1-13-10422/63 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 22.04.2015 – Kohtuasja number 1-13-10422 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.A, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 18.12.2013 ja lõpp 14.06.2015 RESOLUTSIOON:

Vabastada F.A temale Viru Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrolli , koos tema allutamisega katseajaks nõuetele.

Määrata F.A kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada F.A katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) xxxx; elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: 2) -osakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada F.A suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4, 7, 8 alusel järgmisi kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) a narkootil

mitte omada või tarvitad isi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle, omandama üldharidust või võtta end Töötukassas arvele 3 (kolme) nädala jooksul peale vabanemist;

4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed) ilma kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata ning mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume; 5) osalema kriminaalhoo sotsiaalprogrammis. ldaja määratud

F.A

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, F.A-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10422 tunnistati F.A süüdi KarS § järgi ning talle mõisteti kari

199 lg 2 p-de 8,9 stuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. F.A tunnistati süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning KarS §

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati isiku eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta

5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.12.2013.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab karistust teist korda. muutunud kergemaks, Kuritegude dünaamika on muster on erinev. Esimene kuritegu oli tapmine ja vargus. Seejärel narkootikumide tarvitamine vanglas, käesolev kuritegu on varavastane. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine.

Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning käesoleval hetkel on hõivatud tööga äljaspool vanglat xxxx On läbinud sotsiaalprogrammi v . Eluviisitreening, kus osales kohusetundlikult, on olemas hea analüüsioskus ja tahtmine oma käitumist muuta. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et isik viibib kinnipidamiskohas, kus tal ei olegi võimalust alkoholi tarvitada. Alates 02.02.2015 osaleb individuaaltöös kriminaalhooldusametnikuga ühiskonnas kehtivate reeglite ning probleemide lahendamise taktikatest ning alates 10.10.2014 on paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda.

Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde üürikorterisse aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega ja eluks kõigi vajalikuga sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal korteris elavad kinnipeetava ema ja kasuisa, kes on nõus, et isik asub vabanedes nende juurde elama.

Kinnipeetaval on algharidus, riigikeelt ei valda. Samuti puudub tal ise ametliku töö tegem

kogemus. aastast 2011 on xxxx Mitteametlikult on teinud harva juhutöid ehitustel. Alates tähtajaga 5 aastat. Sissetulekuks vabaduses oli xxxx ja kuritegelikul teel saadud tulu.

Toimetulekut mõjutasid narkootikumide mine ja võlad. Kinnipeetav on sooritanud tarvita

tapmise Kinnipeetav

rahalise kasu saamise eesmärgil. on olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, käesoleval hetkel on hõivatud tööga väljaspool vanglat. K

-raha andmetel on tasumata võlanõudeid 10 576,27 eurot, vabanemisfondis on 107,40 eurot.

Isiku

lähedasteks on ema, õde ja kasuisa. Suhted lähedastega on head ja toetavad.

Lähivõrgustikus on kriminaalkorras karistatud isikud, samuti kasuisa. Vangistuse ajal on lähedastega suheldud kirjavahetuse, telefoni ja lühiajaliste väljasõitude teel. Korralikke sõpru, kes vabaduses teda positiivselt mõjutaksid, ei ole. Elustiil vabaduses oli hoolimatu ja riskeeriv. Kinnipeetav pani toime tapmise alkoholijoobes. Ise probleemi alkoholi tarvitamisega ei näe ning ei ole valmis osalema programmides. Kinnipeetava sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamisega 13 aastaselt. Murru vanglas karistati kriminaalkorras amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise eest. I Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline se sõltuvust eitab.

haigus. Agressiivset käitumist on esinenud alkoholijoobes seoses tapmisega 2002. aastal, hilisema agressiivsuse kohta tõendid puuduvad. Kuritegu toime pannes käitus impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata. Probleemide äratundmisvõime on halb. Isik ei tunnista endale, et vähene haridus on probleemiks ning sellest tulenevalt ei soovi ega püüa ka seda probleemi

lahendada. Väldib probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Isiku eesmärgiks on loobuda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, on hakanud et selle saavutamiseks mõistma, peab ta ise vaeva nägema.

Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametnikesse ja kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Korduv karistatus viitab negatiivsesse suhtumisse ühiskonda. Sõnades väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid programmilises tegevuses osaleda ei soovi. Ohtlikkus seisneb suurem, materiaalse kahju tekitamises, vägivalla kasutamises. Oht on kui isikul on tekkinud majanduslikud raskused ning isik jätkab alkoholi, narkootikumide tarvitamist. Uue kuriteo %, uue toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52 vägivaldse kurite

o toimepanemise tõenäosus on 30%. Lähtuvalt eeltoodust vangla toetab F.A ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku kohaldada F.A suhtes käit KarS § 75 lg 2 p umiskontrolli ajaks -des 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele. Prokuratuur ei seisa vastu ettepanekule kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontro jätkuvalt maandada uute lli aja jooksul saaks isikul kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.06.2015.

Prokuratuur toetab F.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides õustu ning n b kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks koh

ustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta.

Maakohtu istung

22.04.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et soovib vabaneda, töökoht on olemas. Töökoht on sama, kus tööta . Töö on erinevates kohtades. nõus täitma ka hetkel b On vabanedes lisakohustusi.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad F.A ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid.

Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, olnud hõivatud vangla majandustöödel. Samuti puuduval isikul distsiplinaarkaristused ning vanglaametnikesse suhtumine on positiivne. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06), mis käesoleval juhul on täidetud. Alates 10.10.2014 on isik paigutatud avavanglasse ning ta töötab väljaspool vanglat.

Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht ema juures ja võimalik töökoht praeguses töökohas. Kinnipeetav omab küll tasumata rahalisi nõudeid summas 10 576,27 eurot ning ta on pannud toime nii isiku-

kui ka varavastaseid kuritegusid just rahalise kasu saamise eesmärgil, kuid tal on toetavad lähedased, sh ema ja kasuisa, kes on nõus teda vabanemisel toetama. Samuti on tal vabanemisfondis 107,40 eurot, s a on tal olemas raha vabanemisel esialgseks eeg toimetulekuks.

Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu vangla hinnangul 30-52 enamarvestatavaks riskiks. %, mida võib pidada keskmisest

Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks F.A-le KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 1,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks F.A-le anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. kinnipeetava ennetähtaegset Eeltoodust tulenevalt peab kohus vabastamist põhjendatuks.

Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta

kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusr lgitakse ikkumiste toimepanekust. Samas jä kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist.

Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös.

KarS § 76 lg kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp