3-13-1522/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

8. mai 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1522

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 02.04.2013. a

haldusakti nr 6-10/7930-1 tühistamiseks ja

ettekirjutuse tegemiseks lahendada kaebaja taotlus

uuesti ning Viru Vangla 06.02.2013. a haldusakti nr

6-10/3543-1 ja 17.04.2013. a haldusakti nr 6-

10/11570-1 õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 08.05.2015, arvates (HKMS § 212

lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus

menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja

§ 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda sõlmis 19.10.2012 õigusteenuse osutaja Teet Raatsiniga

õigusabilepingu (tl 33).

2. R. Kalda esitas 29.01.2013 Viru Vanglale taotluse (tl 35), milles palus, et talle

võimaldataks 2013. a veebruaris lühiajaline kokkusaamine oma esindaja T.

Raatsiniga klaasist vaheseina ja sisetelefonita ruumis, et ta saaks esindajaga silmast

silma suhelda, õigusdokumente koostada jne.

Viru Vangla jättis 06.02.2013. a otsustusega nr 6-10/3543-1 (tl 35p) taotluse

rahuldamata. Vangla märkis, et jääb juba varasemalt sarnaseid taotlusi lahendades

esitatud põhjenduste juurde (07.12.2012. a ja 16.01.2013. a otsustused, tl 62-63),

mille kohaselt Viru Vanglas puuduvad vaheseinata ruumid lühiajaliste kokkusaamiste

jaoks. Taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud vaide jättis Viru Vangla

21.03.2013. a vaideotsusega (tl 38) rahuldamata.

3. R. Kalda esitas 04.03.2013 vanglale taotluse (tl 16-25), milles palus, et talle

võimaldataks 2013. a märtsis ja ka edaspidi eespool kirjeldatud tingimustes

kokkusaamist oma esindajaga.

4. Viru Vangla jättis taotluse oma 02.04.2013. a otsustusega nr 6-10/7930-1 (tl 40)

rahuldamata. Vangla viitas jällegi oma 07.12.2012. a ja 16.01.2013. a põhjendustele.

Viru Vangla rahuldas 03.05.2013. a vaideotsusega (tl 44) oma 02.04.2013. a

otsustuse peale esitatud vaide, kuid 11.06.2013. a vaideotsusega (tl 43) tunnistati

03.05.2013. a vaideotsus kehtetuks ning jäeti Viru Vangla 02.04.2013. a otsustuse

peale esitatud R. Kalda vaie rahuldamata.

5. R. Kalda esitas 01.04.2013 vanglale taotluse (39), milles palus, et talle

võimaldataks

2013. a aprillis eespool kirjeldatud tingimustes kokkusaamist oma esindajaga.

6. Viru Vangla jättis 17.04.2013. a otsustusega nr 6-10/11570-1 (tl 39p) taotluse

rahuldamata, viidates 07.12.2012. a, 16.01.2013. a, 06.02.2013. a ja 02.04.2013. a

otsustustele.

7. R. Kalda esitas 11.07.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

02.04.2013. a haldusakti nr 6-10/7930-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks

lahendada tema 04.03.2013. a taotlus uuesti. Samuti taotles kaebaja Viru Vangla

06.02.2013. a haldusakti nr 6-10/3543-1 ja 17.04.2013. a haldusakti nr 6-10/11570-1

õigusvastaseks tunnistamist. Tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebajal preventiivne

ning kahjunõude esitamise huvi. Kaebuse kohaselt on justiitsministri 30.11.2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 31 lg 2, mis võimaldab

kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada klaasist või traadist

vaheseinaga, diskretsiooni eeldav säte. Kaebaja hinnangul ei ole vangla kaebaja

suhtes keelduvaid otsuseid tehes kaalutlusõigust üldse teostanud, kuna ei nähtu, et

oleks arvestatud oluliste asjaolude ja kaebaja põhjendatud huvidega. Vangla poolt

kaebaja suhtes automaatse piirangu kehtestamine on ebaproportsionaalne ega lähtu

julgeolekukaalutlustest. Vaidlusalustes otsustes puuduvad asjakohased

põhjendused. Vanglal on võimalus pooltest kokkusaamisboksidest vaheseinad

eemaldada. Vangla ei arvestanud ega kaalunud kaebaja 04.03.2013. a taotluses

esitatud põhjendusi ning kaebaja palus halduskohtul nende põhjendustega

arvestada. Rikutud on kaebaja eraelu puutumatust ning vangla põhjendused, et

kokkusaamised toimuvad väljakujunenud praktika kohaselt klaasist vaheseina ja

sisetelefoni vahendusel ning et ehituslikke muudatusi teha ei soovita, seda ei

õigusta. Vangla on kaebaja taotluste menetlemisel ja keelduvate otsuste tegemisel

rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t

1 ning art-d 13, 17 ja 8. EIK-i praktika kohaselt tuleb vangidele anda võimalus oma

esindajaga kohtumiseks menetluse läbiviimiseks EIK-is sõltumata sellest, kas

esindaja on advokatuuri liige (10.06.2010. a otsus Zakharin vs. Venemaa, avaldus nr

1555/04). Euroopa vanglareeglistiku (EVR) p 23.4 kohaselt on vangide ja nende

õigusnõustajate vahelised konsultatsioonid ja muu suhtlemine konfidentsiaalne.

Sisetelefoni on vanglal aga võimalik pealt kuulata.

8. R. Kalda esitas 04.11.2013 vastuse (tl 91-94) Viru Vangla seisukohtadele, milles

selgitas, et ta ei taotlenud vanglalt kokkusaamist esindajaga vangistusseaduse

(VangS) § 26 alusel, vaid kokkusaamist tavalise kokkusaamise korras VangS § 24 lg

1 ja VSkE § 31 lg 2 alusel. Ükski õigusakt ei näe ette, et tavakokkusaamiste raames

tuleb isikud igatahes vaheseinaga eraldada ning et kaebaja ei tohi vanglas olles

sõlmida õigusabilepingut juristiga, kes ei ole advokaat.

9. Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Otsuse kohaselt on kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks

seoses sellega, et tühistamisnõude rahuldamise korral on tõenäosus ka

tuvastamisnõude rahuldamiseks, kuna vaidlustatud haldusaktid on omavahelises

tihedas puutumuses nii sisu kui vormi poolest. Kahjunõude esitamise põhjendatud

huvi olemasolu ei saa samuti välistada. Viru Vangla võimaldas kaebajale 29.01.2013.

a, 04.03.2013. a ja 01.04.2013. a taotluste alusel kokkusaamisi esindajaga, kuid

mitte kaebaja taotletud tingimustel. Vaidlustatud keelduvate haldusaktide

põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavates dokumentides, millele on

vaidlustatud haldusaktides viidatud. Viidatud haldusaktid vastavad nõuetele. Seega

ei saa nõustuda, et vaidlustatud haldusaktid ei sisalda põhjendusi. Viidatud

otsustustes on faktilised alused välja toodud piisava täpsusega, näidatud on õiguslik

alus (VSkE § 31 lg-d 1 ja 2) ning märgitud on kaalutlused, millest Viru Vangla lähtus.

VSkE § 31 lg 1 järgi toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil

kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja

järelevalve all. Lõige 2 sätestab, et kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks

ettenähtud kohas võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku

(kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Kuigi sõna „võib“ annab

põhimõtteliselt võimaluse ka kokkusaamisele ilma vaheseinata, on selles sättes

oluline, et see toimub kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud

kohas. Viru Vanglas on lühiajaliste kokkusaamiste ruumid, kus kinnipeetav ja

kokkusaaja on üksteisest eraldatud klaasseinaga ning isikud suhtlevad omavahel

ruumi paigaldatud telefoni teel. Suhtlemine toimub segamatult, samuti ei kuulata

pealt telefoni. Ilma klaasita ruume lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks Viru

Vanglal ei ole. Teisi ruume (näiteks videokonverentsiruumi kõrval asuv ruum)

kasutatakse muul otstarbel ning kaebaja taotluse alusel talle kokkusaamiseks erandi

tegemiseks nimetatud ruumi kasutada andmine ei oleks kooskõlas normidega, mis

on kehtestatud seaduses ja VSkE-s. Seega vangla on kaebaja taotlusi lahendades

kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud ning esitanud asjakohased põhjendused

taotluste mitte rahuldamiseks. Riigikohus on erinevates lahendites selgitanud, et

kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrollimisel tuleb muu hulgas arvestada seda, kas

faktilised asjaolud jätsid haldusorganile tegeliku valikuvõimaluse. Viru Vangla oleks

hindamis- ja kaalutlusruumi piire ületanud, kui kaebajal oleks õigusaktidest tulenev

subjektiivne õigus taotleda lühiajalise kokkusaamise tingimuste osas erandi

kohaldamist, st esindajaga, kes ei ole kaitsja või advokaat, kokkusaamist ilma

vaheseina ja sisetelefonita. Halduskohtu arvates kaebajal sellist subjektiivset õigust

ei ole. Kaebaja on leidnud, et põhiseaduse (PS) § 26 eraelu kaitseala hõlmab ka

kinnipeetava õigust kohtuda oma esindajaga vanglas lühiajalistel kokkusaamistel

ühes ruumis ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita. Kohus nõustus vastustajaga, et

jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse alusel isiku paigutamine vanglasse riivab tema

erinevaid põhiseaduslikke õigusi ning et kaebajal on väär arvata, et tegemist on

absoluutsete õigustega. Vangla ei ole kaebajale keelanud EVR p-des 23.1, 23.2 ja

23.4 väljendatud soovituste kohast õigusabi. EVR p-s 24.3 on märgitud, et siseriiklik

õigus peab kindlaks määrama riiklikud ja rahvusvahelised organid, kellega suhtlemist

ei tohi vangidel piirata. Siseriiklikult on selline erand tehtud (VangS § 26) ning seega

on kehtivad õigusaktid kooskõlas ka EVR-is sisalduvate soovitustega. Kaebaja viited

EIK lahendile Campbell vs. UK ja (vt 25.03.1992 nr 13590/88 p 16 viitega

15.05.1986 nr 10621/83 ) ja 10.06.2010. a lahendile Zakharkin vs. Venemaa on

asjakohatud, sest vastustaja ei ole kaebajale kokkusaamist andmast keeldunud.

23.02.2012. a lahendis nr 39758/05 Trosin vs. Ukraina on aga käsitletud

pereliikmetega kokkusaamist, mis ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kuigi kaebaja

leidis, et vastustaja esitas asjas dokumente, mis ei puutu käesolevasse vaidlusesse

(vt tl 94), leiab kohus, et kõik asja juurde esitatud dokumendid on asjassepuutuvad ja

vajalikud, kuna kaebaja ise soovis kõigi oma eelnevate taotluste ja seisukohtadega

arvestamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. R. Kalda 20.01.2014. a apellatsioonkaebuses (tl 110-115) palub Tartu

Halduskohtu 20.12.2013. a otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus

rahuldada. Kaebaja jääb oma seisukohtade juurde, mis on esitatud 29.01.2013. a,

01.04.2013. a ja 04.03.2013. a taotlustes, 19.02.2013. a ja 07.04.2013. a vaietes,

kaebuses ja 04.11.2013. a vastuses, ning palub nendega arvestada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta otsuse põhjendav osa halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 157 lg 1, § 158 lg-te 1, 2, 3 ning § 165 lg 1 p-de 4 ja 5

nõuetele. Vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased, kuna vangla ei põhjendanud,

miks on vajalik sekkuda kaebaja eraellu ja keelata piiranguteta kokkusaamised

esindajaga. Haldusaktides esitatud alus, mille kohaselt eraldab kinnipeetavat ja

külastajat kokkusaamise boksis klaas ja suhtlemine toimub läbi telefoni, ei ole

seadustega kooskõlas ning rikub kaebaja õigust menetlusele ja korraldusele ning

heale haldusele. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla ei ole tegelikult

diskretsiooniotsuseid teinud. Vangla tõi välja, et ilma klaasita ruume lühiajalise

kokkusaamise võimaldamiseks ei ole ning jättis kaebaja taotlused kaalumata. Vangla

pole teinud ega kavatsenudki teha ühtegi ilma klaasist vaheseinata ruumi lühiajaliste

kokkusaamiste tarvis ning kasutab seda olukorda ära eesmärgiga anda keelduvatele

otsustele õiguspärasuse näivus. Halduskohus leidis valesti, et kaebaja taotlustele

keelduva vastuse andmise aluseks on VSkE § 31 lg 2. Kuna sellest sättest tuleneb

vanglale kaalutlusõigus, siis pidanuks vangla keeldumisel põhjendama, miks on

VSkE § 31 lg 2 alusel otsustatud kohaldada piiranguid klaasist vaheseina ja

sisetelefoni näol. Antud juhul ei ole sellist põhjust, mis vastaks diskretsioonireeglitele,

õiguse üldpõhimõtetele ja proportsionaalsuse printsiibile, välja toodud. Kaebaja

märgib, et VangS § 23 lg 2 kohaselt peab vangla soodustama kinnipeetava

vanglavälist suhtlemist. Kaebaja viitab EIK 23.02.2012. a lahendile Trosin vs.

Ukraina, milles on märgitud, et lühiajalistel kokkusaamistel klaasist vaheseina

imperatiivne kasutamine ei ole millegagi põhjendatud ega vajalik, mistõttu on

tegemist EIÕK art 8 riivega. EIK märkis, et valitsuse viide ruumipuudusele

kokkusaamiste korraldamisel ei olnud asjakohane ning sama kehtib ka praeguses

asjas, kuna vangla viitas klaasseinata ruumide puudumisele. Kuigi viidatud EIK-i

lahendis oli tegemist pereliikmetega kokkusaamisega, siis ei oleks EIK-i seisukoht

teistsugune esindajaga kokkusaamise juhul. Halduskohus jättis tähelepanuta, et

vangla ei võtnud 02.04.2013. a haldusaktis seisukohta kaebaja ettepaneku osas

eemaldada pooltest boksidest vahesein.

11. Viru Vangla 17.02.2014. a vastuses (tl 127-129) palutakse apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta. Vastuse ning selles viidatud 30.10.2013 halduskohtule esitatud

vastuse (tl 56-58) kohaselt toimuvad vastavalt VangS § 26 lg-le 1 kokkusaamised

segamatult kaitsja ja advokaadist esindajaga. T. Raatsin ei ole kumbagi. Vangla ei

keeldunud kaebajale andmast kokkusaamist T. Raatsiniga, vaid keelduti

kokkusaamise võimaldamisest kaebaja soovitud tingimustel. Kaebajale

võimaldatakse lühiajalisi kokkusaamisi tavapäraselt, s.o VangS § 24 lg 1 ja 2 alusel.

Vanglal on vastavalt VSkE § 31 lg-le 2 õigus eraldada kokkusaaja ja kinnipeetav

üksteisest vaheseinaga. Viru Vanglas on juba ehituslikult vastavalt VSkE § 31 lg-le 2

lühiajaliste kokkusaamiste ruumid. Neis ruumides on kinnipeetav ja kokkusaaja

üksteisest eraldatud klaasseinaga ning omavahel suheldakse ruumi paigaldatud

telefoni teel. Kaebaja viited PS §-de 11 ja 26 rikkumisele on ilmne liialdus. Ainuüksi

isiku paigutamine vanglasse kuriteo toimepanemise eest riivab tema erinevaid

põhiseaduslikke õigusi. Väär on arvata, et tegemist on absoluutsete õigustega.

Apellatsioonkaebuses toodud viide EIK lahendile Trosin vs. Ukraina on asjakohatu,

sest käesolev vaidlus ei puuduta kokkusaamisi pereliikmetega. Õigusvastasuse

tuvastamise nõuete osas oli vangla seisukohal, et kaebaja on jätnud kasutamata

tõhusama õiguskaitsevahendi (vt HKMS § 45 lg 2), milleks olnuks tühistamisnõue.

Kaebaja ei saanud kaebust esitada preventiivse huvi põhjendusega, kuna juhul, kui

kohus oleks kaebuse rahuldanud, ei oleks kaebaja saanud eeldada, et vangla

võimaldaks talle edaspidi kohtumisi klaasist vaheseinata. Kaebajale ei saanud ka

tekkida mingit kahju sellest, et talle ei võimaldatud kokkusaamisi tema soovitud

tingimustel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus tuleb jätta

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega. Ükski

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust vaidlustatud otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ja asja

materjalidest, et halduskohus oleks hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud

materiaalõiguse norme vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebuses

esitatud väidete osas on halduskohus võtnud omapoolse seisukoha, uurinud piisava

põhjalikkusega tõendeid ja tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

13. Kinnipeetava vanglavälise suhtluse regulatsioon on sätestatud VangS 3. jaos

ning kinnipeetava lühiajalise kokkusaamise üldine kord on reguleeritud VangS §-des

24 ja 27 ning VSKE §-des 31-38. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on

lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete

ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.

VSKE § 31 lg 1 järgi toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil

kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja

järelevalve all. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kokkusaamisruumis või muus

kokkusaamiseks ettenähtud kohas võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele

tulnud isiku eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.

Kinnipeetava kohtumisele oma kaitsja või advokaadist esindajaga on VangS §-s 26

sätestatud erikord. VangS § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus piiramatult

kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga

ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaitsjal, advokaadist esindajal või

konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks

vajalikke materjale. Advokatuuriseaduse § 22 lg 1 kohaselt on advokaadid ehk

advokatuuri liikmed vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Kuulumist

advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus. Kaebaja

ega T. Raatsin ei ole esitanud vanglale või kohtule dokumente, mis tõendaksid, et T.

Raatsin on advokatuuri liige. Samuti ei ole tõendatud, et T. Raatsin oleks olnud

kaebaja kaitsja. Seega pidi vangla käesolevas asjas järgima VangS §-des 24 ja 27

ning VSKE §-des 31-38 sätestatud regulatsiooni. VSKE § 31 lg 2 kohaselt võib

kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetavat ja

temaga kokkusaamisele tulnud isikut eraldada klaasist või traatvõrgust vahesein

(kuni 19.12.2014 kehtinud redaktsioon).

14. Kaebaja väitel on halduskohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja ei ole tegelikult

diskretsiooniotsuseid teinud. Kuna Viru Vanglas ei ole ilma klaasist vaheseinata

lühiajaliste kokkusaamiste ruume ning Viru Vangla pole kavatsenudki neid teha,

saaksid kõik taotlused lühiajaliseks kokkusaamiseks ilma vaheseinata ruumis

keelduva vastuse.

Ringkonnakohus viitab eeltoodud väitega seoses Riigikohtu halduskolleegiumi

30.01.2015. a otsusele nr 3314014 (tehtud seoses haldusasjaga nr 3-13-358), kuna

selles anti hinnang analoogsele olukorrale ja Viru Vangla samasisuliste põhjenduste

asjakohasusele ning õiguspärasusele, milliseid vangla ka käesolevas haldusasjas

kaebaja taotluste ning vaiete rahuldamata jätmise alustena kasutas (Viru Vangla

07.12.2012. a vastus nr 610/42680-1, 16.01.2013. a vastus nr 6-10/47758-1 ja

11.01.2013. a vaideotsus nr 6-12/446-1). Riigikohus nentis oma otsuse p-s 16, et

keeldumise põhjendamine üksnes asjaoluga, et vanglas puuduvad lühiajaliste

kokkusaamiste korraldamiseks vaheseinata ruumid, ei ole iseenesest kohane.

Samuti ei piisa tuginemisest sellele, et isiku valitud lepinguline esindaja ei vasta

VangS §s 26 sätestatud nõuetele, sest ka esindajaga, kes ei ole advokaat, peab

kinnipeetav saama suhelda piisaval ja vajalikul määral, lähtudes kinnipeetava

õiguskaitsevajadusest.

Samas märgiti aga viitega 11.01.2013. a vaideotsuses toodud põhjendustele ära, et

enamikel juhtudel kaalub vajadus tagada vangla turvalisus ja julgeolek ning

vanglaametnike ohutus üles kinnipeetava huvi lühiajalise kokkusaamise läbiviimiseks

ilma vaheseinata. Julgeolekuohu kahtlus aga oli Riigikohtu hinnangul juba varasema,

kuid analoogse sisuga vaidluse puhul tuletatav kaebaja enda eelnevast käitumisest,

kuna kaebaja R. Kalda on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et viimati karistati R. Kaldat Harju Maakohtu

24.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1078640 vanglas toime pandud kuriteo

eest ja ta kannab eluaegset vanglakaristust kinnises vanglas.

Nimetatud asjaoludel pidas Riigikohus oma 30.01.2015. a otsuses kinnipeetava

suhtlemisvabaduse teatavad piiranguid õiguspärasteks ja asus otsuse p-s 17

seisukohale, et puudused kaalutluste kajastamisel vangla haldusaktides, millega

keelduti R. Kalda lühiajalise kokkusaamise taotlusi rahuldamast kinnipeetava poolt

soovitud viisil (ilma klaasist vaheseinata ja sisetelefoni kasutamiseta), ei viinud siiski

sisuliselt valede otsuste tegemiseni. Sama seisukoht on kohaldatav ka käesolevas

asjas vaidlustatud keeldumiste hindamisel.

Seega on halduskohus ka käesolevas asjas jõudnud õigele järeldusele, et Viru

Vangla 06.02.2013. a, 02.04.2013. a ning 17.04.2013. a haldusaktid, mis on oma

sisult ja olemuselt analoogsed haldusasjas nr 3-13-358 vaidluse all olnud

keeldumistega, on õiguspärased.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja viide EIK 23.02.2012. a

lahendile Trosin vs. Ukraina ei ole asjakohane, sest see lahend käsitles EIÕK art. 8

riive esinemist juhul, kui klaasist vaheseina kasutati ilma põhjendusi esitamata

kinnipeetava ja tema pereliikmete kokkusaamisel. Antud juhul ei ole kaebaja väitnud,

et T. Raatsin on tema pereliige.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus muutmata.

17. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad tema enda kanda

vastavalt HKMS § 108 lg-le 1.

Agu Timmi

/allkirjastatud

digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/