmise, kuid teisalt võtnud vastu

kõik, mis näitab apellandi süüd suuremana, hoolimata isegi sellest, et neid asjaolusid ei olnud

vaidlustatavas käskkirjas põhjenduste ega kaalutlustena kajastatud.

8. PPA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks.

10. ATS § 78 lg 1 sätestab: „Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus

kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu

esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule

karistusena teenistusest vabastamine.“

11. Ringkonnakohtu hinnangul annab ATS § 78 lg 1 haldusorganile kaalutlusõiguse, kas

kõrvaldada ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest või mitte. Kaalutlusõigust tuleb

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Ametist

3-14-437

7(8)

kõrvaldamine tuleb kõne alla eeskätt juhtumil, kui on tuvastatud põhjendatud kahtlus

distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ning see kahtlus osutab asjaolule, et ametnikule ei

ole enam võimalik usaldada avaliku võimu teostamise õigust (ATS § 83 p 6). Kuna süüteo

toimepanemist saab tuvastada ainult korrakohase distsiplinaarmenetluse tulemusel karistuse

määramisel, otsustatakse ametist kõrvaldamine paratamatult eelhinnangu alusel toimepandud

distsiplinaarsüüteole ja ohule, mida tooks kaasa ametniku teenistuse jätkamine. Haldusorgan

vastutab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise eest ning peab oma tegevuse, sh

teenistussuhete korraldamisel arvestama, et tema nimel avalikku võimu teostavad ametnikud

täidavad oma ülesandeid nõuetekohaselt. Ei ole nõutav ega eeldatav, et haldusorgan peaks

distsiplinaarmenetluse

algstaadiumis

täpselt

hindama,

kas

ametnikule

etteheidetav

õigusvastane tegu pandi toime ja kui suur on isiku süü. Piisab, kui ametiasutuse käsutuses on

piisavalt andmeid, et toime võib olla pandud oluline rikkumine (ATS § 75 lg 4) ja asutuse

praktikale tuginevalt võib sellelaadne distsiplinaarsüütegu, kui selle süüline toimepanemine

tõendamist leiab, tuua kaasa distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise. Eeltoodud

põhjendustel on oluline jätta haldusorganile säärase prognoosotsuse tegemiseks ulatuslik

kaalumisruum, mille üle kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3).

12. Apellant heidab PPA-le ette, et vaidlustatud käskkiri ei ole nõuetekohaselt motiveeritud.

Ringkonnakohtu arvates ei anna käskkirja napp sõnastus praegusel juhul alust haldusakti

tühistamiseks. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. See nõue on PPA 26.05.2014 käskkirjas täidetud –

käskkirja esimene lõik kirjeldab, kuidas PPA sisekontrolli ametnikud tuvastasid 12.05.2014

Vabariigi Presidendi Viljandimaal asuvas residentsis viibinud TT joobeseisundi ning

käskkirja teine ja viies lõik sisaldavad viiteid õigusnormidele ja PPA eeskirjadele.

13. Käskkirja kolmandas lõigus kirjutatakse TT seletuskirjadest, millest PPA peadirektor

järeldas, et isik ei saa aru oma teo keelatusest. Samuti sisaldub siin lause, mille kohaselt

hindab PPA peadirektor TT tegu juba selles menetlusstaadiumis „sedavõrd lubamatuks ja

tõsiseks“, mis annab aluse arvata, et talle määratakse distsiplinaarkaristuseks teenistusest

vabastamine. Need laused on käsitatavad selleks ajaks kogutud tõenditele antud esialgse

hinnangu alusel tuvastatud põhjendatud kahtlusele, millega PPA peadirektor põhjendas ATS §

78 lg 1 rakendamist. Nendest lausetest on võimalik aru saada, mis olid haldusorgani

kaalutlused TT teenistusest kõrvaldamisel (HMS § 56 lg 3). See, et kaebajat ei veena

käskkirja põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et

haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule

miinimumstandardile. Kui haldusaktis on esitatud kaalukad põhimotiivid, mis võivad kaebaja

väidetele vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses, ei ole tegemist

haldusakti tühistamist tingiva põhjendamisveaga (vrd Riigikohtu 25.10.2012 otsus asjas nr 3-

3-1-28-12, p 19 ja 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 16). Kaalutlused võinuks olla

põhjalikumalt kirja pandud, kuid vorminõudena on põhjendamiskohustus täidetud, sest

põhjendustest nähtuvad PPA põhikaalutlused, kaalutlused on jälgitavad ning kohtul on

võimalik hinnata, kas need vastavad kaalumisreeglitele. Liialdatud on apellandi väide, et neid

lauseid võib kasutada mistahes ametniku mistahes teo korral.

14. Õige on apellandi väide, et käskkirjas pole vastupidiselt halduskohtu otsuses väidetule

eraldi motiveeritud, miks on TT tegu käsitatav olulise rikkumisena. See ei too siiski kaasa

haldusakti tühistamist, kui rikutud teenistuskohustuse olemusest ja rikkumise laadist võib

järeldada, et ametniku tegu tuleb käsitada olulise rikkumisena. Praegusel juhul oli PPA

peadirektoril põhjendatud kahtlus, et relva kandev politseiametnik viibis riigipea ametlikus

residentsis ca pool tundi enne teenistusülesannete täitmisele asumist joobeseisundis. Reeglina

ei ole võimalik joobeseisundisse sattuda muul viisil kui tahtlikult, mistõttu võis PPA

menetluse algstaadiumis sellisest eeldusest lähtuda. Kaebaja väide, et joobeseisund tuvastati

3-14-437

8(8)

teenistusvälisel ajal, ei ole asjakohane, kuna see toimus vahetult enne vahetuse algust

teenistuskoha territooriumil. Põhja prefekti 12.07.2010 käskkirjaga nr 123 kinnitatud Põhja

Prefektuuri töökorra p 62 kohaselt on teenistujal keelatud viibida tööl, haldushoones või

haldushoone territooriumil joobeseisundis. Kui sisekontrolli ametnikud poleks kaebaja

joobeseisundit tuvastanud, asunuks ta oma teenistusülesandeid täitma, võinuks see kaasa tuua

ohuolukordi, rääkimata võimalikust mainekahjust politseile ja riigile.

15. Apellant väidab, et PPA peadirektor pidanuks arvestama võimalusega, et TT joobeseisund

oli tingitud ravimite tarvitamisest. Ringkonnakohus leiab, et joobeseisundi tekkimise põhjus

ja TT süü suurus otsustatakse distsiplinaarmenetluse lõpus, mitte teenistusest kõrvaldamisel.

Kaevatava käskkirja tegemise ajal oli PPA peadirektoril võimalik arvestada, et

distsiplinaarmenetluse tulemusel võib selguda emma-kumma versiooni õigsus – kas joove

tingituna ravimite tarvitamisest, nagu TT kinnitas oma seletuskirjas, või joove tingituna

alkoholi tarvitamisest eelmisel õhtul, nagu TT kinnitas sisekontrolli ametnikele vahetult

pärast joobe tuvastamist, kui ta ei maininud ravimite tarvitamist. Asjakohane on PPA

kaalutlus, et isik võib jätkata samasuguste tegude toimepanemist, kuna ei mõista oma

tegevuse keelatust. PPA peadirektori otsus mitte lubada sellises olukorras politseiametnikul

jätkata avaliku võimu õiguste teostamist on arusaadav ja mõistlik, jäädes haldusorgani

kaalutlusõiguse piiridesse.

16. Karistust mõjutavaid asjaolusid (senise teenistuse pikaajaline kestus; varasemate

distsiplinaarkaristuse puudumine; joobe tekkimise põhjused) ei saa distsiplinaarmenetluse

algstaadiumis analüüsida nii põhjalikult kui karistuse määramise käskkirjas. Nagu eespool

kirjeldatud, on ametniku teenistusest kõrvaldamise eesmärgiks maandada asutuse ülesannete

nõuetekohast täitmist ohustavad riskid, mitte uurida distsiplinaarsüüteo asjaolusid, ametniku

võimaliku süü suurust ja karistuse proportsionaalsust. Seejuures on seadusandja eeldanud, et

iga süüteokahtlus ei vii ega saagi vältimatult viia karistuse määramiseni, mistõttu on

ebaõigluse vältimiseks ja ametniku huvide tasakaalustatud kaitseks ette nähtud palga

säilitamise eriregulatsioon (ATS § 78 lg-d 3 ja 4).

17. Asjakohatu on viide Riigikohtu 06.04.2005 lahendile 3-1-1-18-05, kuna selles kaasuses

manustas kiirabi isikule kõrge etanoolisisaldusega ravimit pärast isiku poolt sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamist, mis tekitas hiljem tõendusliku vaidluse, kas isikul oli joove ka enne

tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist. Praegusel juhul pole algusest peale olnud mistahes

vaidlust selles, et kaebaja oli kontrolli teostamise hetkel alkoholijoobes.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks