2-15-680/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-680

Tsiviilasi

H.S. hagi Rain Ipsberg vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: H.S.; isikukood XXXX, elukoht XXXX.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet

Laasik; e-post tartu@apilv.ee

• Kostja: Rain Ipsberg; isikukood 37901282719,

elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega H.S. hagi Rain Ipsbergi vastu kahju hüvitamiseks.

2. Mõista Rain Ipsbergilt (Ipsberg) (ik 37901282719) H.S. (ik XXXX) kasuks välja:

2.1. mittevaralise kahju hüvitis 500 (viissada) eurot;

2.2. viivis mittevaralise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 15. jaanuarist 2015 kuni mittevaralise kahju hüvitise kohase tasumiseni.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Rain Ipsbergi kanda.

6. Mõista Rain Ipsbergilt (Ipsberg) H.S. kasuks välja menetluskulu 434 (nelisada kolmkümmend

neli) eurot ja 70 senti.

7. Mõista Rain Ipsbergilt (Ipsberg) H.S. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kätte toimetatud 3. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on esitanud kostja vastu hagi lepinguvälise kahju hüvitamise nõudes. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagi

rahuldamise eelduseks on seega kostja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik

seos kostja õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Kusjuures vastutusest

vabanemiseks on kostjal VÕS § 1050 lg 1 järgi võimalik tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises

süüdi.

4. Hagi kohaselt tungis kostja hagejale 19. aprillil 2014. a kallale ning lõi hagejat vastu selga

metallist koeraketiga, põhjustades hagejale seljapiirkonda kehavigastused, so hematoomi ja

marrastused, füüsilist ja hingelist valu ning hageja heaolu languse. Eeltoodust tulenevalt on

kostja pannud toime VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastase teo, mille tagajärjel on

hagejale tekkinud kahju. Kuna kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja ei

ole kahju tekitamises süüdi ning hagis väljatoodud asjaoludest nähtub, et kostja lõi hagejat

tahtlikult, leiab kohus, et hageja võib VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050 alusel nõuda kostjalt

kahju hüvitamist.

5. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu

äranägemisel. Hageja on seisukohal, et talle tekkinud mittevaralise kahju suurus on 20 000 eurot.

6. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest ja/või tema tervise kahjustamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju suuruse otsustab VÕS § 127

lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel kohus diskratsiooniõigusest lähtuvalt. VÕS § 128 lg 5 kohaselt

hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Riigikohus on otsuses 3-2-1-18-13 märkinud, et kohus peab mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama ka rikkumise laadi, rikkuja süüd ning

selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-13, p 20 jj).

7. Hagiavalduse kohaselt tungis kostja hagejale kallale ja lõi hagejat tahtlikult vastu selga käe

ümber seotud koeraketiga. Sellega tekitas kostja hagejale hematoomi ja marrastused. Kohtu

hinnangul ei ole tegemist eriti raske tervisekahjustusega. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et

saadud vigastus oleks hageja elukvaliteeti pikema aja jooksul mõjutanud. Kohus arvestab

hüvitise suurust määrates ka sellega, et hageja on hagis märkinud, et tema kannatusi suurendas

asjaolu, et tal oli ründe ajal süles imikust poeg, mistõttu põhjustas kostja hagejale lisaks

kehavigastusest tingitud valule ja kannatustele ka kannatusi seoses hirmuga hageja poja elu ja

tervise pärast. Samuti hageja väljatoodud asjaoluga, et kostja on pärast rünnet temasse suhtunud

üleolevalt ja konfliktselt ning pole rünnaku eest vabandanud. Siiski on hüvitise suuruse

määramisel primaarse tähtsusega tekitatud vigastuste raskus.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagis välja toodud 20 000 euro suurune mittevaralise kahju

suurus. Sellises suurusjärgus mittevaralise kahju hüvitist on kohtupraktikas välja mõistetud

eelkõige olukorras, kus on tekitatud rasked ja püsivad vigastused, mis mõjutavad kestvalt ja

oluliselt kannatanu elukvaliteeti (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-45320). Praeguses asjas hagiavaldusest nähtuvalt sellise olukorraga tegemist

ei ole. Hagejale tekitatud vigastus on suhteliselt kerget laadi ning mingeid kestvaid tagajärgi

sellest ei ole hageja hagis välja toonud.

Arvestades eeltoodut ning sarnastes ja mõnevõrra raskemates asjades varem Eesti kohtute poolt

välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-5593; Harju Maakohtu 6. mai 2013. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-12-

28699, Harju Maakohtu 20. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-50219 ning Tartu

Ringkonnakohtu 18. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-45078) ning Eesti Vabariigi

keskmist elatustaset, leiab kohus, et käesoleval juhul on mõistlik hüvitis mittevaralise kahju eest

500 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 ja § 134

lg 2 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

9. Kohus leiab, et hageja viivisenõue mittevaralise kahju hüvitamisega viivitamise eest on VÕS §

113 lg 1 ja 2 ning § 94 lg 1 alusel põhjendatud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

viivis mittevaralise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesolevas asjas hagi esitamisest 15. jaanuaril 2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.

11. Tartu Maakohtule 5. märtsil 2015 edastatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista menetluskuludena hageja esindajatasu summas 434,70 eurot.

Menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nr 20150094 nähtub, et hageja õigusabikulu hõlmab

hagiavalduse koostamist, ajakulu 2 tundi ja 40 minutit, ning nõupidamist kliendiga, ajakulu 29

minutit. (tl 22). Hageja esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta on 115 eurot. Hageja esindajatasu

434,70 eurot sisaldab käibemaksu.

12. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades

käesoleva vaidluse keerukust ning asjaolu, et kostjat esindas vandeadvokaat, on hagejale osutatud

õigusabiteenuse ühe tunni hind 115 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud (vt ka Riigikohtu 9.

detsember 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Arvestades käesoleva tsiviilasja

keerukust ning mahtu, on kohtu hinnangul hageja esindaja poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud

toimingud ning neile kulunud aeg samuti vajalik ja põhjendatud.

13. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on kinnitanud, et hageja ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu tuleb kostjalt välja mõista koos

käibemaksuga.

14. Hageja menetluskulud koosnevad seega esindajatasust summas 434,70 eurot. Kuivõrd kohus jättis

eelnevalt menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja

menetluskulu summas 434 eurot ja 70 senti.

15. Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik