3-08-1610/257 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2015.a Tallinn

Haldusasja number

3-08-1610

Haldusasi

V.K.e kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.06.2008

otsuse tühistamiseks ja lammutusettekirjutuse tegemiseks

kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja V.K., volitatud esindaja vandeadvokaat Mikk

Lõhmus

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Raul Keba.

Kolmandad isikud M.S., B.K., E.T. ja K.K., volitatud esindajad

vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar.

Asja läbivaatamise kuupäev

10.04.2015

Resolutsioon

1. Jätta V.K.e kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt V.K.elt kolmandate isikute kasuks

välja menetluskulud: M.S.le, B.K.le, E.T.le ja K.K.le

igaühele 2196,49 eurot.

3. Teha kohtuotsus menetlusosalistele teatavaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 08.05.2015, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.S. esitas 15.03.2007 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) projekteerimistingimuste taotluse

Tallinnas Tuuleveski 25/Pärituule 2 asuva üksikelamu laiendamiseks kahepereelamuks (I kd, tl 13).

TLPA väljastas 03.05.2007 projekteerimistingimused nr PT074380 kahepereelamu projekti koostamiseks (I

kd, tl 14). Projekteerimistingimuste p 7 kohaselt tuli projekt kooskõlastada muu hulgas naaberkinnistute

omanikega ning ehitusloa taotlemiseks tuli esitada kõigi nõutud kooskõlastustega projekt TLPA-le

kinnitamiseks.

2. M. S. esitas 30.08.2007 kaasomanike E.T., K.K. ja B.K. allkirjastatud ehitusloa taotluse ehitise osaliseks

lammutamiseks (I kd, tl 32-37) ja ehitusloa taotluse ehitise laiendamiseks (I kd, tl 23-31).

TLPA andis 25.10.2007 ehitusloa nr 28337 ehitise osaliseks lammutamiseks (I kd, tl 42-43) ja ehitusloa nr

28339 ehitise laiendamiseks (I kd, tl 44-46).

3. V.K. pöördus 15.01.2008 kirjaga (I kd, tl 47-49) Tallinna Linnavalitsuse ja Harju Maavalitsuse poole,

paludes algatada järelevalvemenetluse TLPA poolt Tuuleveski 25/Pärituule 2 krundile väljastatud

projekteerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitise osaliseks lammutamiseks antud ehitusloa ja ehitise

laiendamiseks antud ehitusloa õiguspärasuse suhtes, samuti krundil toimunud/toimuva ehitustegevuse

õiguspärasuse üle ning teavitada järelevalvetest, nende tulemustest ning ehitusloa võimalikust kehtetuks

tunnistamisest.

V.K.e 17.03.2008 kirjas (I kd, tl 51-52) Tallinna Linnavalitsusele kirjeldatakse suhtlemist TLPA-ga,

15.01.2008 taotlusele vastamise tähtaja korduvat pikendamist ning väljendatakse arusaamatust, mis on

takistanud linnavalitsusel kaks kuud kestnud järelevalve läbiviimisel välja selgitada, kas TLPA

projekteerimistingimused, ehitusprojekt ja ehitusload on õiguspärased. 14.03.2008 jätkati seadusevastaselt

antud ehitusloa alusel ehitustegevust. Tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 81, mille kohaselt võib

vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik kolmanda isiku õiguste kaitseks,

palus V.K. peatada kahepereelamu ehitamiseks antud ehitusluba.

V.K.e 08.04.2008 kirjas (I kd, tl 53-56) Tallinna Linnavalitsusele märgitakse, et TLPA esindaja ettepanekul

tõi E.T. 27.03.2008 V.K.e kätte koopia dokumendist „Elamu projekt. Elamu laiendamine. Eelprojekt“, mis ei

vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Dokumendis olevad joonised on meelevaldselt nummerdatud

ning omavahel ja ka seletuskirjaga vastuolus, samuti on seletuskiri ja lähteandmed vastuolus. Kirjas tuuakse

välja vastuolud, selgitades, et need pole ammendavad, ning leitakse, et ainuüksi neist näidetest nähtub projekti

seadusevastasus. Kirjas palutakse selgitada, miks ei ole linnavalitsus kolme kuu jooksul vastanud V.K.e

küsimustele; mis on takistanud seadusevastaste ehituslubade kehtetuks tunnistamist, seadusevastase

ehitustegevuse peatamist ja detailplaneeringu koostamise algatamist; millisel õiguslikul alusel on TLPA

pidanud võimalikuks pikendada 15.01.2008 taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 07.04.2008; miks ei ole

V.K.e vaiet siiani peetud võimalikuks rahuldada.

V.K.e 14.05.2008 kirjas (I kd, tl 57) Tallinna Linnavalitsusele palutakse teatada, mis on takistanud 15.01.2008,

17.03.2008 ja 08.04.2008 kirjades esitatud küsimustele ja taotlustele vastamast.

4. TLPA tunnistas 09.05.2008 otsusega nr 31981 (I kd, tl 59-61) ehitusloa nr 28339 kehtetuks EhS § 28 lg 1

p 5 alusel.

5. TLPA 27.05.2008 kirjas (I kd, tl 58) teatati vastuseks V.K.e 15.01.2008, 17.03.2008, 08.04.2008 ja

14.05.2008

kirjadele,

et

tema

15.01.2008

taotluse

alusel

läbiviidud

järelevalvemenetlus

projekteerimistingimuste ja ehituslubade õiguspärasuse suhtes ning ehitustegevuse õiguspärasuse suhtes on

lõpetatud. Üksikelamu kahepereelamuks laiendamiseks projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel on

rikutud menetlus- ja vorminõudeid, kuna menetlusse ei kaasatud naaberkinnistute omanikke. Kinnitust leidis

V.K.e taotluses märgitud asjaolu, et kinnistul asunud elamu on täielikult lammutatud, mistõttu ei ole võimalik

realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks. Sellest tulenevalt tunnistas TLPA 09.05.2008 otsusega

25.07.2007 ehitise laiendamiseks väljastatud ehitusloa nr 28339 ehitusseaduse (EhS) § 28 lg 1 p 5 alusel

kehtetuks. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda ehitisregistri veebilehel.

6. E.T.le ja K.K.le adresseeritud 19.06.2008 kirjas nr 3-4/1786 (I kd, tl 63) sisalduva otsusega tunnistas TLPA

HMS § 64 lg 2 ja § 65 lg 1 alusel oma 09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks. Kirjas märgitakse, et 06.06.2008

esitasid Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistu omanikud M.S., B.K., E.T. ja K.K. halduskohtule kaebuse TLPA

09.05.2008 otsuse tühistamiseks, tuues muu hulgas välja, et otsuse tegemise menetluses rikuti kaebajate õigust

olla asja kaasatud ja esitada vastuväiteid. TLPA nõustub kaebajate seisukohaga menetluse õigusvastasuse osas,

sest ärakuulamise õiguste tagamata jätmine on oluline menetlusnormide rikkumine. Kirjas sisalduva

vaidlustamisviite kohaselt on käesolevat haldusakti võimalik vaidlustada halduskohtus.

7. V.K. esitas 13.08.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamiseks

ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamiseks.

Tallinna Halduskohus rahuldas 04.05.2010 otsusega V.K.e kaebuse osaliselt. Halduskohus tühistas

25.10.2007 ehitusloa nr 28339, kuid jättis kohustamistaotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas

01.03.2011 otsusega V.K.e ning M.S., B.K., K.K. ja E.T. apellatsioonkaebused osaliselt, tühistas halduskohtu

04.05.2010 otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis (p 13), et V.K.e

kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, mistõttu ei ole selle sisuline läbivaatamine võimalik ning halduskohtu

otsus tuleb tühistada. Kui kohus on tuvastanud kaebetähtaja möödumise, tuleb kaebajale anda võimalus

kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks. Lisaks märkis ringkonnakohus, et halduskohus oleks pidanud kaebajale

selgitama võimalust vaidlustada TLPA 19.06.2008 otsust. Nimetatud otsuse tühistamisel kohtu poolt taastuks

olukord, kus ehitusluba on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud. Kaebajal tuleks kaaluda kaebuse vastavas

osas muutmise võimalust. Riigikohus jättis 19.05.2011 määrusega nr 3-7-1-3-156 V.K.e kassatsioonkaebuse

ringkonnakohtu 01.03.2011 otsuse peale menetlusse võtmata (IV kd, tl 38).

8. Samal päeval 19.05.2011 tehtud Riigikohtu määrusega nr 7-1-3-156-11 (IV kd, tl 39-42) rahuldas

Riigikohus B.K., K.K., M.S. ja E.T. taotluse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 22.08.2008 määruse, millega

halduskohus oli esialgse õiguskaitse korras peatanud ehitusloa kehtivuse ning mille ringkonnakohus oli jätnud

29.01.2009 määrusega muutmata.

9. Tallinna Halduskohus andis 29.06.2011 määrusega kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks (IV kd, tl 45-46).

V.K. esitas 15.08.2011 halduskohtule tähtaja ennistamise taotluse ja kaebuse täienduse (IV kd, tl 65-70).

Kaebaja palus ennistada 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja lammutusettekirjutuse tegemiseks

kohustamise kaebuse tähtaeg ning tühistada ehitusluba ja kohustada TLPA-d tegema ettekirjutus

lammutamiseks. Alternatiivselt (kui kohus ei ennista ehitusloa tühistamise ja lammutusettekirjutuse

tegemiseks kohustamise kaebuse tähtaega) palus kaebaja ennistada TLPA 19.06.2008 otsuse tühistamise ja

lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamise kaebuse tähtaeg ning tühistada 19.06.2008 otsus ja kohustada

TLPA-d tegema ettekirjutus lammutamiseks.

10. Tallinna Halduskohus andis kaebajale 18.08.2011 määrusega (IV kd, tl 73-74) tähtaja selgelt väljendatud

kaebuse taotluse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. HKMS v.r § 10 lg-st 32 tuleneb, et alternatiivseid

nõudeid saab esitada üksnes selliselt, et ühe nõude rahuldamine tuleb kõne alla ainult teise nõude rahuldamata

jätmise korral. Praegusel juhul ei ole tegemist alternatiivsete nõuetega, sest kaebaja on seostanud teise nõude

(tühistada TLPA 19.06.2008 otsus ja kohustada tegema lammutusettekirjutus) mitte esimese nõude (tühistada

25.10.2007 ehitusluba ja kohustada tegema lammutusettekirjutus) rahuldamata jätmise, vaid esimese nõude

osas kaebetähtaja ennistamata jätmisega.

V.K. palus 24.08.2011 avalduses (IV kd, tl 80-81) ennistada TLPA 25.10.2007 ehitusloa tühistamise ja

lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamise osas esitatud kaebuse tähtaeg ning tühistada ehitusluba ja

kohustada tegema lammutusettekirjutus. Kaebaja teatas, et ta jääb algselt esitatud taotluste (ehitusloa

tühistamine ja lammutusettekirjutuse tegemiseks kohustamine) juurde ja algselt esitatud kaebetähtaja

ennistamise taotluse juurde ning loobub 15.08.2011 avalduses alternatiivselt esitatud taotlustest (TLPA

19.06.2008 otsuse tühistamist puudutavad taotlused).

TLPA taotles 22.09.2011 seisukohas (IV kd, tl 98) menetluse lõpetamist, leides, et kaebus on esitatud tähtaja

rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks puudub alus.

Kolmandad isikud M.S., B.K., K.K. ja E.T. taotlesid 22.09.2011 seisukohas (IV kd, tl 91-93) menetluse

lõpetamist, leides, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust.

11. Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2012 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse menetluse uuendamiseks

(resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 2), rahuldas

kolmandate isikute ja vastustaja taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks tähtaja rikkumise tõttu

(resolutsiooni p 3), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 4).

12. V.K. esitas Tallinna Halduskohtu 25.06.2012 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu

28.04.2014 määrusega haldusasjas nr 3-08-1610 (V kd, tl 71-81) rahuldati V.K.e määruskaebus osaliselt.

Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 25.06.2012 määruse haldusasjas nr 3-08-1610 resolutsiooni

p-d 2, 3, 4 ja 5 ja tegi tühistatud osas uue määruse, jättes rahuldamata V.K.e taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks

kohustamise nõuetes ning saates haldusasja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.06.2008 otsuse tühistamise

ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuete osas menetluse jätkamiseks Tallinna

Halduskohtule.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja avaldus, millega ta valis 24.08.2011 menetlusdokumendist

nähtuvalt 25.10.2007 ehitusloaga seonduvad nõuded (st jäi algsete nõuete juurde) ning teatas, et ta loobub

TLPA 19.06.2008 otsuse vaidlustamisest, ei väljendanud kaebaja tegelikku tahet ja oli tehtud halduskohtu

eksitava ja puuduliku selgitamise tulemusena. Ringkonnakohtu hinnangul oleks TLPA 19.06.2008 otsuse

tühistamise taotluse 13.08.2008 esitamine olnud tähtaegne.

13. Kolmas isik M.S. (V kd tl 99) ja vastustaja (V kd tl 109-111) esitasid Tallinna Ringkonnakohtu

28.04.2014 kohtumääruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 11.09.2014 kohtumäärustega

vastustaja ja kolmanda isiku M.S. määruskaebused menetlusse võtmata ning seega jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 28.04.2014 kohtumäärus.

14. Tallinna Halduskohtu 27.10.2014 määrusega kohustas kohus kaebajat, arvestades kaebuse nõude

muutumist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.06.2008 otsuse tühistamise ja lammutamisettekirjutuse

tegemiseks kohustamise nõueteks kohtule esitama HKMS §-le 38 vastava kaebuse tervikteksti.

Kaebaja esitas 17.11.2014 kaebuse tervikteksti (V kd tl 139-146) nõudega tühistada TLPA 19.06.2008 otsus

ja teha TLPA-le lammutusettekirjutus, millega kohustada TLPA-d ettekirjutuse tegemiseks tühistatud

19.06.2008 otsuse alusel püstitatud poolelioleva ehitise asukohaga Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 täielikuks

lammutamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

15. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul oli kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Seda esiteks

planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p-st 2 tulenevalt, kuna lähtuvalt Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2

kahepereelamu projekti asendiplaanil näidatud andmetest, siis oli lammutatud hoone kubatuuriks 256 m3,

projekteeritud hoone kubatuur on 1570 m3.

PlanS § 1 lg 2 sätestab avalikkuse printsiibi kui planeerimismenetluse keskse põhimõtte. Planeerimismenetluse

üheks peamiseks eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning

avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-62-02).

Planeeringu algatamisest loobumine olukorras, kus planeeringu koostamine on seaduse järgi kohustuslik, on

vastuolus PlanS mõtte ja sättega, eeskätt aga avalikkuse võimalikult igakülgse kaasamise põhimõttega.

Õigustatud ei olnud PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3 alusel erandi tegemine. Tiheda asustusega piirkonnas, kus uute

hoonete püstitamisel paratamatult põrkuvad naabrite huvid ning kus on kujunenud kindel hoonestuse stiil ja

olemus, tuleks detailplaneeringuta ehitamist vältida, et tagada kõikide piirkonna elanike huve ja õigusi

arvestav elukeskkond ning piirkonna hoonestuse olemusliku ühtsuse säilimine.

Asjaolu, et PlanS § 9 lg 10 p 3 lubab korterelamute püstitamist ilma detailplaneeringuta, ei tähenda, et

korterelamuid saaks ilma detailplaneeringuta püstitada senisesse väikeelamu piirkonda või muu

hoonestuslaadina piirkonda. PlanS § 9 lg 10 p-s 3 ette nähtud võimalus püstitada korterelamut PlanS § 9 lg 10

tingimuste täitmisel detailplaneeringut koostamata kehtib PlanS § 9 lg 10 tingimustest nähtuvalt üksnes

korterelamute piirkonna kohta. Korterelamute püstitamise lubamine korterelamute piirkonnas ei õigusta

üksikelamu piirkonda korterelamu püstitamist ilma detailplaneeringuta.

Meelevaldselt on laiendatud PlanS § 9 lg 10 p 2 sätestatud erandit ühepereelamu projekteerimiseks

detailplaneeringuta kaksik- ehk kahepereelamu projekteerimisele. Tallinna Linna ehitusmääruse § 2 lg 1

punkti 10 kohaselt on üksikelamu ühe korteriga ühel krundil paiknev elamu ja punkti 11 kohaselt on

kaksikelamu kahe sektsiooniga elamu. Antud juhul on projekteeritud kahepereelamu ja seda projekteeritud

kahepereelamut ei saa käsitleda üksikelamuna.

Üksikelamute piirkonda kahepereelamu püstitamine väljub piirkonna olemasolevast hoonestuslaadist ja ei ole

kooskõlas avalikkuse ja naaberkinnistuste omanike huvidega.

Antud juhul ei ole tegemist ehitise laiendamisega või rekonstrueerimisega vaid tegemist on uue ehitise

püstitamisega, mille korral on detailplaneeringu koostamise kohustuslik (PlanS § 3 lg 2 p 1). Ehitusseaduse

(EhS) § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande-

ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Antud juhul on eelmine ehitis praktiliselt täielikult

lammutatud ja ehitatud täiesti uus ehitis.

16. Projekteerimistingimused on õigusvastased, kuna TLPA lähtus projekteerimistingimuste väljastamisel

õigustamatult PlanS § 9 lg 10 p 2 sätestatud erandist. Projekteerimistingimuste taotluses osutas M.S. sellele,

et ehitusalust maad soovitakse suurendada rohkem kui 100% võrra, mis teeb detailplaneeringu koostamise

kohustuslikuks elamu laiendamise eeltingimuseks.

Ka ei ole projekteerimistingimusi kooskõlastatud kaebajaga kui naaberkinnistu omanikuga, nagu seda nõuab

PlanS § 9 lg 10 p 2. Samuti ei vasta projekteerimistingimuste väljastamine kahepereelamule PlanS § 9 lg 10

p 2 dispositsioonile.

17 . Kaebuse kohaselt on 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ja 19.06.2008 otsus on õigusvastased järgmistel

põhjustel:

25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ja 19.06.2008 otsus ei vasta EhS § 3 lg-le 1 ja Tallinna Linnavolikogu

29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna Linna ehitusmääruse § 24 lg-tele 1 ja 2. Ehitusmääruse § 24

lg 2 kohaselt peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustavaga

ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Piirkonnas

on üksikelamud, ehitusluba on väljastatud ehitise laiendamiseks kahepereelamuks. Seega näeb ehitusluba ette

Haabersti vastava piirkonna kujunduslikule stiilile mittevastava ehitise ehitamist.

Ehitusluba ja 19.06.2008 otsus ei vasta projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimuste p 7 kohaselt

tuli ehitusloa taotlemiseks esitada projekt kõikide nõutud kooskõlastusetega TLPA-le. Ehitusprojekt oli

kaebajaga kooskõlastamata. Detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel tuli projekteerimistingimused

naaberkruntide omanikega kooskõlastada Tallinna Linna ehitusmääruse § 13 lg 8 ja § 29 lg 2 alusel. Tallinna

Linna ehitusmääruse § 30 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustust mittetingiva ehitise püstitamise

korral väljastatavates arhitektuur-ehituslikes lisatingimustes määratakse detailplaneeringut täpsustavad

lähteandmed

ning

asutused

ja

isikud,

kellega

projekt

tuleb

kooskõlastada.

Projekti

ega

projekteerimistingimusi ei ole naabritega kooskõlastatud.

18. Püstitatav hoone on oma suuruselt ja kõrguselt naabrite õigusi rikkuv ning piirkonda sobimatu. Tuuleveski

tn 25/Pärituule tn 2 kinnistul varem asunud ja praeguseks täielikult lammutatud elamu kõrguseks oli 4,5m

(sama kõrgusega on ka kaebuse esitajale kuuluv elamu). Projekteeritud elamu kõrguseks on 7m. Nii kõrge ja

piirkonna kujunduslikule stiilile (tegemist on kahepereelamuga) mittevastava ehitise püstitamine on

langetanud kaebuse esitajale kuuluvat kinnisvara väärtust, sest faktiliselt on toimunud kaebuse esitajale

kuuluva üksikelamu ja garaažihoone nn “kinnimüürimine” naabrite poolt.

Samuti on ehitise püstitamine välistanud igasugused võimalused ka väiksemateks juurdeehitusteks kaebuse

esitaja elamu juures.

Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistul olev ehitis ohustab kaebuse esitajat üleujutustega. Tuuleveski 25/Pärituule

2 kinnistu praktiliselt krundi piirist krundi piirini täis ehitamine ei ole põhjendatud ka tuleohutusnõuete osas,

seda enam, et kolmandate isikute poolt välja pakutud variandid tuleohutuse tagamiseks ei ole täidetud.

Kolmandate isikute poolt ebaseadusliku ehitise püstitamine on seadnud ohtu kaebuse esitaja elukeskkonna.

Kaebaja on valinud elamiseks üksikelamu piirkonna ning kaebajal on õiguslik ootus piirkonna olemuse

säilimise ja tasakaalustatud arengu osas.

19. Ebaseaduslikult rajatud ehitise lammutamine on põhjendatud ja ainuvõimalik variant õiguspärase olukorra

taastamiseks. Vastavalt EhS § 40 lg-le 2 peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise

lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja

tingimustel. Arvestades, et ehitatud on ilma detailplaneeringuta, planeeritav ehitis on piirkonda sobimatu,

ehitamist ei ole kooskõlastatud naaberkinnistu omanikuga ning oma olemuselt rikub ehitis tugevalt kaebuse

esitaja huve, eksisteerivad piisavad ja põhjendatud alused, et kohaldada ebaseadusliku ehitise lammutamist.

Kaebaja rõhutab, et olemasolevale pooleliolevale ehitisele ei ole tänaseni väljastatud kasutusluba. Sellest

tulenevalt nõuab kaebuse esitaja kohtult lammutusettekirjutuse tegemist, millega pandaks kohustus tühistatud

19.06.2008 otsuse alusel ehitatud poolelioleva ehitise (Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2) täielikuks

lammutamiseks.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-st 1 tulenev ehitusloa kui haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue

eeldab, et kaebuse esitajale ehitusloaga tekitatud kahju on suurem kui tagajärgede kõrvaldamise (s.o. ehitise

lammutamise) tõttu loa andjale ja kolmandatele isikutele tekkiv kahju (RVastS § 11 lg 2). Käesoleval juhul on

hoone lammutamisel tekkiv kahju vastustajale ja kolmandatele isikutele väiksem võrreldes hoone alles

jäämisel kaebuse esitajale elutingimuste halvenemise ja temale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise läbi

põhjustatava korvamatu kahjuga.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

20. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Kaebuse väited on alusetud ning tõendamata,

mistõttu tuleb kaebus jätta täies ulatuses rahuldamata.

21. Ehitusloa väljastamise hetkel (25.10.2007) kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni kohaselt (§ 9 lg

10 p 2 ja 3) võis kohalik omavalitsus lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja

miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: olemasoleva hoonestuse vahele jäävale

ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja

ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused

kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile

korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib

olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute

omanikega.

Kuigi antud lõigetes kasutatakse sõna „kooskõlastus“, tuleb märkida, et planeerimisseaduse kontekstis tähistab

kooskõlastamine (ja tähendas ka 2007. aastal) suhtlusvormi riigiasutustega (PlanS § 17 ). Seega tuleb PlanS §

9 lg 10 p 2 ja 3 märgitu all mõista haldusmenetluse seaduse (HMS) kohast arvamust, mis oma sisult on

kooskõlastusest erinev. Nimelt ei takista negatiivne arvamus (vastuväide) menetluse jätkamist, kui

kooskõlastuse puudumine seda reeglina teeb. Vastavat käsitlust toetab ka 2009. aasta 1. juulist jõustunud PlanS

§ 9 lg 10 p 2 ja 3 uus redaktsioon. Selle kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel küsida projekteerimistingimuste

eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjalik nõusolek, mille puudumisel langetab otsuse kohalik

omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega. Seega on otsustajaks kohalik omavalitsus

ning naaberkinnisasja omaniku vastuväide iseenesest ei takista ehitusõiguse andmist projekteerimistingimuste

alusel detailplaneeringut koostamata.

22. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli enne ehitusloa väljastamist projekteerimistingimustest teadlik ning

talle oli võimaldatud esitada vastuväiteid ehitusprojektile, mida ta ka kasutas. Seega oli kaebajale tagatud HMS

§ 40 kohane ärakuulamisõigus.

23. Ehitusloa väljastamise hetkel kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 2 lg 1 kohaselt oli üksikelamu ühe

korteriga ühel krundil paiknev elamu; kaksikelamu moodustavad kaks teineteise külge, nende kruntide piirile

ehitatud üksikelamut ning korterelamu oli kolme või enama korteriga elamu. Seega ei saa kaksikelamut

kuidagi korterelamuks lugeda, kuigi kaebaja seda nii teinud on. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas tegemist

on ühepereelamu või kahepereelamuga. PlanS § 9 lg 10 p 2 ja 3 lubasid nii üksikelamu kui ka korterelamu

püstitamist ning kuigi seadus ei sätesta piisava täpsusega, kumma alla kaksikelamu kuulub, peab ta ühe alla

neist kahest igal juhul liigituma.

24. Vastavalt HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel

rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd eeltoodust tuleneb, et ehitusloa väljastamise hetkeks olid täidetud PlanS §

9 lg 10 tingimused, et lubada laiendada Tuuleveski tn 25 / Pärituule tn 2 kinnistul asuvat ehitist

detailplaneeringut koostamata, ei mõjutanud formaalne menetlusnõuete rikkumine ehitusloa kui haldusakti

väljastamise otsustamist.

25. Tulenevalt PlanS § 3 lg 1 p 1 ja 2 on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning

alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi

osadel: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või

kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud

üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33

protsendi.

EhS § 2 lg 8 järgi on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja

jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. EhS §-s 2 eristatakse ehitamise liikidena ehitise

püstitamist ja rekonstrueerimist, seega on seadusandja eristanud nimetatud ehitamise liike juba formaalselt.

Kuna ehitusseadus ei sätesta uusehitise mõistet, tuleb igal üksikjuhul hinnata, millise tulemuseni soovitakse

jõuda - kas püstitada uus ehitis või parendada/laiendada olemasolevat. Tegemaks vahet, kas on tegemist uue

hoone püstitamise või olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamisega, tuleb hinnata faktilist olukorda.

Kinnistul asus hoone, millest ehitusprojekti kohaselt säilitati vundament (olemasolevas osas).

Rekonstrueerimine ja laiendamine saab erinevalt uue ehitise püstitamisest toimuda olemasoleva hoone suhtes.

Tegemaks vahet, kas tegemist on uue hoone püstitamise või olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja

laiendamisega, tuleb hinnata ehitustööde eesmärki.

Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigikogu menetluses oleva ehitusseadustiku eelnõu kohaselt

käsitletakse ehitise püstitamisena olemasoleva ehitise ümberehitamist olemuslikult teiseks ehitiseks. Vaidlust

ei ole, et kinnistul asus varasemalt elamu kasutusotstarbega hoone ning rekonstrueerimise ja laiendamise

tulemusena ehitise kasutusostarve ei muutunud. Laiendatav ehitis toetub säilitatud alusmüüridele

(olemasolevas osas) ning selle kaugus kaebaja ehitistest ei muutunud. Arvestades, et kinnistu oli juba

hoonestatud, pidi kaebaja olema arvestanud sellega, et kinnistut ka edaspidi samal otstarbel kasutatakse.

Kuivõrd rekonstrueeritud ja laiendatud ehitise näol ei ole tegemist olemuslikult teise (nt erineva

kasutusotstarbega) hoonega, siis ei lugenud vastustaja ehitise rekonstrueerimist ja laiendamist uue ehitise

püstitamiseks, mis oleks võinud kaasa tuua detailplaneeringu koostamise vajaduse.

26. Vastustaja on seisukohal, et ehitusluba ei kahjusta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole viidanud

ühelegi konkreetsele tõendile, millist kaebaja subjektiivset õigust ehitusluba ning selle alusel ehitatud hoone

rikuks.

Arusaamatu ja paljasõnaline on kaebaja väide tema kinnistu üleujutamise osas. Ka valguse vähenemisega

seoses ei ole kaebaja esitanud mingeid tõendeid, mis näitaks, et valgus tema eluruumides väheneb. Menetluses

on leidnud kinnitust, et kaebaja eluruumide aknad ei ole kolmandate isikute krundi suunas. Märkimisväärne

ei ole ka valguse vähenemine kaebaja abiruumides ega garaažis, mistõttu ei saa seda lugeda kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuvaks.

Alusetu ja tõendamata on kaebaja väide, et Tuuleveski tn 25 // Pärituule tn 2 kinnistu korrastamine ning sellel

asuva ehitise rekonstrueerimine ja laiendamine vähendab kaebaja kinnistu väärtust. Üldteada on asjaolu, et

korrastatud linnaruum, sh rekonstrueeritud hooned, suurendavad piirkonna kinnistute väärtust.

27. Kaebaja leiab, et ebaseaduslikult rajatud ehitise lammutamine on antud juhul hädavajalik ja ainuvõimalik

variant õiguspärase olukorra taastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kuna ehitatud on detailplaneeringuta,

ehitis on piirkonda sobimatu, ehitamist ei ole kooskõlastatud naaberkinnistute omanikega ja oma olemuselt

rikub ehitis tugevalt kaebuse esitaja huve, eksisteerivad piisavad ja põhjendatud alused, et kohaldada ehitise

lammutamist.

Esiteks tuleb märkida, et kaebaja naaberkinnistul on ehitustegevus toimunud kehtiva ehitusloa alusel, mistõttu

ei saa rääkida õigusliku aluseta ehitisest ega selle lammutamisest EhS § 40 alusel.

Kohtupraktika kohaselt on isikul õigus nõuda ehitise täielikku lammutamist, kui on täidetud järgmised

eeldused: ehitis on õigusvastane nii formaalselt kui ka materiaalselt, rikub kaebaja subjektiivseid avalikke

õigusi ning õiguspärase olukorra taastamine ja kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine ei ole taastatav

ehitusloa tagajärgede kõrvaldamisega muude vahenditega. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski nimetatud

eeldus.

Vaatamata sellele tuleb kohustamisnõue jätta rahuldamata ka põhjusel, et olemasoleva ehitise näol ei ole

tegemist materiaalses mõttes ebaseadusliku ehitisega. Ehitis on püstitatud vastavalt ehitusloale, see ei riku

kellegi õigusi ning vastab üldplaneeringule ja piirkonna ehituslaadile. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001

määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu maakasutuse plaani kohaselt jääb Tuuleveski tn 25 //

Pärituule tn 2 kinnistu väikeelamute ala juhtotstarbega alale, kus on lubatud põhiliselt ühepere- ja ridaelamud,

samuti üksikud väiksemad 3-4 korruselised elamud. Seega vastab kahe korteriga elamu püstitamine Tallinna

üldplaneeringule.

28. Tõele ei vasta kaebuse esitaja seiskoht, nagu ei järgiks kinnistul asuv ehitis piirkonna hoonestuslaadi ja

planeerimispõhimõtteid. Võrdluseks saab võtta piirkonna teiste hoonete aluse pindala ja selle suhte krundi

suurusesse. Tuuleveski 25 // Pärituule 2 kinnistu suurus on 948 m² ning kinnistul asuva ehitise alune pindala

on 228 m², seega on krundi täisehitusprotsent 24%. Naabruses asuva Tuuleveski 29 kinnistu vastavad näitajad

on – 600 m² ja 159 m², seega täisehitusprotsendiks 26,5%, Külma 26 – 200 m² (130 m² eluhoone ja 70 m²

abihoone) ja 700 m², mis teeb täisehitusprotsendiks 28,5% jne. Toodud võrdluste näitel tuleb tõdeda, et

Tuuleveski tn 25 // Pärituule tn 2 kinnistu täisehitusprotsent ei erine piirkonnas valitsevast, mistõttu on

alusetud väited hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtete rikkumise kohta.

29. Põhjendamatud on kaebaja viited, et kahe korteriga elamu on piirkonda sobimatu. Nagu märgitud, vastab

kahe korteriga elamu Tallinna üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele. Kolmandatele isikutele

kuuluval kinnistul asuv elamu ei ole piirkonna teistest hoonetest oluliselt suurem, kõrgem ega erinev. Enamik

ümbruskonna hooneid on ligikaudu sama suured ning samamoodi kahekorruselised.

30. Vastustaja on seisukohal, et ehitise lammutamise küsimuse hindamisel tuleb arvestada sellega, kas

püstitatud ehitis kui selline, on põhimõtteliselt ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla

viidav. Vaidlust ei ole selles, et ehitis on püstitatud ehitusloa alusel ning see asub varasema elamuga ühel

ehitusjoonel, ehitis ei ole ohtlik inimese elule ega tervisele, samuti mitte keskkonnale. Seega on tegemist

materiaalses mõttes õiguspärase ehitisega ning nimetatud ehitist on võimalik kasutada.

Kaebuse esitaja on ka ise tunnistanud, et Tuuleveski tn 25 // Pärituule tn 2 kinnistule ehitusõiguse määramine

ja selle hoonestamine on võimalik kui mitte teisiti, siis igal juhul läbi detailplaneeringu menetluse. Seega on

võimalik ka olemasolevat ehitist tulevikus ehitusõiguse realiseerimisel kasutada.

31. Lammutusettekirjutuse tegemine on EhS § 40 lg 2 tulenevalt siiski kaalutlusotsus, mistõttu ei piisa sellise

ettekirjutuse tegemiseks õigusliku aluse olemasolust, vaid tuleb kontrollida, et otsus oleks kooskõlas

diskretsioonireeglitega. See on aga vastustaja, mitte kohtu pädevuses, kuna käesolevas asjas ei ole tegemist

olukorraga, kus haldusorgani kaalutlusõigus oleks nullini redutseeritud.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

32. Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ning paluvad jätta selle täies ulatuses rahuldamata.

33. Kaebus on alusetu mitmel põhjusel: esiteks vaidlustab kaebaja sisuliselt ehitusluba nr 28399, kuigi kohus

on otsustanud, et ehitusloa vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata.

Ehitusluba nr 28399 on õiguspärane ning Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 elamu on ehitatud kehtiva ehitusloa

alusel. Kaebaja väide, et toimunud on ebaseaduslik ehitamine või õigusliku aluseta ehitamine, ei ole faktidega

kooskõlas.

Ehitusluba ega selle alusel ehitatav hoone ei riku kaebaja õigusi. Kõik väited subjektiivsete õiguste rikkumisest

on tõendamata. Kaebaja ei ole isegi selgitanud, kuidas ehitatud hoone konkreetselt põhjustab talle

elutingimuste halvenemise ja „korvamatu kahju“ (kaebuse p 3.2), mis peaks olema suurem kahjust, mis tekiks

maja omanikele maja lammutamisest, mis on kahele perekonna elamu.

Ka puudub lammutusettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus. Lammutusettekirjutuse tegemine on kohaliku

omavalitsuse diskretsiooniotsus, mida ei saa kohus otsustada. Samuti ei ole täidetud lammutusettekirjutuse

tegemise eeldused.

34. PlanS § 9 lg 10 p 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada ilma detailplaneeringut koostamata

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui

uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid

ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistu omanikega. Ehitusluba on õiguspärane, sest

kõik PlanS § 9 lg 10 p 2 eeldused on täidetud. Detailplaneeringut asendasid projekteerimistingimused ning

need on kaebajaga kooskõlastatud. Projekteerimistingimused said kaebajale teatavaks hiljemalt 13.06.2007

kirjaga ning kaebaja on esitanud oma vastuväite tulemüüri asukoha osas. Kaebaja on esitanud

projekteerimistingimustele vastuväite seoses tulemüüriga ning kaebaja vastuväitega arvestati ning tulemüüri

asukohta muudeti. Muus osas peale tulemüüriga seonduvaga kaebaja projekteerimistingimustele vastuväiteid

ei esitanud.

Kooskõlastamine ei ole nõusoleku andmine vaid selle sisu on võimaluse andmine vastuväite esitamiseks.

Projekteerimistingimuste kooskõlastamine ei tähenda, et ehitusluba ei tohi anda, kui naaberkinnistu omanik

ei anna selleks nõusolekut. Juhul, kui see nii oleks, ei olekski tiheasustusalal, st linnas üldse võimalik midagi

ehitada, sest naaberkinnistu omanikud Eestis reeglina ei soovi enda naabrusesse uusi hooneid ega annaks sellist

nõusolekut.

Samuti järgib ehitusloa alusel ehitatud maja piirkonna hoonestuslaadi. Kolmandate isikute maja ei ole

piirkonna majadest oluliselt suurem, kõrgem ega erinev. Enamus ümbruskonna maju on ligikaudu sama suured

kui kolmandate isikute maja ning samamoodi kahekorruselised. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega isegi

põhjendanud, kuidas kolmandate isikute maja puhul ei ole piirkonna hoonestuslaadi järgitud. Väide, et hoone

on märkimisväärselt suurem kui teised piirkonna hooned, on ebaõige ja tõendamata.

Kuna PlanS § 9 lg 10 p 2 tingimused on täidetud, ei olnud vaja koostada detailplaneeringut ning ehitusluba on

seega formaalselt õiguspärane.

35. Ehitusluba ei kahjusta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis

tõendaks konkreetselt, millist kaebaja subjektiivset õigust ehitusluba ning selle alusel ehitatud hoone rikuks.

Kaebaja peab oma esitatud väiteid tõendama. Väide, et naabrit ohustab üleujutus, on arusaamatu ja

tõendamata. Seoses valguse vähenemisega ei ole kaebaja samuti esitanud tõendeid, mis näitaks, et valgus tema

eluruumides väheneb ning sellisel määral, et see kahjustab tema subjektiivseid õiguseid. Vastupidi, kolmandad

isikud on tõendanud, et kaebaja eluruumide aknad ei ole kolmandate isikute krundi suunas. Valguse võimalik

mõningane vähenemine kaebaja abiruumides ja garaažis, kus kaebaja hoiab oma autot, ei kahjusta kaebaja

subjektiivseid õigusi.

36. Samuti on ebaõige ja tõendamata kaebaja väide, et maja renoveerimine vähendab kaebaja kinnistu väärtust.

Kinnistu väärtus on hinnanguline ning sõltub nõudlusest ja pakkumisest. Juhul, kui kinnistul asuv hoone

renoveeritakse, siis see pigem suurendab naaberkinnistu väärust, sest inimesed eelistavad reeglina, et nende

naabruses on ilusad ja korrashoitud majad.

37. Kaebaja korduv väide, et ehitis ja ehitamine on ebaseaduslik ning leiab, et „õigusliku aluseta ehitis“ tuleb

lammutada, on ebaõige, sest ehitamine on toimunud kogu aeg kehtinud ehitusloa alusel. Asjaolu, et kaebaja

leiab, et ehitusluba on õigusvastane detailplaneeringu puudumise tõttu, ei muuda ehitusluba olematuks või

ehitist ebaseaduslikuks. Samuti ei muuda ehitamist ebaseaduslikuks asjaolu, et maja ei ole veel lõpuni

valmisehitatud ning majal pole veel kasutusluba.

38. Lammutamisettekirjutuse eeldused on täitmata. Antud juhul on ehitamine toimunud kehtiva ehitusloa nr

28339 alusel. Seega pole alust rääkida õigusliku aluseta toimunud ehitustegevusest ning õigusliku aluseta

ehitatud ehitise lammutamisest ehitusseaduse § 40 lg 2 alusel.

Riigikohus on märkinud, et isegi, kui ehitusluba täielikult puudub ning ehitatakse õigusliku aluseta, ei too see

reeglina kaasa ehitise lammutamist (3-3-1-64-02). Seda enam ei ole võimalik olukorras, kus ehitusluba on

olemas, see on õiguspärane ning selle alusel on hoone peaaegu valmis ehitatud, teha hoone lammutamiseks

ettekirjutust. Lisaks sellele on lammutusettekirjutuse tegemine kohaliku omavalitsuse otsus ning seda ei saa

teha kohtumenetluse raames, nagu taotleb kaebaja. Isegi, kui ehitusluba oleks puudunud ning ehitis rikuks

kaebaja õigusi (mida antud juhul ei esine), tuleks lammutusettekirjutuse andmiseks tuvastada, et naabri õiguste

rikkumine on kaalukam võrreldes kahjuga, mida hoone omanik kannaks hoone lammutamise tõttu. Kaebaja

leiab, et Tuuleveski tn 25 hoone täielik lammutamine on hädavajalik ja põhjendatud (kaebuse p 3.3) ning

lammutamisest tekkiv kahju kolmandatele isikutele oleks väiksem võrreldes hoone alles jäämisel kaebajale

tekkiva kahjuga. Kaebaja nimetab endale tekkiva kahjuna elutingimuste halvenemist ja temale kuuluva

kinnistu väärtuse vähenemist. Kaebaja väited on emotsionaalsed ning tõendamata. Kaebaja kinnistu väärtus ei

vähene kolmandate isikute maja renoveerimise tõttu. Kaebajale tekkiv kahju on tõendamata ning väited sellest

on ebaõiged.

Isegi, kui eeldada, et kaebaja huve kahjustab, et tema abiruumides valgus väheneb (mida kaebaja ei ole

tõendanud), siis ei saa sellel põhjusel lammutada kehtiva ehitusloa alusel valmisehitatud maja. Maja, mille

lammutamist kaebaja taotleb, on praktiliselt valmis ehitatud ning selles elab kaks perekonda nelja lapsega.

KOHTU PÕHJENDUSED

39. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, et kaebus on põhjendamata ja

tuleb rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgmised.

40. Kaebaja on ekslikult leidnud, et ehitis asukohaga Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 on püstitatud 19.06.2008

otsuse alusel. Nimetatud ehitis on püstitatud TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 alusel. Ehitamist võimaldas

Riigikohtu 19.05.2011 määrusega nr 7-1-3-156-11 (IV kd, tl 39-42) B.K., K.K., M.S. ja E.T. taotluse

rahuldamine ja Tallinna Halduskohtu 22.08.2008 määruse, millega halduskohus oli esialgse õiguskaitse

korras peatanud 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 kehtivuse (I kd tl 167-180, tühistamine.

41. Käesolevas haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 28.04.2014 määrusega jäetud rahuldamata

kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja

lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuetes. Seega ei hinda kohus TLPA 25.10.2007 ehitusloa

nr 28339 õiguspärasust.

Kuna kaebuse esemeks on TLPA 19.06.2008 otsus, mitte 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ehitise

laiendamiseks või projekteerimistingimused, on asjassepuutumatud kaebaja väited ja vastustaja ning

kolmandate isikute vastuväited ja väited, mis puudutavad ehitusloa nr 28339 ja projekteerimistingimuste

õiguspärasust (detailplaneeringu koostamise kohustus, projekti ja projekteerimistingimuste kaebajaga

kooskõlastamata jätmine, hoone sobimatus piirkonda), mistõttu jätab kohus need tähelepanuta.

42. E.T.le ja K.K.le adresseeritud TLPA 19.06.2008 kirjas nr 3-4/1786 (I kd, tl 63) sisalduva otsusega tunnistas

TLPA HMS § 64 lg 2 ja § 65 lg 1 alusel kehtetuks oma 09.05.2008 otsuse nr 31981 (I kd, tl 59-61), millega

oli tunnistatud EhS § 28 lg 1 p 5 alusel kehtetuks ehitusluba nr 28339 ehitise laiendamiseks (I kd tl 44).

TLPA 19.06.2008 otsuses on märgitud, et TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 tunnistati kehtetuks

25.10.2007 väljastatud ehitusluba nr 28339 Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 kinnistule kahe korteriga elamu

püstitamiseks. 06.06.2008 esitasid Tuuleveski 25/Pärituule 2 kinnistu omanikud M.S., B.K., E.T. ja K.K.

halduskohtule kaebuse TLPA 09.05.2008 otsuse tühistamiseks, tuues muu hulgas välja, et otsuse tegemise

menetluses rikuti kaebajate õigust olla asja kaasatud ja esitada vastuväiteid. TLPA nõustub kaebajate

seisukohaga menetluse õigusvastasuse osas, sest ärakuulamise õiguste tagamata jätmine on oluline

menetlusnormide rikkumine.

Vastustaja seletas 10.04.2015 kohtuistungil, et TLPA 19.06.2008 otsuse sisu ei olnud ehitusluba, vaid see, et

eelmise otsuse menetlus on toimunud õigusvastaselt (VI kd tl 5 pöördel, alates kella 11:59:25).

43. TLPA 19.06.2008 otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud HMS § 64 lg 2 ja § 65 lg 1. HMS § 64 lg 2

sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt. HKMS § 158 lg

3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib

kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus

ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on seega

piiratud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 38 ja nr 3-3-1-87-13, p 17).

Kohus ei saa seega jätta tähelepanuta TLPA 19.06.2008 otsuse kaalutlusi. Kohus kontrollib, kas TLPA

19.06.2008 otsuses toodud kaalutlusel oli TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks tunnistamine

õiguspärane.

44. TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 kehtetuks tunnistatud TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 osas on

Tallinna Ringkonnakohus käesolevas haldusasjas oma jõustunud 28.04.2014 määruses märkinud, et kaebaja

pöördus 15.01.2008 Tallinna linnapea ja Harju maavanema poole taotlusega järelevalvemenetluse

algatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul oli TPLA kaebaja 15.01.2008 pöördumisest

ajendatuna uuendanud ehitusloa andmise menetluse (p 30). TLPA 09.05.2008 otsusega saavutas kaebaja

uuendatud menetluses 15.01.2008 taotluse esitamisega soovitud eesmärgi – ehitusloa kehtetuks tunnistamise

(p 32).

Samas kohtumääruses on ringkonnakohus leidnud (p 31): „Vastustaja ja kolmandate isikute väide, nagu oleks

kaebaja taotlenud 15.01.2008 pöördumises üksnes järelevalvet ehitustegevuse seaduslikkuse üle ja selline

järelevalvemenetlus ka läbi viidi ning ehitusluba tunnistati kehtetuks üksnes põhjusel, et vana ehitis oli

täielikult lammutatud, ei ole tõenditega kooskõlas (vt kaebaja 15.01.2008, 17.03.2008, 08.04.2008, 14.05.2008

kirjade nõudeid ja põhjendusi, TLPA 27.05.2008 vastuskirja, TLPA 09.05.2008 otsuse lisa).

Järelevalvemenetluse algatamist taotleti ja see viidi läbi projekteerimistingimuste ja ehituslubade

õiguspärasuse suhtes, samuti ehitustegevuse õiguspärasuse suhtes. Kaebaja pöördumistest nähtub selgelt, miks

ta peab muu hulgas ehitusluba ehitise laiendamiseks õigusvastaseks ning soovib ehituslubade kehtetuks

tunnistamist. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise 09.05.2008 otsuse lisas 1 märgitakse, et 15.01.2008 kirjaga

palus V.K. algatada järelevalve projekteerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitise osaliseks lammutamiseks

väljastatud ehitusloa ja ehitise laiendamiseks väljastatud ehitusloa õiguspärasuse suhtes, samuti

toimunud/toimuva ehitustegevuse õiguspärasuse suhtes; ameti poolt läbiviidud järelevalvemenetluse käigus

on teostatud ehitusobjekti ülevaatus (paikse ülevaatuse akt 13.02.2008), selgitatud menetlusosalistele linna

seisukohti ning antud ülevaade menetluses toimuvast, võimaldatud esitada täiendavaid kirjalikke selgitusi,

samuti ära kuulatud nii täiendavad seisukohad kui ka hinnatud täiendavalt esitatud materjale; Tuuleveski

25/Pärituule 2 kinnistu omanikud esitasid 26.02.2008 kirjaliku arvamuse V.K.e kirja osas ning selgitused

ehitustegevuse kohta, selgituste kohaselt alustati kinnistul asunud hoone osalist lammutamist 06.11.2007 ning

21.12.2007 ehitise laiendamise ettevalmistustega; 23.04.2008 toimus linnavalitsuses koosolek, milles osalesid

kinnistu kaasomanikud M.S. ja B.K., arutelu käigus selgitati kinnistu kaasomanikele, et kuna vana ehitis on

täielikult lammutatud, ei ole võimalik realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks ning tehti ettepanek asuda

koostama detailplaneeringut (I kd, tl 60-61). Kaebajale 27.05.2008 saadetud vastuskirjas märgitakse, et

järelevalvemenetlus on lõpetatud ning 09.05.2008 otsusega tunnistas TLPA ehitusloa kehtetuks. Samas kirjas

märgitakse ka seda, et üksikelamu kahepereelamuks laiendamiseks projekteerimistingimuste ja ehituslubade

andmisel on rikutud menetlus- ja vorminõudeid, kuna menetlusse ei kaasatud naaberkinnistute omanikke.

Sellise sisuga kirja põhjal ei saa järeldada, et vastustaja tunnistas ehitusloa kehtetuks üksnes võimatuse tõttu

ehitusluba ehitise laiendamiseks realiseerida, kuna vana ehitis oli täielikult lammutatud. Eelneva põhjal ei saa

ka asuda seisukohale, et menetlus toimus üksnes ehitamise ja mitte ehitusloa suhtes.“

45. TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 kehtetuks tunnistatud 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ehitise

laiendamiseks (I kd tl 44-46) oli antud kolmanda isiku M.S. ja kolmandate isikute – kaasomanike – E.T., K.K.

ja B.K. allkirjastatud 30.08.2007 ehitise laiendamiseks esitatud ehitusloa taotluse (I kd tl 23-31, II kd tl 14-

22) alusel. Seega olid kolmandad isikud ehitusloa nr 28339 adressaatideks ning TLPA 09.05.2008 otsuse nr

31981 näol oli tegemist kolmandate isikute M.S. E.T., K.K. ja B.K. kahjuks tehtud otsusega.

45.1 EhS 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi. HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt enne

haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 punkti 3 kohaselt haldusmenetluse

võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle

menetlusosalise kahjuks. Seega välistab HMS § 40 lg 3 punkt 3 käesoleval juhul TLPA 09.05.2008 otsuse nr

31981 tegemise kolmandate isikute M.S., E.T., K.K. ja B.K. arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata.

Riigikohus on leidnud, et HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise menetluses menetlusosaline ära

kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi,

taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani

seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma

eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks

arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata

õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel (otsus nr 3-3-1-52-13, p 34).

45.2 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas seletuskirjas (I kd tl 60) on üldsõnaliselt märgitud, et TLPA

poolt on järelevalvemenetluse käigus selgitatud menetlusosalistele linna seisukohti ning antud ülevaade

menetluses toimuvast, võimaldatud esitada täiendavaid kirjalikke selgitusi, samuti ära kuulatud nii täiendavad

seisukohad kui hinnatud täiendavalt esitatud materjale. Samast seletuskirjast nähtub, et Tuuleveski tn

25/Pärituule tn 2 kinnistu omanikud M.S., B.K., E.T. ja K.K. on esitanud 26.02.2008 kirjaliku arvamuse V.K.e

15.01.2008 kirja osas ja selgitused ehitustegevuse kohta ning kolmandad isikud M.S. ja B.K. osalesid

23.04.2008 linnavalitsuses toimunud koosolekul, kus neile on selgitatud, et kuna vana ehitis on täielikult

lammutatud (mida kinnitab 13.02.2008 paikse ülevaatuse akt), ei ole võimalik realiseerida ehitusluba ehitise

laiendamiseks ning tehti ettepanek asuda koostama detailplaneeringut. Seega nähtub, et kolmandatel isikutel

on võimaldatud esitada oma kirjalik seisukoht V.K.e 15.01.2008 järelevalvemenetluse algatamist taotleva

kirja osas ja kaks kolmandat isikut on osalenud 23.04.2008 linnavalitsuses toimunud koosolekul. Samas ei

nähtu, et kolmandatele isikutele oleks võimaldatud esitada oma arvamus ja vastuväited ehitise laiendamiseks

antud ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise osas.

Käesolevas haldusasjas nähtub TLPA 19.06.2008 otsusest ning vastustaja seletusest kohtuistungil (VI kd tl 5,

salvestis alates kella 11:47:27), et kolmandatele isikutele ei antud enne TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981

tegemist sisulist võimalust oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ehitusloa nr 28339 kehtetuks

tunnistamise osas. Asjaolu, et kolmandad isikud M.S. ja B.K. osalesid 23.04.2008 linnavalitsuses toimunud

koosolekul, ei saa käsitleda kolmandatele isikutele M.S.le, E.T.le, K.K.le ja B.K.le võimaluse andmisena

oma arvamuste ja vastuväidete esitamiseks ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise osas.

Eeltoodut arvestades, kuna on rikutud kolmandate isikute M.S., E.T., K.K. ja B.K. HMS § 40 lõigetes 1 ja 3

p 3 sätestatud menetlusõigusi, leiab kohus, et TLPA on õiguspäraselt 19.06.2008 otsusega tunnistanud

TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks.

46. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 28.04.2014 määruses on leitud, et üheks TLPA 09.05.2008 otsusega

nr 31981 ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli võimatus ehitusluba ehitise laiendamiseks

realiseerida, kuna vana ehitis oli täielikult lammutatud. TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas

seletuskirjas ja TLPA 27.05.2008 kirjas (I kd, tl 58) vastuseks V.K.e kirjadele on toodud ehitusloa nr 28339

kehtetuks tunnistamise põhjusena asjaolu, et kinnistul asunud elamu on tegelikkuses ehitustegevuse käigus

täielikult lammutatud, mistõttu ei ole võimalik realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks. Kohus leiab, et

nimetatud põhjendus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega.

46.1 Kolmandad isikud on järjekindlalt olnud seisukohal, et vana hoone on lammutatud õiguspäraselt (I kd tl

110 pöördel, 196 ja pöördel, 221 ja pöördel, II kd tl 102-103, II 139, III kd tl 42, IV kd tl 91 pöördel). Kolmas

isik M.S. on 30.09.2008 kohtuistungil selgitanud, et tegelikkuses lammutati pealt alusmüüri lahtisi kive ja

peale valati vundament täpselt vana asukohaga (I kd tl 276).

Kolmandate isikute esindaja seletas 10.04.2015 kohtuistungil, et on kaks luba: ehitusluba ja lammutusluba.

Lammutusluba kehtis lõpuni. Ehitusluba ei hakatud selleks ajaks realiseerima. Osaliselt oli lammutatud vana

vundament ja vana hoone. Haldusasjas nr 3-08-1114 tuvastati, et lammutamine toimus vastavuses

lammutamisloale. Ehitamine ei olnud alanud (VI kd tl 3 pöördel, salvestis alates kella 11:00:46). Kogu

vundamenti välja ei kaevatud, selle kohta on olemas riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus. Ühtegi tõendit

selle kohta, et lammutamisel oleks rikutud lammutusluba, ei ole (VI kd tl 6, salvestis alates kella 12:12:04).

Vastustaja esindaja seletas 10.04.2015 kohtuistungil, et alles oli jäänud 1,5 m ulatuses kandekonstruktsioone

ja seda nägi ehitusprojekt ette, TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas seletuskirjas kirjeldatud

tegevust ei toimunud (VI kd tl 2 pöördel, salvestis alates kella 10:40:49). 09.05.2008 oli teadmine, et on

lammutatud ka vundament ja seetõttu leiti, et vana elamu on täielikult lammutatud. Tegelikult ei olnud

lammutatud (VI kd tl 5, salvestis alates kella 11:53:08). Tunnistaja R. S. on 13.04.2010 kohtuistungil andnud

ütlusi, et lammutusloa suhtes ei ole eksimusi (III kd tl 37-41).

46.2 M.S. 30.08.2007 TLPA-le esitatud ehitusloa taotluses Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 asuva ehitise

osaliseks lammutamiseks (I kd tl 32-37, II kd tl 24-29) on esitatud ehitise oluliste tehniliste andmete loetelu,

kus ehitise kõrguseks on märgitud 1,5m ja mahuks 85m³ (parandatud 22.10.2007). „Tuuleveski t. 25/Pärituule

t. 2, Haabersti linnaosa, Tallinn. Elamu projekt. Elamu laiendamine. Eelprojekt“ (I kd tl 204 pöördel -207, II

kd tl 37-43) seletuskirja punktis 14.1 on märgitud: „Lammutusprojekt käsitleb käesoleva projekti raames

olemasoleva elamu juurdeehituse käigus tehtavaid lammutustöid. Elamut täielikult ei lammutata ning

juurdeehituses kasutatakse osaliselt ära alles jäävaid ja rekonstrueeritavaid alusmüüre.“ Seletuskirja p 14.3 on

toodud lammutuskäik, mille kohaselt lammutatakse mittekandvad seinad, seejärel kandvad seinad, seejärel

võetakse lahti välisseinad, seejärel eemaldatakse aknad, uksed ja katus, seejärel lammutatakse ahi, pliit ja

korstnad, seejärel võetakse lahti sarikad, kande- ja tugitalad, seejärel lammutatakse põrand, seejärel

kasutatakse lammutamisele minevate alusmüüride osas hüdrohaamrit ning täiendatud asendiplaanil on

märgitud alusmüüride säilitatav osa. Täiendatud asendiplaanil 03.10.2007 on säilitatavad alusmüürid

märgitud (II kd tl 45). Seega ehitusloa taotluse ehitise osaliseks lammutamiseks ja projekti seletuskirja p 14.1

kohaselt säilisid alusmüürid 1,5m kõrguselt ja säilivaks ehitise mahuks oli 85m³. Vastustaja 15.09.2008

täiendavas seletuses (I kd tl 255) on märgitud, et nimetatud ulatuses on 25.10.2007 väljastatud ehitusluba nr

28337 (I kd tl 42-43, II kd tl 11-12) ehitise osaliseks lammutamiseks, mille punkti 4 kohaselt säilis ehitis

kõrgusega 1,5m ja mahuga 85m³.

46.3 TLPA 09.05.2008 otsuse nr 31981 lisaks olevas seletuskirjas on märgitud, et TLPA poolt

järelevalvemenetluse käigus teostati 13.02.2008 ehitusobjekti ülevaatus (paikse ülevaatuse akt 13.02.2008).

13.02.2008 paikse ülevaaruse aktis (I kd tl 62, II kd tl 4) on märgitud, et ülevaatus toimus Tallinn, Tuuleveski

tn 25/Pärituule tn 2 krundil. Ülevaatuse teostasid TLPA juhtivspetsialist T.Vahe ja osakonnajuhataja A.Knuut.

Krundil asunud hoone laiendamiseks on väljastatud ehitusluba. Ehitusloa projektis on ette nähtud hoone

osaline lammutamine. Ülevaatuse tulemuseks on märgitud, et hoone on vundamendini lammutatud.

Vundamendi asukoht liivaga kaetud. Seetõttu vundamendi projektikohase säilumise tuvastamist ei olnud

paikvaatluse käigus võimalik läbi viia.

Seega nähtub paikvaatluse aktist, et tegelikult ei tuvastatud paikvaatlusega vundamendi projektikohast

säilimist. 10.04.2015 kohtuistungil seletas vastustaja esindaja, et tegelikult oleks tulnud lahti kaevata ja

tuvastada, kas vundament on olemas või mitte (VI kd tl 4 pöördel, alates kella 11:46:32).

46.4 Kolmandate isikute M.S. ja E.T. tellitud Ekspertiisi –ja projekteerimisbüroo „Ehitusekspert“

22.05.2008 hinnangust „Kinnistul asukohaga Tuuleveski t. 25/Pärituule t. 2, Tallinn olemasolnud 1-

korruselise elamu alusmüüride säilivuse kohta“ (I kd tl 208-209) nähtuvalt on hinnang teostatud kohapeal

teostatud ehitustehnilise ülevaatuse ja uuringu andmetel ning võttes aluseks: „Tuuleveski t. 25/Pärituule t. 2,

Haabersti linnaosa, Tallinn. Elamu projekt. Elamu laiendamine. Eelprojekti“ ; 25.10.2007 ehitusloa nr 28337

ehitise osaliseks lammutamiseks; 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 ehitise laiendamiseks; 13.02.2008 paikse

ülevaatuse akti; TLPA 09.05.2008 otsuse nr 28339 ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamise kohta koos

lisadega; majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2002 määruse nr 28 „Ehitise ekspertiisi tegemise

kord“. Hinnangus on ( p 3.1.3) märgitud, et ehituslubade aluseks olnud eelprojekti seletuskirja konstruktiivse

osa kohaselt (p 5) nähakse elamu laiendamisel vundament teha lintvundamendina ning kasutatakse osaliselt

ära allesjäävaid ja rekonstrueeritavaid alusmüüre (seletuskirja p 14.1). Eeltoodu põhjal säilitatavad alusmüürid

on kajastatud joonistel nr 2.1 (Asendiplaan) ja 07 (Vundamendid). Hinnangu punktis 3.2.1 on märgitud, et

käesoleva töö raames avati liivaga kaetud ehitise vundament hoone kahel küljel (teljed I-I ja 7-7), mille põhjal

on näha, et kinnitatud projekti kohane olemasolnud hoone vundament on säilinud. Seega on

eksperthinnanguga kindlaks tehtud, et kinnitatud projekti kohane olemas olnud hoone vundament on säilinud.

Hilisemalt on 17.07.2008 vastustaja esindaja kolmandate isikute esindajale kinnitanud, et TLPA ei ole

tuvastanud rikkumisi Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 kinnistule kahe korteriga elamu püstitamisel (endise

hoone lammutamisel) ning puuduvad alused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (I kd tl 119).

46.5 Eeltoodut arvestades oleks enne 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 (ehitise laiendamiseks) kehtetuks

tunnistamist kolmandatele isikutele ärakuulamisõiguse reaalne võimaldamine võimaldanud neil esitada

TLPA-le vastava eksperthinnangu ja vastuargumendid haldusorgani seisukohtadele ning see oleks võinud

mõjutada asja otsustamist.

47. Kaebaja ei ole tõendanud, et Tuuleveski tn 25/Pärituule tn 2 asuva ehitise lammutamine ei vastanud

25.10.2007 ehitise osalise lammutamise loale nr 28337. Seega saab asuda seisukohale, et Tuuleveski tn

25/Pärituule tn 2 asuva ehitise lammutamine oli toimunud vastavuses 25.10.2007 ehitusloaga nr 28337 (I

kd tl 42-43) ehitise osaliseks lammutamiseks. Ning lammutamisloa realiseerimisest ei saanud tuleneda

võimatust realiseerida ehitusluba ehitise laiendamiseks. Eeltoodut arvestades, kuna Tuuleveski tn 25/Pärituule

tn 2 asuva ehitise lammutamine on toimunud vastavuses 25.10.2007 ehitise osalise lammutamise loale nr

28337, oli TLPA 09.05.2008 otsusega nr 31981 ehitusloa nr 28339 kehtetuks tunnistamine põhjusel, et

ehitusluba ei ole võimalik realiseerida vana hoone lammutamise õigusvastasuse tõttu, selles osas ka sisuliselt

õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on TLPA 19.06.2008 otsus, millega TLPA 09.05.2008 otsus nr 31981

kehtetuks tunnistati, selles osas ka sisuliselt õiguspärane.

48. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas oma jõustunud 28.04.2014 kohtumääruses (p 34)

asunud järgmisele seisukohale: „Erinevalt vastustajast ja kolmandast isikust leiab ringkonnakohus, et

vastustaja pidi kaasama kaebaja ka ehitusloa kehtetuks tunnistamise kehtetuks tunnistamise menetlusse, sest

vastustajale oli teada, et kaebaja peab ehitusluba õigusvastaseks ja oma õigusi rikkuvaks.“ Samas sätestab

HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada

asja otsustamist. Kohus leiab eeltoodud põhjendusi arvestades, et ka kaebaja kaasamisel ehitusloa kehtetuks

tunnistamise kehtetuks tunnistamise menetlusse, ei oleks TLPA saanud 19.06.2008 otsustada teisiti, kui TLPA

09.05.2008 otsuse nr 31981 kehtetuks tunnistada.

49. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud TLPA 19.06.2008 otsus õiguspärane ja puudub alus selle

tühistamiseks. Kuna TLPA 19.06.2008 otsust ei tühistata ja TLPA 25.10.2007 ehitusluba nr 28339 ehitise

laiendamiseks kehtib, pole alust ka vastustaja kohustamiseks tegema ettekirjutust Tuuleveski 25/Pärituule 2

asuva ehitise lammutamiseks.

50. HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kaebus

oli esialgu esitatud TLPA 25.10.2007 ehitusloa nr 28339 tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks

kohustamise nõuetes. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 28.04.2014 määrusega jäeti rahuldamata nende

nõuete suhtes kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja saadeti haldusasi halduskohtule menetluse

jätkamiseks TLPA 19.06.2008 otsuse tühistamise ja lammutamisettekirjutuse tegemiseks kohustamise nõuete

osas. Tegemist on kaebuse muutmisega. HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet

või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse

esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Riigikohus on leidnud, et

kaebuse muutmise sätete eesmärgiks on vältida uue kaebuse esitamise vajadust. Kaebuse muutmise võimalus

tagab põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kaebeõiguse tõhusust. Seejuures on võimalik muuta ka

sellist kaebust, mille kohus saaks HKMS § 121 alusel tagastada või mille menetlus tuleks HKMS § 124 alusel

kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada (kohtumäärus nr 3-3-1-7-15 p 14). Eeltoodut arvestades hõlmavad

menetlusosaliste menetluskulud nii esialgse kaebusega kui muudetud kaebusega seotud menetluskulusid.

50.1 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1

kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Seega vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.

Kolmandad isikud on esitanud käesolevas haldusasjas taotluse kaebajalt kolmandate isikute menetluskulude

väljamõistmiseks (IV kd tl 169-170, V kd tl 153, 156). HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid

hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on kolmandate isikute

vastaspooleks kaebaja.

Kaebaja leiab, et kolmandate isikute menetluskulude jätmine kaebaja kanda ei oleks kaebaja suhtes õiglane

ja mõistlik. Kohtuasja venimine ei ole veninud kaebajast olenevatel põhjustel. Tallinna Halduskohus luges

22.08.2008 kohtumääruses kaebuse tähtaegselt esitatuks ning Ringkonnakohus on 29.01.2009 määruses

leidnud, et kaebajal ei olnud põhjust pöörduda kohtusse ajal, mil haldusakt oli kohaliku omavalitsuse poolt

kehtetuks tunnistatud. Seega võttis kohus algselt kaebuse menetlusse ja alles kolm aastat hiljem leidis

Ringkonnakohus 01.03.2011 otsuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes (IV kd tl 188 pöördel).

50.2 Kolmandad isikud on 15.06.2012 kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi on kolmandad

isikud kandnud menetluskulusid kokku 8891.15 eurot (sellest riigilõiv 1149.02 eurot ja kulud õigusabile

7742.13 eurot). Kulud õigusabile on kantud järgmiste arvete alusel: Arve nr 2008/05/005E — 958,67 eurot +

km = 1131,24 eurot; arve nr 2008/05/142 — 0,00 eurot + km = 0,00 eurot (tasaarveldatud ettemaksuga arve

nr 2008/05/005E alusel); arve nr 2008/06/124 — 401,94 eurot + km = 474,29 eurot; arve nr 2008/07/097 —

115,04 eurot + km = 135,75 eurot; arve nr 2008/08/057 — 3182,80 eurot + km = 3 755,70 eurot; arve nr

2008/09/090 — 604,82 eurot + km = 713,68 eurot; arve nr 2008/11/107 — 48,57 eurot + km = 57,32 eurot;

arve nr 2010/04/125 — 639,12 eurot + km = 766,94 eurot; arve nr 2010/05/068 — 713,68 eurot + km = 856,42

eurot; arve nr 2010/06/104 — 609,72 eurot + km = 731,66 eurot; arve nr 2010/06/130K — 545,81 eurot + km

= - 654,97 eurot (kreeditarve arvele nr 2010/06/104); arve nr 2011/02/012 — 262,03 eurot + km = 314,44

eurot; arve nr 2011/04/097 — 166,17 eurot + km = 199,40 eurot; arve nr 2011/09/115 — 341,07 + km =

409,28 eurot (IV kd tl 171-183). Kolmandate isikute 15.04.2014 menetluskulude nimekirja järgi on kolmandad

isikud kandnud menetluskulusid õigusabile summas 1 636,09 eurot arve nr 2014/04/006 alusel- 1 363,41

eurot + km = 1636,09 eurot (V kd tl 29-31).

Haldusasja keerukust ja kohtule esitatud dokumentatsiooni mahtu (VI köidet kokku 1164 lehekülge + elamu

projekti toimik), samuti menetluse kestust (august 2008 kuni mai 2015) ja kolmandate isikute

kompromissettepaneku tagasilükkamist kaebaja poolt (IV kd tl 94-95, 107, 112 pöördel, 130 pöördel, 139-

143) arvestades oli kolmandate isikute poolt oma õiguste kaitseks advokaadist esindaja palkamine

põhjendatud ja vajalik. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada kaebajalt kolmandate isikute menetluskulude

väljamõistmist ebaõiglaseks või ebamõistlikuks.

Kohus leiab, et antud juhul on kaebajalt põhjendatud välja mõista kolmandate isikute taotletud menetluskulud

osaliselt. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on arved nr 2008/05/005E, nr 2008/05/142, nr

2008/06/124, nr 2008/07/097 kolmandatele isikutele koostatud enne 13.08.2008, s.o enne haldusasjas nr 3-08-

1610 Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamist. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on arve nr 2008/05/005E

esitatud Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-08-1114 M.S., B.K., K.K., E.T. kaebuses Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 09.05.2008 otsuse nr 31981 tühistamiseks. Ka arvete nr 2008/05/142, nr

2008/06/124, nr 2008/07/097 puhul ei nähtu seost käesoleva haldusasjaga ja arvete spetsifikatsioonidest (IV

kd tl 172, 173) võib järeldada, et ka need arved on koostatud seoses haldusasjaga nr 3-08-1114, mitte aga

käesoleva haldusasjaga nr 3-08-1610. Seega ei kuulu nende arvete alusel kantud kulud käesolevas haldusasjas

väljamõistmisele.

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on kohus esmakordselt pöördunud kolmandate isikute poole

13.08.2008 kirjaga (I kd tl 88). Antud haldusasja puutuvateks peab kohus menetluskulude nimekirjades

esitatud arveid nr 2008/08/057, nr 2008/09/090, nr 2008/11/107, nr 2010/04/125, nr 2010/05/068, nr

2010/06/104, nr 2010/06/130K, nr 2011/02/012, nr 2011/04/097, nr 2011/09/115, millest arve nr

2010/06/130K on kreeditarve arvele nr 2010/06/104, nr 2014/04/006. Kohus, kontrollinud kulunud õigusabi

spetsifikatsiooni kajastavate asjasse puutuvate arvete asjakohasust ning hinnanud haldusasja keerukust,

kohtule

esitatud

dokumentatsiooni

mahtu

ja

menetluse

kestust

ning

kolmandate

isikute

kompromissettepaneku tagasilükkamist kaebaja poolt, leiab, et kolmandate isikute poolt oma õiguste kaitseks

oli advokaadist esindaja palkamine põhjendatud ning kolmandate isikute kantud menetluskulud on vajalikud

ja põhjendatud ja tuleb kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Arvete nr 2008/08/057, nr

2008/09/090, nr 2008/11/107, nr 2010/04/125, nr 2010/05/068, nr 2010/06/104, nr 2010/06/130K, nr

2011/02/012, nr 2011/04/097, nr 2011/09/115, nr 2014/04/006 alusel on kolmandad isikud kohtule esitatud

OÜ Advokaadibüroo LEXTAL konto väljavõtetest nähtuvalt õigusabikulusid reaalselt kandnud summas

8785,96 eurot, mis tuleb kaebajalt kolmandate isikute kasuks HKMS § 108 lg 8 alusel välja mõista.

Arvestades, et kaebaja on menetluskulude nimekirjas märgitu kohaselt kandnud õigusabikulusid 9961,07

eurot (V kd tl 177), ei saa pidada nelja kolmanda isiku õigusabikulusid kokku 8785,96 eurot ülemäära

suurteks.

Kuna kolmandad isikud ei ole taotluses täpsustanud, millises osas igale kolmandale isikule kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist taotletakse, mõistab kohus kolmandatele isikutele menetluskulud välja

võrdsetes osades, igale kolmandale isikule 2196,49 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik