2-15-4118/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-4118

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. mai 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-4118

Tsiviilasi

PLACET

GROUP OÜ

hagi

Kristo

Koorti

vastu

420,58 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

444,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja PLACET GROUP OÜ (rk 11198910; asukoht

Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), esindaja Riho Siil, e-post

jurist@itminkasso.ee;

kostja Kristo Koort (ik 38504012719; viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Kristo Koorti vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kristo Koortilt PLACET GROUP OÜ kasuks 19.09.2011 sõlmitud

laenulepingu

nr SR184735

alusel

tekkinud

võlgnevus

(kolmsada

kaheksakümmend) eurot ja 89 senti, millest 300 eurot on põhinõue, 0,31 eurot intress

ja 80,58 eurot viivis 16.03.2015 seisuga.

3. Välja mõista Kristo Koortilt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 300 eurot alates 17.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 219,42 eurot.

4. Väljamõistetud summad kanda ITM Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXX, märkides

selgitusse kostja nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 90% ulatuses Kristo Koorti ja 10% ulatuses PLACET GROUP OÜ

kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-4118 PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 190 (ükssada üheksakümmend) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja

90 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1

mõttes.

3. Välja mõista Kristo Koortilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud 171

(ükssada seitsekümmend üks) eurot.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.04.2015. TsMS § 317 lg 1 p 1

2(3)

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on

vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on

alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13

p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas PLACET GROUP OÜ kostjale 19.09.2011 interneti

vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 300 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada

hiljemalt 19.10.2011) intressiga 40 eurot (kui laenusaaja viivitab kampaanialaenu

tagastamisega), mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 349,05% aastas. Seega

ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 11 korda Eesti Panga 2011. aasta septembris

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

29,90%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr SR184735 on

tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86

lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras (mida

hageja ise on antud juhul teinud). Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja

vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

3(3)

mõista intress perioodi 19.09.2011 kuni 19.10.2011 eest 0,31 eurot (300 eurot × 1,25% ×

30 päeva / 365 päeva).

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~90% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses

hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 190 eurot, millest 100 eurot on

riigilõiv ja 90 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 171 eurot (90% 190 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik