3-15-95/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-95

Haldusasi

Radix

Hoolduse

OÜ

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

06.01.2014

otsuse

nr

310-

14/152349 ja Tallinna Keskkonnaameti 25.11.2014

käskkirja nr 4-4.1/112 punktide 4 ja 5 tühistamise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

(vaidlustaja)

–

Radix

Hoolduse

OÜ

(registrikood 10540200), esindaja v.adv Toomas

Pikamäe

Vastustaja (hankija) – Tallinna Keskkonnaamet,

esindaja Kristel Kivijärv

Kolmandad isikud (ühispakkujad) – RAGN-SELLS

AS

(registrikood

10306858)

ja

Linna

Jäätmekäitlus

OÜ

(registrikood

12727380),

esindajad v.adv Elo Tamm ja adv Kadri Suurkivi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.02.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 08.04.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-95 muutmata.

2. Mõista Radix Hoolduse OÜ-lt välja menetluskulud RAGN-SELLS AS-i kasuks 1084

(tuhat kaheksakümmend neli) eurot ja 20 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21.05.2015 (HKMS §

278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-15-95

2(13)

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib

Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet (hankija) avaldas 09.06.2014 riiklikus riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete

kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“ (viitenumber 152349) hanketeate (HT) ning tegi

kättesaadavaks hankedokumendid (HD). Hankemenetluse eesmärgiks oli tekkekohal jäätmete

kogumise ja kogumisvahendite tühjendamise ning jäätmete transportimise teenuse osutamine

Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9. Pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid HT-s

määratud tähtajaks pakkumuse OÜ Ekovir, Radix Hoolduse OÜ, Prügitont OÜ ning

ühispakkujad Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS.

2. Tallinna

Keskkonnaameti

25.11.2014

käskkirjaga

nr

4-4.1/112

„Avatud

hankemenetlusega riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks

(Kesklinn)“ (viitenumber 152349) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks

tunnistamine,

pakkumuste

tagasilükkamine

ja

pakkumuse

edukaks

tunnistamine“

kvalifitseeriti pakkujad OÜ Ekovir, OÜ Prügitont, Radix Hoolduse OÜ ning ühispakkujad

Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS (p 1); tunnistati vastavaks OÜ Ekovir, OÜ

Prügitont, Radix Hoolduse OÜ ja ühispakkujate pakkumused (p 2); lükati tagasi Prügitont OÜ

(p 3) ja Radix Hoolduse OÜ (p 4) pakkumused, kuna need on võrreldes hankelepingu

eeldatava maksumusega põhjendamatult madalad; tunnistati edukaks pakkumuseks

ühispakkujate Linna Jäätmekäitlus OÜ ja RAGN-SELLS AS pakkumus (p 5).

3. Radix Hooldus OÜ esitas 08.12.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse Tallinna Keskkonnameti 25.11.2014 käskkirja nr 4-4.1/112 p-de 4 ja 5 kehtetuks

tunnistamiseks.

4. VAKO jättis 06.01.2015 otsusega nr 310-14/152349 Radix Hoolduse OÜ vaidlustuse

rahuldamata ning vaidlustuse esitamisega seotud kulud vaidlustaja kanda. VAKO leidis, et

kui hankija taandas eeldatava maksumuse ühele tühjenduskorrale, siis see ei ole vastuolus

riigihangete seadusega (RHS). Hankija määras hankelepingu eeldatava maksumuse kooskõlas

RHS-iga. Hankija pöördus vaidlustaja poole 31.10.2014 teabepäringuga, millele vaidlustaja

sisuliselt ei vastanud. Hankija teabepäringule vastamisel ei piisa hanke eeldatava

maksumusega mittenõustumisest. Vaidlustaja oleks pidanud esitama analüüsi ja tõendid selle

kohta, et tema pakkumuse maksumus vastab HT avaldamise hetke turuhinnale. Kuna

vaidlustaja seda ei teinud, siis ei olnud hankijal võimalik RHS § 48 alusel asjaolusid

kontrollida ja hinnata, mistõttu lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi. Kui isik jätab

hankija küsimustele sisuliselt vastamata, siis ei pea hankija RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse

tagasilükkamisel tõendama, et vaidlustaja ei ole suuteline pakutud hinnaga hankelepingut

täitma. Otsuse põhjendamiseks piisab, et hankijal on põhjendatud kahtlus vaidlustaja

pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning vaidlustaja ei ole sisulisi seisukohti hankija

teabepäringule esitanud. Hankija jättis õiguspäraselt arvestamata vaidlustaja 20.11.2014

selgituse, kuna seda ei esitatud tähtaegselt.

5. Radix Hoolduse OÜ esitas 15.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

06.01.2015 otsuse nr 310-14/152349 ja Tallinna Keskkonnaameti 25.11.2014 käskkirja nr 4-

4.1/112 p-de 4 ja 5 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille

halduskohus rahuldas, keelates Tallinna Keskkonnaametil hankelepingu sõlmimise

3-15-95

3(13)

riigihankes „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks (Kesklinn)“

(viitenumber 152349) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse

põhjendused on järgmised.

1)

Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on vastuolus RHS § 48 lg-ga 1 ja HD p-ga 8.5. Nii

RHS § 48 lg-st 1 kui ka HD p-st 8.5 tuleneb, et eelduslikult põhjendamatult madala

maksumusega pakkumust võrreldakse hankelepingu eeldatava maksumusega. Hankelepingu

eeldatav maksumus ei ole 1,18 eurot käibemaksuta, vaid see on ühe jäätmete kogumisvahendi

(600 – 1100 liitrit) tühjendamise eeldatav maksumus ehk ühikuhinna eeldatav maksumus.

Hankes ei saa sõlmitava hankelepingu eeldatavat maksumust taandada üksnes ühikuhinnale,

vaid arvestada tuleb teisi hankelepingu maksumust oluliselt mõjutavaid asjaolusid. Asjaolu, et

1,18 eurot käibemaksuta ei ole hankelepingu eeldatav maksumus, kinnitab muu hulgas

VAKO 21.06.2012 otsus nr 119-12/132831. Otsusest nähtub, et 2012. aasta riigihankes oli

Tallinna Kesklinna veopiirkonnas nelja-aastase hankelepingu eeldatav maksumus 1 600 000

eurot. Praeguse hanke tingimused on sarnased 2012. aasta riigihanke tingimustega. Kaebaja ei

nõustu VAKO otsuse p-s 13 tehtud viitega Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsusele

haldusasjas nr 3-14-51616, kus peeti võimalikuks käsitleda hankelepingu eeldatava

maksumusena RHS § 48 lg 1 mõttes ka ühikuhinda. Selles asjas sätestati HD-s otsesõnu, et

eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust võrreldakse eeldatava

liinikilomeetri maksumusega (ehk ühikuhinnaga). Hankija ei saa võrrelda kaebaja pakkumuse

maksumust ühikuhinnaga, kuna RHS § 48 lg 1 ja HD p 8.5 kohaselt tuleb eelduslikult

põhjendamatult madala maksumusega pakkumust hinnata, võrreldes hankelepingu eeldatava

maksumusega. Kuna HD p-i 8.5 ei ole vaidlustatud, siis on see täitmiseks kohustuslik nii

pakkujatele kui ka hankijale.

2)

Hankija jättis õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt arvestamata kaebaja 20.11.2014

täiendavad selgitused. Kuna kaebaja selgitus jõudis hankija kätte piisava ajavaruga enne

käskkirja andmist (25.11.2014), siis pidi hankija seda kaebaja pakkumuse tagasilükkamisel

arvestama. Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et kuna 20.11.2014 selgitus esitati pärast

RHS § 48 lg 1 teises lauses sätestatud viie tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist, siis ei pea

seda selgitust arvestama. RHS ega HD ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab hankija tegema

RHS § 48 lg-s 3 sätestatud otsuse. Selgituse hilisem täiendamine ei kahjusta hankija huve.

3)

Käskkirja p 4, millega kaebaja pakkumus lükati tagasi, on vastuolus käskkirja p-ga 2,

millega tunnistati kaebaja pakkumus vastavaks. Arvestades, et RHS § 48 ja HD p 5.4.2

eesmärgiks on hankija kaitsmine majanduslikult ebamõistlike pakkumuste eest, ei ole

võimalik, et pakkumus vastab HD p-le 5.4.2. ning samas sisaldab hankelepingu ebakohase

täitmise riski.

4)

Kaebaja pakkumuse maksumus võimaldab hankelepingut kohaselt täita. Hankija

tunnistas vastavaks ja edukaks ühispakkujate pakkumuse, mille maksumus on 0,84 eurot

käibemaksuta. Kaebaja pakkumuse maksumus 0,67 eurot ilma käibemaksuta moodustab

79,7% ühispakkujate pakkumuse maksumusest. VAKO on oma otsuses pidanud põhjendatuks

pakkumust, mille maksumus moodustab 64% järgmise pakkumuse maksumusest. Seetõttu on

käskkirja p 4 vastuolus RHS § 48 lg-ga 3. Samuti on käskkiri vastavas osas vastuolus

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-ga 3.

5)

Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks toodud ühikuhind 1,18 eurot käibemaksuta

ei ole pakkumuste hindamiseks õige alus. Hankija avaldas selle ühikuhinna esmakordselt alles

31.10.2014 küsimuses, s.o pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva 03.10.2014. Seega ei olnud

nimetatud ühikuhind hanketingimuste osa ega pakkujatele siduv. Lähtumine 2012. aasta

jäätmeveo riigihankes (viitenumber 132831) OÜ Ekovir pakutud hinnast (1,18 eurot

käibemaksuta) on põhjendamatu, kuna 2012. aasta riigihange oli esimene omataoline Eestis.

3-15-95

4(13)

Iga uue jäätmeveo hanke läbiviimisel on pakkujate pakutud jäätmeveo teenuse keskmised

hinnad (erinevate kogumismahutite lõikes) võrreldes eelmisel hankel pakutud jäätmeveo

teenuse hindadega oluliselt langenud. Hinnalanguse põhjuseks on pakkujate soov säilitada või

võita turuosa või oskus paranenud logistika abil kulusäästlikumalt teenust osutada. Hankija

tunnistas ilma ühegi küsimuse või järelepärimiseta vastavaks ühispakkujate pakkumuse 0,84

eurot käibemaksuta, mis moodustab 71% OÜ Ekovir 2012. aastal pakutud hinnast. Jääb

arusaamatuks millistest kaalutlustest lähtudes luges hankija ühispakkujate pakkumuse

maksumuse põhjendatuks ning kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendamatuks. Käskkirjast

ei nähtu nn piir, mille alusel hankija otsustas pakkumuste vastavaks tunnistamise ja

tagasilükkamise ega selle nn piiri määramise põhjendused. Seega ei ole hankija otsustus

läbipaistev ning käskkiri ei vasta HMS § 56 lg-tele 2 ja 3.

6)

VAKO kohaldas RHS-i norme valikuliselt. VAKO otsuse p-s 10.2 rõhutati seadusandja

tahet vastata hankija küsimusele RHS § 48 lg 1 teises lauses sätestatud viietööpäevase tähtaja

jooksul. Seevastu VAKO otsuse p-s 13 eiras VAKO seadusandja tahet, et RHS § 48 lg-s 1

võrreldakse

eelduslikult

põhjendamatult

madala

maksumusega

pakkumust

üksnes

hankelepingu eeldatava maksumusega.

7)

Kuna kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, on õigusvastane ka

ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamine. HD p 9.2.2 järgi annab pakkumuse

maksumus 90% eduka pakkumuse väljaselgitamisel omistatavatest punktidest. Arvestades, et

kaebaja pakkumuse maksumus on madalam kui ühispakkujate pakkumuse maksumus, siis

pidanuks hankija kaebaja pakkumuse tagasi lükkamata jätmise korral tunnistama edukaks

kaebaja pakkumuse.

6. Tallinna Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

1)

Hankija lükkas kaebaja pakkumuse tagasi RHS § 48 lg 3, mitte RHS § 47 lg 2 esimese

lause alusel, mistõttu ei saa väita, et käskkirja p-d 2 ja 4 on omavahel vastuolus. Käskkirja p-s

2 tunnistas vastustaja kaebaja pakkumuse vastavaks RHS § 47 lg 1 alusel, sest enne RHS § 48

lg 1 alusel hinna kontrollimenetluse läbiviimist kontrollis vastustaja, kas pakkumus vastab

kõikidele HT-s ja HD-s toodud kohustuslikele tingimustele. HD p 5.4.2 on seotud pakkumuse

vastavuse kontrollimisega RHS § 47 lg 1 alusel ning nimetatud punkti alusel saaks vastustaja

pakkumuse tagasi lükata, kui pakkumusest selguks ühemõtteliselt, et pakkuja ei ole

pakkumuse maksumuses arvestanud kuluga, millega pakkuja HD kohaselt pakkumuse

maksumuses arvestama pidi. Vastustaja nõudis, et pakkumuse maksumus peab sisaldama

kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid selleks, et välistada lisatasu küsimine teenuste

eest, mis olemuslikult kuuluvad osutatava põhiteenuse hulka ja mille eest ei ole hankelepingu

kohaselt ette nähtud lisatasu maksmist.

2)

Enne käskkirja andmist esitas vastustaja kaebajale 31.10.2014 teabepäringu, milles

palus tal oma hinda selgitada. Teabepäringus oli selgelt kirjas, et see on esitatud RHS § 48 lg

1 alusel ning sellele peab vastama viie tööpäeva jooksul. Kaebaja vastas teabepäringule

07.11.2014 ja täiendavalt veel omal algatusel 20.11.2014, s.o pärast viietööpäevase tähtaja

möödumist. Seetõttu jättis vastustaja 20.11.2014 esitatud selgitused tähelepanuta. VAKO on

leidnud, et RHS § 56 lg-s 3 sätestatud tähtajaks selgituste esitamata jätmine tähendab, et

selgitusi RHS § 56 lg-s 3 mõttes ei ole esitatud. Mittetähtaegselt esitatud selgitused tuleb jätta

hankemenetluses tähelepanuta. Pakkujal ei ole õigust nõuda, et hankija tegeleks

mittetähtaegselt esitatud andmete ja/või dokumentidega samadel alustel, nagu ta tegeleb

tähtaegselt esitatud andmete ja dokumentidega (vt VAKO 17.12.2013 otsuse nr 263-

13/146596 p 11.1). Viidatud VAKO seisukoht on asjakohane ka RHS § 48 lg-s 1 sätestatud

viietööpäevase tähtaja rikkumise tagajärgede sisustamisel. Asjakohatu on kaebaja seisukoht,

et selgituste arvestamata jätmisega on vastustaja rikkunud RHS § 3 p-i 3.

3-15-95

5(13)

3)

Asjaolu, et vastustaja ei ole hanke eeldatavat maksumust HT-s ega HD-s nimetanud, ei

tähenda, et vastustaja ei saa selles hankemenetluses eeldatavale maksumusele enam tugineda.

Iga riigihanke puhul peab hankelepingu eeldatav maksumus olema määratud, kuid selle

avaldamine hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele on hankija otsustada. Pakkujatel

puudub vajadus eraldi vaidlustada hankelepingu eeldatavat maksumust, nad peavad sellega

lihtsalt arvestama. Vastustaja arvates on põhjendatud hankelepingu eeldatava maksumuse

määramisel lähtuda 2012. aasta riigihankes nr 132831 esitatud madalaima maksumusega

pakkumisest. Praegune riigihange ja riigihange nr 132831 on võrreldavad konkursid, sest

hanke ese (Kesklinna jäätmeveo piirkond) ja hanke tingimused on olulises osas samad.

Kohtupraktikas on peetud võimalikuks käsitleda hankelepingu eeldatava maksumusena RHS

§ 48 lg 1 mõttes ka ühikuhindu. Asjaolu, et vastustaja tunnistas kolmandate isikute

ühispakkumuse ühikuhinnaga 0,84 eurot edukaks, ei tähenda, et 0,84 eurot muutub käesolevas

riigihankes ühe tühjenduskorra eeldatavaks maksumuseks, mille alusel pakkumuste

maksumuse põhjendatuse kontrolli läbiviimise üle otsustada. HT avaldamisel riigihangete

registris ei saanud vastustaja hankelepingu eeldatava hinna osas lähtuda korraldatavas hankes

pakutavast hinnast 0,84 eurot.

4)

Kuna kaebaja pakkumuse maksumus oli hankelepingu eeldatavast maksumusest 43%

madalam, tekkis vastustajal kahtlus, et tegemist võib olla põhjendamatult madala

maksumusega pakkumusega. Kuivõrd kaebaja vastustajale oma pakkumuse maksumuse

kujunemist ei selgitanud, ei saanud vastustaja võtta seisukohta, kas selle hinnaga on võimalik

hankelepingut nõuetekohaselt täita või mitte. Kaebaja pakkumus lükati tagasi kooskõlas RHS

§ 48 lg-ga 3 ja seega on kolmandate isikute ühispakkumuse edukaks tunnistamine

õiguspärane.

7. RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ palusid jätta kaebus rahuldamata.

1)

Hankija ei pidanud arvestama kaebaja 20.11.2014 esitatud kirjalikke selgitusi, kuna neid

ei esitatud tähtaegselt. RHS § 48 lg 3 koostoimes HD p-ga 8.5 annab hankijale selge volituse

lükata pakkumus tagasi, kui pakkuja ei esita tähtaegselt nõutud selgitust.

2)

Tagasilükatud pakkumuse vastavaks tunnistamine RHS § 47 alusel on õiguspärane.

Vaidlustatud otsuses ei esine vasturääkivust seetõttu, et kaebaja pakkumus on tunnistatud

vastavaks, kuid samas tagasi lükatud RHS § 48 lg 3 alusel. Kaebaja viidatud HD p 5.4.2 mõte

seisneb selles, et teenustasu peab sisaldama kõiki kulutusi hankija jaoks, mitte ilmtingimata

pakkuja jaoks.

3)

Kaebaja ei lükanud ümber hankija kahtlust pakkumuse põhjendamatult madala

maksumuse osas ning pakkumus on ka sisuliselt põhjendamatult madal. Kaebaja pakkumuse

maksumus oli 0,67 eurot ehk vaid ca 59% eeldatavast maksumusest. Kaebaja pakutud hinnaga

ei oleks võimalik Tallinna Kesklinna piirkonnas osutada nõuetekohast ja jätkusuutlikku

jäätmeveo teenust. Ühispakkujate pakkumuse maksumus ei ole praegusel juhul võrdluse

objektiks.

4)

Eeldatava maksumuse ühikuhinnana on hankija õigesti määranud lähtuvalt 2012. aastal

pakutud odavaimast hinnast. See, et hankija ei nimetanud eeldatavat maksumust HT-s ega

HD-s, ei ole käesolevas vaidluses määrav, kuna eeldatav maksumus avaldati pakkujatele

kontrollimenetluse alustamisel. Kaebaja etteheide kolmanda isiku suhtes kontrollimenetluse

algatamata jätmise osas on lubamatu, kuna see ei ole suunatud tema õiguste kaitseks, vaid

konkurendi tõrjumiseks hankemenetlusest. Isegi kui kolmanda isiku pakkumus oleks tagasi

lükatud, ei annaks see kaebajale õigust hankelepingu sõlmimiseks, mis on aga ainus

vaidlustusmenetlusega kaitstav õigushüve.

8. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt välja RAGN-SELLS AS-i menetluskulu summas 1084,20 eurot.

3-15-95

6(13)

1)

Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et pakkumuse võis tagasi lükata olenemata sellest,

et eelnevalt oli hankija RHS § 47 lg 1 alusel pakkumuste vastavust aktsepteerinud, kuna RHS

§ 48 lg-st 3 tuleneb iseseisev pakkumuse tagasilükkamise alus. Pakkumuste vastavuse

kontrollimine lähtuvalt RHS §-st 47 toimub RHS §-ga 46 reguleeritava pakkumuste avamise

järgselt. Pakkumuste avamisel toimub vaid formaalne kontroll. Põhjendamatult madala

maksumuse osas ei ole üldjuhul võimalik kindlat seisukohta kohe kujundada ning seetõttu on

RHS §-s 48 selle kohta eraldi regulatsioon. Vaidlustatud käskkirja p-d 2 ja 4 ei ole sellest

tulenevalt vastuolulised.

2)

Kohus nõustub VAKO otsuses toodud seisukohaga, et hankelepingu eeldatava

maksumuse esitamine läbi ühikuhinna oli aktsepteeritav. Selle juures on oluline, et

hankelepingu maksumust oleks võimalik ühikuhindade summeerimise kaudu tuletada ja ka

vastupidi, hankelepingu maksumusest omakorda peaks olema võimalik välja arvutada,

millistesse piiridesse võiks jääda vastav ühikuhind. Praeguse riigihanke puhul on see

võimalik. Viidatud on ka eelmisele riigihankele, milles olid samuti vastavad pakkumused

ühikuhindades esitatud.

3)

Arvestades, et hankija hinnangul pidi olema mahuti tühjenduskorra eeldatavaks

maksumuseks 1,18 eurot käibemaksuta ning Radix Hoolduse OÜ pakkus ühe tühjenduskorra

hinnaks ainult 0,67 eurot, oli temalt täiendavate selgituste küsimine põhjendatud. Hankija

31.10.2014 järelepärimise mõte oli piisavalt selge ning see pidi olema ka pakkujale mõistetav.

Kokkuvõttes põhjendas Radix Hoolduse OÜ pakkumuse suhteliselt madalat hinda osalise

loobumisega eeldatavast kasumist. Konkreetseid arvestusi või majanduslikke põhjendusi

hankelepingu täitmise võimalikkuse kohta ühikuhinnaga 0,67 eurot kaebaja 07.11.2014 vastus

ei sisaldanud. Kaebaja väide hankija poolt määratletud 1,18 euro suuruse eeldatava

ühikuhinna ebaõigsuse kohta on paljasõnaline. Hankija võis RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse

tagasi lükata ega pidanud küsima kaebajalt uut selgitust.

4)

Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et kui hankija peaks arvestama ka hilinenult

esitatud selgitusi, muutuks RHS § 48 lg 1 teises lauses sätestatud viietööpäevase tähtaja

järgimise nõue sisutuks. Seega ei pidanud hankija kaebaja hilinenult esitatud selgitusi enam

analüüsima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Radix Hoolduse OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Hankija ei võrrelnud kaebaja pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava

maksumusega. 1,18 eurot käibemaksuta on ühikuhinna eeldatav maksumus, mitte

hankelepingu eeldatav maksumus. Lihtsustatult öeldes peaks praeguses hankes sõlmitava

hankelepingu eeldatav maksumus olema hankija näidatud ühikuhinna, tühjendatavate

kogumisvahendite arvu ning hankelepingu perioodi (neli aastat) korrutis, millele lisanduvad

muud hankelepingu alusel hankijalt töövõtjale makstavad tasud.

2)

Praegusel juhul tuleneb RHS § 48 lg-st 1 ja HD p-st 8.5, et eelduslikult põhjendamatult

madala maksumusega pakkumust tuleb hinnata, võrreldes hankelepingu eeldatava

maksumusega. Käesoleva vaidluse asjaolud ei ole VAKO ning halduskohtu viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsuse haldusasjas nr 3-14-51616 asjaoludega sarnased, kuna

hanketingimused on osas, mis puudutavad eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega

pakkumuse võrdluse objekti, oluliselt erinevad. Viidatud haldusasjas tulenes HD-st, et

eelduslikult põhjendamatult madala maksumusega pakkumust võrreldakse eeldatava

liinikilomeetri maksumusega, s.o ühikuhinnaga. RHS § 20 lg 2 ei jäta hankijale hankelepingu

eeldatava maksumuse määramisel kaalutlusõigust ning seetõttu tuleb võtta seisukoht, kas

3-15-95

7(13)

hankelepingu eeldatava maksumuse määramine hankija 31.10.2014 järelepärimises vastuolus

RHS §-des 20 ja 21 sätestatuga on õiguspärane. Samuti tuleb hinnata, et kui hankija on

määranud hankelepingu eeldatava maksumuse vastuolus RHS-ga, siis kas selliselt määratud

eeldavat maksumust saab kasutada RHS §-s 48 toodud menetluse läbiviimisel. Hankija ei

saanud vastuolus HD p-ga 8.5 võrrelda kaebaja pakkumuse maksumust hankelepingu

eeldatava maksumuse asemel ühikuhinnaga. Praeguses hankes esitatud pakkumuste

maksumust ei ole võimalik taandada ühikuhinnale, mille summeerimise kaudu tuletatakse

hankelepingu eeldatav maksumus, arvestamata konteineripargi struktuuri, rendikonteineritest

saadavat tulu või kaebaja logistikat. Hankija määratud eeldatava maksumuse alusel ei saa

üheselt ja kõigile pakkujaile arusaadavalt arvutada välja hankelepingu eeldatavat

kogumaksumust.

3)

Arvestades, et hankija avaldas ühikuhinna 1,18 eurot esmakordselt alles 31.10.2014

küsimuses, ei olnud see hanketingimuste osa ega pakkujatele siduv. 1,18 eurot ilma

käibemaksuta on turuhinnast kõrgem teenuse hind ning sellest lähtumine praeguses hankes on

põhjendamatu. Konkreetses riigihankes pakutud hinnad ei saa olla hankelepingu eeldatava

maksumuse määramise aluseks.

4)

Hankija ei küsinud kaebajalt oma 31.10.2014 järelepärimises, milliste kulutuste või

väljaminekutega on kaebaja pakkumuse tegemisel arvestanud ja kui suured on need kulutused

ega palunud seonduvat arvutuskäiku. Kaebaja vastas nimetatud järelepärimisele kohaselt.

Kaebajaga sarnase vastuse esitas hankijale ka Prügitont OÜ, mis näitab, et hankija

järelepärimine oli ebatäpne ja mitmetimõistetav.

5)

Hankija jättis kaebaja 20.11.2014 selgitused õigusvastaselt arvestamata. RHS §-st 48 ei

tulene, et hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel arvestama üksnes

neid selgitusi, mis on hankijale esitatud viie tööpäeva jooksul. Selgitusega arvestamine ei

oleks põhjustanud hankemenetluse venimist.

6)

Hoolimata sellest, et ka ühispakkujate RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ

pakkumuse maksumus oli madalam kui 1,18 eurot ilma käibemaksuta, ei esitanud hankija

neile mingeid küsimusi. Seega kohtles hankija pakkujaid ebavõrdselt, rikkudes RHS § 3 p-i 3.

7)

Vaidlustatud käskkirja p 4 on vastuolus p-ga 2. Halduskohus on jätnud tähelepanuta

kaebaja väite, et nimetatud vastuolu ei tulene mitte RHS-ist, vaid HD p-st 5.4.2, mille

eesmärk on tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine.

10. Tallinna Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Vastustaja ei vaidle kaebajale vastu, et 1,18 eurot on ühikuhind, mitte hankelepingu

eeldatav kogumaksumus, kuid RHS § 48 lg 1 alusel kontrollimenetluse alustamise üle

otsustamiseks on mõistlik ja õiguspärane võrrelda omavahel ka ühikuhindu, nagu Tallinna

Ringkonnakohus 07.10.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-51616 võimalikuks pidas. Kuna

mõlemas asjas on tegemist avatud hankemenetlusega, ei saa hankija kehtestada oma

menetlusreegleid, vaid põhjendamatult madala pakkumuse hinna kontrollimenetluse

alustamise ainuke õiguslik alus saab olla RHS § 48 lg 1. Kuivõrd kohtupraktikas on

ühikuhindade võrdlust peetud õiguspäraseks, peab ühikuhindade võrdlus olema lubatud

seaduse (RHS § 48) kohaselt ja seejuures ei oma tähtsust, kas või kuidas hankija HD-s RHS §

48 regulatsiooni konkretiseerib. Kuivõrd pakkumuse maksumuse vormis on küsitud

ühikuhinda, siis on võrdlus ühikuhinnaga kõige läbipaistvam.

2)

RHS § 20 eesmärk on tagada, et hankija valib õige hankemenetluse liigi (RHS § 20 lg

6), milleks on vaja välja arvutada hankelepingu eeldatav kogumaksumus. RHS § 48 lg 1

eesmärk on aga pakkujate kaitsmine hankija omavoli eest ja samas ka hankija kaitse

3-15-95

8(13)

hankelepingu sõlmimise eest tingimustel, mis objektiivselt seavad kahtluse alla hankelepingu

nõuetekohase täitmise võimalikkuse. Põhjendamatult madala maksumusega hinna kontrolli

menetluse alustamise fakti ei saa muuta õigusvastaseks asjaolu, et hankija kasutas võrdlust

ühikuhinnaga.

3)

Praeguse hanke ülesehitus on identne 2012. aasta hankega ja Kesklinna veopiirkonna

suurus ei ole muutunud. Vastustajale teadaolevalt on ka jäätmevaldajate poolt kasutatavad

mahutid samad, mis 2012. aastal. Seega koostasid nii 2012. aastal kui ka praeguses hankes

pakkujad pakkumusi samade lähteandmete põhjal ja arvestasid hinna kujundamisel ka

võimalike lisatasudega lisateenuste eest. Vastustaja kavatseb piirkonna ülevõtmisel ise hakata

pakkuma

konteinerite

renditeenust,

mistõttu

on

asjakohatud

apellandi

viited

rendikonteineritest saadavale tulule ja Radix Hoolduse OÜ logistikale. Seda, kuidas apellandi

logistika võimaldab võrreldes 2012. aastaga kulusid kokku hoida, peab tõendama apellant,

mitte vastustaja.

4)

Vastustaja ei välista pakkuja õigust seada hankija määratud hankelepingu eeldatav

maksumus kahtluse alla, kuid see peaks olema osa RHS § 48 lg 3 alusel tehtud pakkumuse

tagasilükkamise vaidluse esemest. Pakkuja võib koos oma hinna kujunemise selgitamisega

juhtida hankija tähelepanu ka sellele, miks hankija on pakkuja arvates hankelepingu eeldatava

maksumuse ebaõigesti määranud. Hankija määratud hankelepingu eeldatava maksumusega

mittenõustumine ei saa pakkujalt võtta kohustust selgitada oma pakkumuse hinna kujunemist.

Oma pakkumuse hinna selgitamine võib olla üheks võimaluseks, kuidas tõendada hankijale

tema eksimust hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel.

5)

Asjaolust, et hankija määratud hankelepingu eeldatavast maksumusest on madalamad

üle poole pakkumustest, ei saa teha automaatselt järeldust, et hankija on eeldatava maksumuse

määranud ebaõigesti. Pärast pakkumuste esitamist selgunud hinnad ei tohiks avaldada mõju selle

riigihanke eeldatavale maksumusele. Vastustaja on praeguses hankes arvestanud, et ühikuhind

1,18 eurot käibemaksuta kehtib suurematele mahutitele (600-1100 l) ning väiksematele (140-

370 l) kehtib võrreldes 2012. aasta hankega madalam hind (0,54 eurot).

6)

Kuna apellandi pakkumuses pakutud ühe tühjenduskorra hind oli hankija määratud ühe

tühjenduskorra eeldatavast maksumusest ca 43% madalam, tekkis vastustajal kahtlus, et

tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Prügitont OÜ ja

Radix Hoolduse OÜ pakkumuste avamise järel tekkis vastustajal kahtlus, et need pakkujad

soovivad hankemenetlustega manipuleerida, et takistada vastustajal korraldatud jäätmeveo

teenuse osutamist JäätS § 66 lg 11 alusel. Vastustaja ei lükanud aga apellandi pakkumust

tagasi põhjusel, et tema pakkumuse maksumus oli madalam kui hankelepingu eeldatav

maksumus, vaid sellepärast, et apellant ei vastanud sisuliselt vastustaja 31.10.2014 nõudele.

Asjaolu, et apellandi ja Prügitont OÜ vastused hankija päringule olid identsed, võib viidata

nende kahe pakkuja omavahelisele seotusele. Riigihankes nr 152301 (Haabersti ja Kristiine)

esitas vastustaja samasisulise teabepäringu 20.11.2014 Ekovir OÜ-le ja Baltic Waste

Management OÜ-le. Nende pakkujate vastused kinnitavad, et pakkujad said aru (enne

praeguses asjas vaidlustatud käskkirjaga tutvumist), milliste andmete esitamist hankija

nendelt nõudis, st mõlemad pakkujad esitasid andmed enda pakkumuse hinna kujunemise

kohta.

7)

Kuivõrd apellandi 20.11.2014 selgitused olid esitatud RHS § 48 lg-s 1 sätestatud

tähtaega rikkudes, jättis vastustaja need tähelepanuta. Kui lähtuda apellandi tõlgendusest, et

pakkuja võib hankijale selgitusi esitada mistahes ajal enne otsuse tegemist, muutuks RHS §

48 lg-s 1 sätestatud viietööpäevane tähtaeg sisutühjaks. Riigihangete läbiviimine ei ole

haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2), mistõttu ei saa haldusmenetluses tuntud uurimisprintsiipi üle

kanda hankemenetluste läbiviimisele. Hankemenetlus on formaliseeritud iseloomuga võistlev

3-15-95

9(13)

menetlus. Kuna RHS ei näe ette pakkuja algatusel pakkumuse selgitamist, peab pakkuja ära

ootama hankija vastavasisulise nõude. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tema 20.11.2014

selgitus tõendab hankijale tema pakkumuse tõsiseltvõetavust. Selgituses toodud protsendid ei

tõenda vastustajale hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkust. Sellise selgituse

õigeaegse esitamise korral oleks hankija pidanud pakkujaga RHS § 48 lg 3 alusel

konsulteerima.

8)

Pakkumuse tagasilükkamine põhjusel, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, on võimalik ka pärast pakkumuse

vastavaks tunnistamist kõikidele HT-s ja HD-s esitatud tingimustele. Pakkumus võib RHS §

47 lg 1 mõttes vastata HT-s ja HD-s esitatud tingimustele ka siis, kui pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal.

11. RAGN-SELLS AS ja Linna Jäätmekäitlus OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

1)

Arvestades, et pakkujad pidid HD p 5.4.1. kohaselt maksumuse vormil esitama

ühikuhinna, mitte hankelepingu kogumaksumuse, on RHS § 48 lg 1 kontekstis kohane

võrrelda pakkumuses esitatud ühikuhinda hankija määratud eeldatava ühikuhinnaga.

2)

Hankija ei ole hankelepingu eeldatavat maksumust üle hinnanud, vaid on lähtunud

2012. aasta hankel esitatud madalaimast pakkumusest. Kesklinna piirkonnas ei olnud hankijal

võimalik lähtuda muudest andmetest kui varasemas hankes esitatud andmed.

3)

Apellant ja Prügitont OÜ vastasid hankija järelepärimisele sarnaselt ilmselt seetõttu, et

nad ei soovinud ühel või teisel põhjusel hankijale oma pakkumuse sisu kohta detailset infot

avaldada.

4)

Ühispakkujate pakkumus oli hanke eeldatavast maksumusest vaid umbes 30%

madalam, mistõttu ei tekkinud selle osas kahtlust, et pakkumus võiks olla põhjendamatult

madal. Kuna hankija oli määranud hanke eeldatava maksumuse, puudus vajadus võrrelda

esitatud pakkumusi omavahel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi üle korrata.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hanke alusdokumentides ei ole kindlaks määratud hanke

eeldatavat maksumust ning ei kaebaja ega ka teised pakkujad ei esitanud hankemenetluses

selle kohta hankijale küsimusi. Vaidluse põhiküsimus on see, kas hankija määratud ja pärast

pakkumuste esitamist avaldatud hankelepingu eeldatav maksumus on põhjendatud ning kas

hankijal oli RHS § 48 alusel õigus lükata tagasi kaebaja pakkumus kui põhjendamatult madal.

Kaebaja arvates ei saa praegusel juhul hankelepingu eeldatavat maksumust taandada

ühikuhinnale ning 2012. aastal Tallinna Kesklinna piirkonnas korraldatud hankel (viitenr

132831) pakutud madalaim hind – 1,18 eurot käibemaksuta – ei ole praegusel juhul

pakkumuste hindamisel õige alus.

14. HD (I kd, tl 98) p 5.4 kohaselt peab pakkumuse maksumus sisaldama pakkumuse

maksumust eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga ning HD p 5.4.1 kohaselt on pakkumuse

maksumus ühe kogumisvahendi, mida on võimalik tõstemehhanismi abil (600 – 1100 l)

jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumus. HD p 5.4.2 järgi peab pakkuja esitatud

3-15-95

10(13)

pakkumuse maksumus sisaldama kõiki HD lisas 1 ja selles viidatud dokumentides ning

õigusaktides ette nähtud nõuetele vastava teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja kogu

tellija poolt töövõtjale teenuse osutamise eest makstavat tasu, välja arvatud juhul, kui HD-s on

selgelt ette nähtud, et tellija maksab töövõtjale lisatasu. HD p 8.5 sätestab, et hankijal on

õigus põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui pärast pakkujalt

nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist leiab hankija, et pakkumuse maksumus on

hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal või kui pakkuja ei ole

tähtajaks esitanud nõutud selgitust (RHS § 48 lg 1).

15. Vaidlustatud käskkirja (I kd, tl 127) p-s 4 märgitakse, et kaebaja pakkumus ühikuhinnaga

0,67 eurot käibemaksuta on võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega (1,18 eurot

käibemaksuta) põhjendamatult madal. Seega on hankija vaidlustatud käskkirjas hankelepingu

eeldatava maksumusena käsitlenud nn ühikuhinda. RHS § 20 lg 1 p 1 kohaselt on riigihanke

eeldatav maksumus ilma käibemaksuta arvestatud hankija poolt hankelepingu täitmisel

eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas tõenäolisi hankelepingu alusel

tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. HD p-s 8.5 räägitakse

hankelepingu eeldatavast maksumusest, mitte ühikuhinnast. Arvestades, et HD p 5.4.1

kohaselt on pakkumuse maksumus ühe kogumisvahendi tühjendamise maksumus, on

võrreldavate väärtuste saamiseks praegusel juhul põhjendatud hankelepingu eeldatava

maksumuse määratlemine ühikuhinna kaudu. Asjaolu, et HD p 8.5 ühe kogumisvahendi

tühjendamise hinnast ei räägi, ei välista põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse

tagasilükkamisel ühikuhinnast lähtumist. Seega ei rikkunud hankija kaebajalt pakkumuse

hinna kohta selgitust küsides RHS §-i 20. RHS §-de 20 ja 21 alusel hanke kogumaksumuse

leidmine on oluline näiteks hanke piirmäära saamisel (millest sõltub hankemenetluse liigi

valik), kuid RHS § 48 kohaldamisel ei välista RHS §-d 20 ja 21 sõltuvalt hanke asjaoludest

näiteks ühikuhinnast lähtumist. VAKO ja halduskohus on asjakohaselt viidanud Tallinna

Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsusele haldusasjas nr 3-14-51616.

16. Nõustuda tuleb vastustaja, VAKO ja halduskohtuga, et kaebaja vastavaks tunnistamine

käskkirja p-s 2 ei ole vastuolus käskkirja p-ga 4. Pakkumuste vastavust kontrollitakse RHS §

47 alusel. Pakkumuse saab RHS § 47 lg 2 kohaselt tagasi lükata juhul, kui see ei vasta HT-s

või HD-s esitatud tingimustele. HT-s ega HD-s ei olnud praegusel juhul sätestatud

hankelepingu eeldatavat maksumust, vaid sellest andis hankija pakkujatele teada alles

31.10.2014 järelepärimises. RHS § 47 lg 2 alusel ei saa hankija lükata pakkumust tagasi

sellistele nõuetele mittevastavuse tõttu, mille hankija on esitanud muus hankemenetlusega

seotud dokumendis. Pakkumuse maksumuse kontroll RHS § 48 alusel aga toimub pakkumuse

vastavuse kontrollist eraldi ning RHS § 48 lg 3 annab iseseisva aluse pakkumuse

tagasilükkamiseks.

17. Praegusel juhul määras hankija hanke eeldatava maksumuse 2012. aastal korraldatud

riigihankes nr 132831 esitatud madalaima pakkumuse järgi (1,18 eurot käibemaksuta).

Arvestades, et praegune riigihange oli hankega nr 132831 hanke eseme (Kesklinna jäätmeveo

piirkond) ja hanke tingimuste osas olulises osas sarnane, on varasemal hankel pakutud hind

hanke maksumuse määramisel täiesti asjakohane. Riigihange nr 132831 viidi läbi neljaks

aastaks ning kui seda hanget ei oleks tühistatud, oleks sama hind 1,18 eurot kehtinud ka 2014.

aastal ja hankija võis seda lugeda turuhinnaks ka praeguse hanke läbiviimisel. Mõningad

asjaolud (nt kütuse hinnad) võivad olla 2012. aasta olukorraga võrreldes muutunud, kuid

sellest siiski ei saa järeldada, et 1,18 eurot käibemaksuta oleks praeguse hanke eeldatava

maksumusena ilmselgelt ülepakutud. Tulenevalt jäätmeveo eripärast ja sellest, et osadel

pakkujatel on võimalik kasutada ristsubsideerimist, on enne pakkumuste saamist keeruline

täpselt määrata hankelepingu eseme keskmist turuhinda ning pakkumuste hinnad võivad

hanke eeldatavast maksumusest erinevatel põhjustel märgatavalt erineda. Seega ka asjaolu, et

3-15-95

11(13)

suurem osa pakkumustest olid praegusel juhul hanke eeldatavast maksumusest odavamad, ei

tähenda, et hankija määratud eeldatav maksumus oleks ebamõistlikult kõrge.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud hankija kaebaja suhtes põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse kontrolli menetlust algatades kaalutlusreegleid. Hankija ei ole ka

pakkujaid ebavõrdselt kohelnud, jättes ühispakkujate suhtes põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli alustamata. Ringkonnakohus märgib, et RHS § 48 lg 1 ei välista

hankijal põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kindlakstegemisel lisaks

hankelepingu eeldatavale maksumusele võrrelda pakkumust ka teiste asjakohaste näitajatega,

nt teiste pakkumuste maksumustega või teiste varasemalt sõlmitud sarnaste hankelepingute

maksumusega. Kaebaja pakkumus oli märkimisväärselt madalam nii hanke eeldatavast

maksumusest kui ka hankel esitatud pakkumuste keskmisest hinnast. RHS § 48 lg-s 1

sätestatud kontrolli alustamisel on hankijal avar kaalutlusruum ning hankija peab tuvastama ja

kontrollima eelkõige selliseid pakkumusi, mille hind on hankelepingu eeldatavast

maksumusest ebaharilikult madalam, tekitades hankijas kahtluse pakkumuse tõsiseltvõetavuse

osas. Praegusel juhul tekitas kaebaja pakutud hind hankijas kahtluse, samas kui ühispakkujate

hind ei olnud hanke eeldatava maksumusega võrreldes sedavõrd madal, et hankija oleks

kontrollimenetluse alustamist vajalikuks pidanud. Hankijal ei ole seejuures keelatud arvestada

ka näiteks sellega, milliseid pakkumusi on konkreetne pakkuja teinud teistes sarnastes

hangetes.

19. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks

on kaitsta pakkujaid hankija omavoli eest, et hankija ei lükkaks ebaharilikult madala hinnaga

pakkumust tagasi enne, kui on andnud pakkujale võimaluse tõendada oma pakkumuse

tõsiseltvõetavust (vt Euroopa Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-

286-99: Lombargini ja Mantovani, p 48). RHS § 48 lg-d 1-3 ning nende aluseks olevad

direktiivi 2004/18/EÜ art 55 lg-d 1 ja 2 (hetkel kehtiva 2014/24/EL art 69 lg-d 1-3) panevad

hankijale kohustuse kontrollida põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste koostisosi

ning võimaldada pakkujal tõendada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav, kusjuures hankija

peab asjaomasele pakkujale esitama selgelt väljendatud nõude, et tal oleks võimalus oma

pakkumuste tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (vt Euroopa Kohtu

29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p-d 28-31).

20. 31.10.2014 järelepärimises (I kd, tl 124) palus hankija kaebajal esitada viie tööpäeva

jooksul „selgitus ja vajadusel muud dokumendid, mis näitaksid, kuidas on Kesklinna

jäätmeveopiirkonnas võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita tühjenduskorra hinnaga,

mis on 2012. aasta hindadega võrreldes 43% madalam“. Selgituse andmisel palus hankija

arvestada RHS § 48 lg-s 2 sätestatuga.

07.11.2014 vastuses (I kd, tl 125) märgib Radix Hoolduse OÜ, et hankelepingu eeldatav

maksumus on ekslikult määratud ning praegusel ajal on võrreldes 2012. aastaga

jäätmevedajate vaheline konkurents suurenenud ning nad on turuosa säilitamise või

suurendamise vajaduse tõttu valmis vähendama teenitavat kasumit. Radix Hoolduse OÜ

selgitab, et lähtudes huvist võita uut turuosa, on ta valmis loobuma olulises osas eeldatavast

kasumist.

20.11.2014 (juurdepääsupiiranguga köide, tl 6) täiendavas selgituses esitas Radix Hoolduse

OÜ ühe kogumisvahendi tühjendamise maksumuse kulustruktuuri, kus on toodud eeldatav

käive eurodes ning kulud protsentidena sellest.

21. Ringkonnakohus leiab, et hankija küsimus oli piisavalt täpne, et pakkuja saanuks selle

alusel oma pakkumuse maksumuse kujunemist asjakohaselt selgitada. Hankija viidatud RHS

§ 48 lg-s 2 on toodud loetelu, milliste asjaoludega võib pakkuja oma selgituses pakkumuse

madalat maksumust põhjendada. Pakkuja oleks seega pidanud hankijale esitatud vastuses

3-15-95

12(13)

üksikasjalikult välja tooma, millistel algandmetel ja arvutustel tema pakkumuse maksumus

tugineb. Ka asjaolu, et kaebaja esitas 20.11.2014 oma algatusel lisaks 07.11.2014 vastusele

oma kuluarvestuse, näitab, et kaebaja sai aru, mida hankija oma järelepärimises silmas peab.

Oma selgituses võib pakkuja juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et hanke eeldatav

maksumus on määratud ekslikult, kuid pakkuja ei saa siiski jätta esitamata selgitusi, mis

põhjendavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. Sisuliselt on kaebaja

pakkumuse madalat maksumust põhjendanud eeldatavast kasumist loobumisega, kuid seda ei

saa pidada piisavaks vastuseks, mille põhjal hankija saaks kontrollida, kas pakkuja oma

pakutud hinnaga reaalselt suudab hankelepingut täita.

22. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid,

konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib

hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

Nimetatud sättest tulenevalt on hankija RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse tagasilükkamisel

kohustatud lähtuma esmajoones pakkuja selgitustest ning kui need ei ole hankija nõudmistele

vaatamata piisavad, siis võib hankija pakkumuse tagasi lükata. Oma pakkumuse

tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. RHS § 48 lg 3 rakendamine ei

eelda, et hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine

objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud

pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole

piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Kui pakkuja pidi mõistma,

milliste andmete ja tõendite esitamist temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata

hankijale esitamata, siis ei saa ta hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele

tugineda.

Selgitused selle kohta, kuidas kaebaja äriplaan võimaldab tal teenust osutada hinnaga 0,67

eurot, oleks kaebaja seega pidanud esitama juba 07.11.2014 vastuses. Hilisemas vaidlustus- ja

kohtumenetluses esitatud täiendavaid selgitusi enam arvestada ei saa (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51616, p 15).

23. Hankija põhjendas kaebaja pakkumuse tagasilükkamist sellega, et pärast Radix Hoolduse

OÜ 07.11.2014 selgituse hindamist on tema pakkumus hankija arvates hankelepingu

eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Praegusel juhul hindas hankija

kaebaja vastust sisuliselt ning põhjendas, miks ei saa selle põhjal lugeda tõendatuks, et

pakkumus ühikuhinnaga 0,67 eurot ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Hankija ei

lükanud kaebaja pakkumust tagasi mitte lihtsalt seetõttu, et tema pakkumus oli hanke

eeldatavast maksumusest oluliselt madalam, vaid et kaebaja ei esitanud hankijale nõutud

põhjendusi ja tõendeid ega kõrvaldanud hankija kahtlust pakkumuse maksumuse

põhjendamatuse osas. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et teenuse tegelik turuhind on hankija

määratust mõnevõrra madalam, ei tähendaks see, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli

õigusvastane.

Kaebaja 20.11.2014 selgituse kohta märkis hankija, et jätab selle tähelepanuta, kuna selgitust

ei esitatud viie tööpäeva jooksul hankija 31.10.2014 nõude saamisest arvates.

Ringkonnakohtu arvates on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et kui selgitust ei ole

esitatud RHS § 48 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, võib hankija selle tähelepanuta jätta.

Kokkuvõttes järgis hankija RHS §-s 48 sätestatud korda ning hankija otsus lükata kaebaja

pakkumus tagasi põhjendamatult madala maksumuse tõttu on motiveeritud ja õiguspärane. Ka

VAKO otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

3-15-95

13(13)

24. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu otsus muutmata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

26. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad Radix Hoolduse OÜ apellatsioonimenetluses kantud

kulud tema enda kanda.

27. Tallinna Keskkonnaamet ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 109 lg

1 alusel tema enda kanda.

28. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. RAGN-SELLS AS taotles esimeses astmes 1084,20 euro

suuruse menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmist kaebajalt, mille halduskohus oma

otsusega ka välja mõistis. Apellatsioonimenetluses taotleb kolmas isik 1466,40 euro suuruse

õigusabikulu väljamõistmist. Seejuures ei taotle kolmas isik arvetel (II kd, tl 185-186)

sisalduva büroo üldkulu (3% õigusabiteenuse hinnast) menetluskuluna väljamõistmist, mis

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ka põhjendatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-14,

p 20.3). Menetluskulud tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (vt Riigikohtu

lahendid nr 3-3-1-54-12, 3-3-1-58-07). Kolmanda isiku menetluskulude kandmine on

tõendatud

advokaadibüroo

arvete,

nende

juurde

kuuluvate

spetsifikatsioonide

ja

maksekorraldustega (II kd, tl 187). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja

põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need

olid madalamas astmes (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-14-13 (p 19) ja nr 3-3-1-67-14 (p

40.1)). Erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus lahendanud asja kohtuistungil. Samas ei

ole kolmas isik ringkonnakohtule esitanud kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude

nimekirja

ega

kuludokumente.

Ringkonnakohus

peab

põhjendatuks

vähendada

apellatsioonimenetluses kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele kuuluvaid õigusabikulusid

selliselt, et need ei ületaks esimeses astmes kantud menetluskulusid, s.o 1084,20 eurot. Seega

kokku tuleb Radix Hoolduse OÜ-lt RAGN-SELLS AS-i kasuks menetluskuluna välja mõista

1084,20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks