2-13-51383/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. mai 2015.a , Tartu

Tsiviilasja number

2-13-51383

Tsiviilasi

V.L. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, KÜ

XXXXXX ja OÜ Vikerlaid vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi omandiõiguse

tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. juuni 2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viivi Liiv apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Viivi Liiv (isikukood XXXX), esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja I (kostja I): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

esindaja kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei

Vastustaja II (kostja II): KÜ XXXXXX (registrikood

80094050), esindaja juhatuse liige Rein Arro

Vastustaja III (kostja III): OÜ Vikerlaid (registrikood

1053255), esindaja juhatuse liige Helikar Haabma

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2014. a otsus

muutmata.

2. Jätta V.L. apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus V.L.

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. L.V. esitas 28. oktoobril 2013. a Tartu Maakohtule hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

KÜ XXXXXX ja OÜ Vikerlaid vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi

omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kõik menetluskulud

palus hageja jätta kostjate kanda.

Maakohus seadis hagi tagamise korras korteriomandile asukohaga XXXXXX-XX Tartu linn

vastuväite omandiõiguse ülemineku tagamiseks L.V. kasuks kuni tsiviilasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

Hagiavalduse kohaselt toimus 10. oktoobril 2013.a täiteasjas nr 084/2011/3998 enampakkumine

hagejale kuulunud korteriomandi asukohaga Tartu linn XXXXXX-XX suhtes. Korteriomand

võõrandati kostjale III, kes on 21. oktoobril 2013.a kinnistusraamatusse uue omanikuna sisse

kantud.

Hageja leidis, et kohtutäitur rikkus oluliselt hageja kui võlgniku õigusi täitemenetluses: hageja

ei ole saanud täitmisteadet, jäädes seetõttu ilma võimalusest täitedokumendi vabatahtlikuks

täitmiseks; hagejale ei ole selgitatud tema kui täitemenetluse osalise õigusi ja kohustusi

täitemenetluses; hagejat ei ole teavitatud korteriomandi arestimisest ega vara ümberhindamisest,

samuti kordusenampakkumise toimumisest.

Kohtutäitur võõrandas 26 900 euro eest korteriomandi 3090,63 euro suuruse võlgnevuse katteks,

seega ei ole hageja hinnangul kohtutäitur lähtunud korteriomandit võõrandades täitemenetluses

vajalikust proportsionaalsuse põhimõttest, teostades talle seaduse alusel antud kaalutlusõigust

vastuolus avaliku huvi ja hea usu põhimõttega. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur ei

selgitanud välja, kas hagejal oli muud vallasvara, mida oleks saanud täitemenetluses

realiseerida, et vältida invaliidsuspensionäri kodu müümist.

Hageja taotleb 10. oktoobril 2013. a toimunud enampakkumise täiteasjas nr 084/2011/3998

kehtetuks tunnistamist, hageja omandiõiguse korteriomandile asukohaga Tartu linn XXXXXX-

XX tunnustamist ning kinnistusraamatu ebaõige kande muutmist ja kinnistusregistriosa nr

XXXXXX teise jakku kinnistu omanikuna V.L. kandmist.

2. Kostja I (kohtutäitur) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud

hageja kanda.

Hageja suhtes on kohtutäitur sissenõudja KÜ XXXXXX täitmisavalduse ning Tartu Maakohtu

16. novembri 2011. a tsiviilasjas nr 2-08-3080 tehtud kohtuotsuse alusel algatanud

18. novembril 2011. a täiteasja nr 084/2011/3998. 10. oktoobril 2013. a toimunud

enampakkumise käigus tunnistas kohtutäitur parimaks kostja III poolt tehtud pakkumise

summas 26 900 eurot, mille kohta koostas kohtutäitur samal päeval kordusenampakkumise akti.

Kohtutäituri hinnangul puudub vaidlus, et kogu täitemenetluse vältel oli hageja püsivaks

elukohaks XXXXXX-XX Tartu. Kohtutäitur proovis täitemenetlusega seostud dokumente

hagejale korduvalt kätte toimetada isiklikult hageja elukoha aadressil, kuid edutult.

Menetlusdokumendid on loetud hagejale kätte toimetatuks postkasti panekuga. Vastupidist, et

hageja ei ole täitmisteadet kätte saanud, ei ole hageja tõendanud.

Hagejal puudus tahe teha täiteasjas nr 084/2011/3998 läbiviidava menetluse raames

kohtutäituriga koostööd ja asjakohatud on hageja etteheited, et täitur ei selgitanud hagejale tema

õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Iga hageja postkasti pandud menetlusdokument sisaldas

piisaval määral selgitusi täitemenetluses toimuva kohta koos vajalike viidetega võlgniku

õigustele ja kohustustele.

Samuti on kohtutäituri hinnangul asjakohatud ja põhjendamatud hageja väited kohtutäituri

poolse proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta hageja korteriomandile sissenõude

pööramisel. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks. 18. novembril 2011. a alustatud täitemenetluses ei

õnnestunud kohtutäituril sissenõudmisel olevat nõuet märkimisväärselt rahuldada hageja muu

vara (sh pangakontodel oleva vara ja sissetulekute) arvelt.

Olukorras, kus võlgnik ei tee kohtutäituriga koostööd ja ei esita oma vara kohta informatsiooni,

lähtub kohtutäitur arestimise järjekorra määramisel talle teadaolevast võlgniku varast, milleks

reeglina on registreerimisele kuuluv vara. Muu kohtutäiturile teadaoleva realiseeritava vara

puudumise tõttu oli korteri müük ainukeseks võimaluseks rahuldada täitmisel olev sissenõudja

nõue. Vaatamata sellele, et korteriomandi võõrandamine on võlgniku õigusi intensiivselt rikkuv

toiming, puudus täituril antud juhul muu võimalus täitemenetluse efektiivseks läbiviimiseks.

3. Kostja II (sissenõudja) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta rahuldamata ja jätta

menetluskulud hageja kanda. Kostja II toetab kohtutäituri vastuses väljatoodud seisukohti ja ei

nõustu hagejaga, et korteriomandi võõrandamine täitemenetluses oli ebaproportsionaalne.

Hagejal puudus muu vara, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Rohkem kui kahe ja poole

aasta jooksul ei leidnud hageja võimalust kohtuotsuse täitmiseks mitte ühegi euro ulatuses.

Tõsiseltvõetav ei ole hageja väide, et ta sai enampakkumisest teada juhuslikult alles 30. augustil

2013. a.

4. Kostja III (ostja) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud

hageja kanda. Kostja III vastuse kohaselt on enampakkumine õiglaselt korraldatud ja hageja

hagi on enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta alusetu. Kostja III peab end ostetud

korteri seaduslikuks omanikuks. Kostja III kaalub vastuhagi esitamist seoses korteriomandi

temale üleandmata jätmise ja kulude tekitamisega.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 25. juuni 2014. a otsusega V.L. hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

KÜ XXXXXX ja OÜ Vikerlaid vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi

omandiõiguse

tunnustamiseks

ja

kinnistusraamatu

kande

muutmiseks

rahuldamata.

Menetluskulud jäeti V.L. kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et 18. novembril 2011. a algatas kohtutäitur

hageja suhtes sissenõudja KÜ XXXXXX täitmisavalduse ning Tartu Maakohtu 16. novembri

2011.a tsiviilasjas nr 2-08-3080 tehtud kohtuotsuse alusel täitemenetluse täiteasjas nr

084/2011/3998 ning hageja elukohaks täitemenetluse kestel oli Tartu linn XXXXXX-XX.

Maakohus on seisukohal, et täitmisteadet ei tule võlgnikule kätte anda igal juhul isiklikult

allkirja vastu. Menetlusdokument on võimalik kätte toimetada ka selle kättetoimetatuks

lugemisega, sh postkasti panekuga. Kohtu hinnangul on täitmisteate postkasti panekuga

kättetoimetatuks lugemise eeldused täidetud ja maakohus luges tuvastatuks täitemenetluse

alustamise teate hagejale kättetoimetamise 13. detsembril 2011. a.

Maakohtule ei esitatud koopiat 18. novembril 2011. a täitmisteatest täiteasjas nr 084/2011/3998,

samas ei kahtle kohus, et hagejale kätte toimetatud täitmisteade sisaldab kõiki TMS § 24 lg-s 3

ettenähtud täitmisteate elemente, sest reeglina kasutatakse vastavalt TMS § 24 lg-le 1

justiitsministri kehtestatud täitmisteate vormi.

Maakohus asus seisukohale, et hageja on tutvunud täitmisteate sisuga ja teadis oma õigusi

täitemenetluses, mida kinnitab kohtu hinnangul ka 2012. aasta alguses pärast vara hoiusel ja

arveldusarvel arestimise akti koostamist hageja poolt 16. jaanuaril 2012. a kohtutäiturile esitatud

kaebus kohtutäituri tegevuse peale seoses rahaliste vahendite arestimisega. Alusetu on hageja

väide, et ta on jäänud ilma võimalusest täita täitedokument vabatahtlikult.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et 20. mail 2013.a esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse

sissenõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale, so vaidlusalusele korteriomandile. Hageja ei

viibinud kohtutäituri poolt arestimistoimingu läbiviimiseks määratud ajal 28. mail 2013. a kell

12.00 temale kuuluva korteriomandi asukohas, korteriomandisse siseneti tsiviilasjas nr 2-13-

28033 tehtud 06. juunil 2013. a kohtumääruse alusel ja kinnisasja sundsisenemise ja

ülevaatamise akti koostas kohtutäitur 18. juunil 2013.a. Kinnisasja arestimisakt koostati

20. juunil 2013. a kell 13.00 kohtutäituri büroos. Kohtutäitur on jätnud kinnisasja

sundsisenemise ja ülevaatamise aktist võlgniku eksemplari tema korteri ukse vahele viisil, mis

tagas selle kättesaamise üksnes ukse avamisel.

Maakohus tuvastas, et hageja on põhjendamatult keeldunud kinnisasja arestimisakti

vastuvõtmisest, mistõttu tuleb lugeda 20. juuni 2013. a kinnisasja arestimisakt hagejale

kättetoimetatuks 25. juunil 2013. a selle postkasti panekuga. Kättetoimetatuks lugemise näol on

dokumendi vastuvõtmisest keeldumise puhul tegemist kättetoimetamise fiktsiooniga, see on

õigustatud olukorras, kus võlgnik pahatahtlikult hoidub kõrvale dokumentide vastuvõtmisest.

Kinnisasja arestimisaktist nähtuvalt on hagejale selgitatud tema õigusi seoses korteriomandi

arestimisega, millest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, et teda ei ole olulises osas tema

õigustest täitemenetluses teavitatud. Maakohtule ei ole teada, et hageja oleks arestimise

vaidlustanud.

Maakohus leidis, et kohtutäitur on informeerinud hagejat 29. juulil 2013. a välja kuulutanud

enampakkumise toimumisest, algusega 27. august 2013. a kell 12.00 ja lõpuga 03. septembril

2013. a kell 14.00, lihtkirjaga hageja elukoha aadressile 29. juulil 2013. a saadetud

enampakkumisteatega. TMS § 10 lg-te 4 ja 5 alusel on loetud enampakkumisteade hageja poolt

kätte saaduks 02. augustil 2013. a. Enampakkumise teate kättesaamist kinnitab hageja poolt

30. augustil 2013. a, so praktiliselt enne enampakkumise lõppemist, kohtutäiturile esitatud

järelepärimine, kus hageja on soovinud oma kodu müümise vältimiseks saada teada, millise

summa ta peaks sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks tasuma, et

enampakkumine lõpetataks ning ka 28. augustil 2013. a kohtusse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamine koos hagi tagamise taotlusega täitemenetluse peatamiseks.

Kohtutäitur edastas 05. septembril 2013. a lihtkirjaga 29. juulil 2013. a välja kuulutanud

elektroonilise enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti koos seisukoha nõudega vara

ümberhindamise osas hageja elukoha aadressile ja sissenõudjale elektronposti aadressile.

Maakohus luges enampakkumise nurjumise akt tuleb TMS § 10 lg-te 4 ja 5 alusel hageja poolt

kätte saaduks 09. septembril 2013. a.

19. septembril 2013. a kuulutas kohtutäitur välja suulise enampakkumise 10. oktoobril 2013.a

algusega kell 11.00 kohtutäituri büroos, vara alghinnaga 23 000 eurot ja edastas teate uue

enampakkumise toimumise aja kohta koos korteriomandi ümberhindamise aktiga lihtkirjaga

hageja elukoha aadressile. Vara ümberhindamise akt ja kordusenampakkumise teade tuleb TMS

§ 10 lg-te 4 ja 5 alusel lugeda hageja poolt kätte saaduks 23. septembril 2013. a.

Kordusenampakkumise käigus tunnistas kohtutäitur 10. oktoobril 2013. a parimaks kostja III

poolt tehtud pakkumise summas 26 900 eurot ja 18. oktoobril 2013. a on kinnistamisavalduse

alusel 21. oktoobril 2013. a kinnistusraamatusse sisse kantud uue omanikuna OÜ Vikerlaid.

Hageja on 10. oktoobri 2013. a kordusenampakkumise akti kätte saanud 23. oktoobril 2013.a,

mil tema esindaja L.V. käis kohtutäituri büroos tutvumas vaidlusaluse täitetoimikuga ning tegi

toimikus sisalduvatest dokumentidest koopiaid. Kordusenampakkumise akti kätte toimetamine

23. oktoobril 2013. a ei ole toonud kaasa hageja õiguste rikkumist – hageja on tähtaegselt

esitanud kohtule oma õiguste teostamiseks ja kaitseks TMS § 223 lg 1 kohase enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et teda ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see on toonud kaasa tema õiguste rikkumise. Maakohus märkis, et kui võlgnik

ei tee tema suhtes läbiviidava täitemenetluse raames kohtutäituriga koostööd, tagavadki

võlgniku õigust saada informatsiooni menetluse kulgemisest peamiselt TMS § 10 lõiked 1 ja 4,

mille kohaselt tuleb võlgnikule kätte toimetada või edastada kõik tema õigusi ja

menetlustoiminguid puudutavad dokumendid.

Maakohtu hinnangul sisaldas iga hagejale kätte toimetatud või edastatud menetlusdokument

piisaval määral selgitusi täitemenetluses toimuva kohta koos vajalike viidetega hageja õigustele

ja kohustustele, sh õigusele vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust koos edasikaebamise

korra ja tähtaja äranäitamisega.

Hageja ei ole kohtutäiturile täitemenetluse kestel ega ka kohtule kohtumenetluse kestel

nimetanud muud vara, millele oleks saanud sissenõuet pöörata selliselt, et võlausaldaja nõude

saanuks rahuldatud. Eelnev täitmine ei andnud tulemusi, muu kohtutäiturile teadaoleva

realiseeritava vara puudumise tõttu, oli kohtutäitur menetluse eesmärki – sissenõudja nõude

rahuldamine mõistliku aja jooksul – silmas pidades, õigustatud pöörama sissenõude hageja

kinnisvarale. Vastasel korral oleks jätkunud olukord, kus hageja valdab ja kasutab oma

korteriomandit edasi majandamiskulude eest tasumata, sissenõudja nõude maksmapanek on

samal ajal aga täielikult välistatud. Hageja oleks saanud korteriomandi müüki takistada ka

enampakkumise ajal (TMS § 97 lg 1), kuid ei teinud seda.

Maakohus asus seisukohale, et kinnisasja arestimine ei ole tühine ning enampakkumine ei

toimunud tühise arestimise alusel. Samuti ei rikkunud kohtutäitur hageja korteriomandit

arestides ja müües proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd korteriühistu nõude rahuldamine muul

viisil ei olnud võimalik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. L.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. juuni 2014. a otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta

vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on apellandi kodu ja korteriomand müüdud kohtutäituri vahendusel maha ca 3000 eurose võla

katteks. Kohtutäitur on saanud korteri müügist 26 900 eurot, mis on täituri teatel kantud

suuremas osas apellandi kontole tagasi;

2) on asjas oleva kinnisasja sundsisenemise ja ülevaatamise akti kohaselt kohtutäitur tutvunud

enne korteri enampakkumist apellandi korteri ja selle sisustusega, kuid ei ole fikseerinud, et

apellandil oli korteris küllaldaselt vara või muud vara, millele kohtutäitur oleks saanud

sissenõude pöörata. Apellandil oli korteris kogu sisustus – mööbel, kodutehnika, sh pliit,

külmkapp, moodne televiisor jms. Kohtutäitur ei ole soovinud sellise vara realiseerimisega

“vaeva näha” vaid on eelistanud kogu korteri enampakkumist. Samas oleks kohtutäitur saanud

ca 3000-eurose nõude rahuldatud ka korteris olevate esemete realiseerimisest;

3) on apellant seisukohal, et ülearestimise keelu ja proportsionaalsuse põhimõtte üks eesmärke

on suure väärtusega vara ehk peamiselt kinnisasjade sundmüügi vajalikkuse allutamine

rangemale kontrollile ning selle kaudu ka füüsilisest isikust võlgniku puhul eriasjaolude arvesse

võtmine. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleks arvestada ruumi kasutamist eluruumina. Samuti

tuleb arvestada nõude suurust, võlgniku majanduslikku olukorda ning uue elukoha leidmise

keerukust;

4) on täiteasjas võõrandatud 90 % töövõime kaotusega invaliidsuspensionäri kodu, seejuures

rikkudes õiguse üldisi põhimõtteid, TMS-is sätestatud nõudeid ning isiku õigusi olla kursis enda

suhtes läbiviidava täitemenetluse sisu ja toimingutega;

5) oli kohtutäitur teadlik hageja raskendatud olukorrast, samuti asjaolust, et hagejal puuduvad

endal vajalikud teadmised enda õiguste eest seismiseks;

6) ei kajasta täitetoimik andmeid selle kohta, et kohtutäitur oleks isegi proovinud kindlaks teha

võlgniku muud vara, mida oleks saanud realiseerida nõude katteks. Kohtutäitur pole palunud

võlgnikul kunagi esitada oma varade nimekirja ning on lähtunud vaid kinnisturaamatu

andmetest, leides ekslikult, et võlgnikul puudub muu vara, mida võla katteks realiseerida;

7) oli varem kehtinud täitemenetluse regulatsiooni kohaselt kinnisvara võõrandamiseks

enampakkumisel vajalik kohtu nõusolek. Ida-Viru Maakohus on oma 27. oktoobri 2005.a

määruses tsiviilasjas nr 2-2867/05 keeldunud võlgniku korteriomandi müügiks nõusolekut

andmast, viidates avalike huvide kaitsele ja asjaolule, et võlgnik on invaliidsuspensionär ja 50 %

töövõimekaotusega on raske leida töökohta. Kehtivas õiguses on nimetatud kaalutlusõigus

delegeeritud kohtu asemel kohtutäiturile, kuid täitur peab siinjuures järgima proportsionaalsuse

põhimõtet;

8) ei ole hagejale edastatud täitmisteadet täiteasjas nr 084/2011/3998, kohtutäitur ei ole

selgitanud hagejale kui täitemenetluse osalisele tema õigusi ja kohustusi täitemenetluses (TMS

§ 8). Võlgnik peab olema täitemenetluse läbiviimisest ning sealhulgas ka enampakkumisest

informeeritud ning tal peab olema reaalne võimalus täitemenetluse käigus oma õigusi kaitsta;

9) ei ole kohtutäitur teavitanud hagejat kinnisasja arestimisest, vara ümberhindamisest

18. septembril 2013. a, samuti kordusenampakkumise toimumisest 10. oktoobril 2013. a, seega

on oluliselt rikutud võlgniku õigusi täitemenetluses, mis annavad aluse tunnistada 10. oktoobril

2013. a toimunud enampakkumine kehtetuks;

12) ei ole apellandile kordagi täitemenetlusega seotud dokumente reaalselt kätte toimetatud, ei

ole põhjendatud, et apellandi suhtes, kes on XX-aastane ja XX% töövõimetu, loetakse

dokumendid kätte toimetatuks erandlikul alusel TsMS § 326 järgi ja üldjuhul justkui postkasti

teate jätmise kaudu.

7. Tartu Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et Tartu

Maakohtu 25. juuli 2014. a kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.

Kohtutäitur jääb kõigi kohtutäituri poolt 17. veebruaril 2014. a Tartu Maakohtule esitatud

vastuses hagiavaldusele ja 03. juunil 2013. a toimunud kohtuistungil esitatud seisukohtade

juurde.

Vastuväidete kohaselt:

1) on meelevaldne ja põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide kohtutäituri poolt

täiteasjas nr 084/2011/3998 läbiviidavas täitemenetluses proportsionaalsuse põhimõtte eiramise

kohta. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtutäitur ei rikkunud hageja

korteriomandit arestides ja müües proportsionaalsuse põhimõtet, kuivõrd korteriühistu nõude

rahuldamine muul viisil ei olnud võimalik;

2) on paljasõnaline apellandi väide, et apellandil oli korteris küllaldaselt vara, millele kohtutäitur

oleks saanud sissenõude pöörata. Korteris tehtud piltidest on üheselt selge, et korteris puudus

realiseeritav ja sisuliselt ka, TMS § 53 lg-s 2 sätestatud piirangut arvestades, arestitav vara.

Apellatsioonkaebuses nimetatud korteri sisustus (sh mööbel, pliit, olmetehnika) kujutab endast

ilmselgelt eelmise sajandi masstoodangu produkti, mille realiseerimisest ei ole võimalik katta

isegi realiseerimisel tekkivaid kulusid (demonteerimine, hoiukohta transportimine ja

hoiustamine);

3) on kohtutäituril piisav ametialase tegutsemise kogemus, hindamaks ühe või teise vara (sh

vallasvara) realiseerimise perspektiivikust ja selle võimalikku tulemit. Käesoleval juhul

18. juuni 2014. a seisuga korteris, asukohaga XXXXXX-XX Tartu linnas, asunud vallasvara

arvelt sissenõudmisel oleva nõude rahuldamine ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik;

4) on asjakohatu apellandi väide, mille kohaselt täitur ei fikseerinudki korteris viibides apellandi

varalist olukorda. Kohtutäitur on menetluse jooksul tuvastanud, et apellandil puudub, lisaks

korterile aadressil XXXXXX-XX Tartu muu registreerimisele kuuluv vara. Viibides 18. juunil

2013. a apellandi korteris tuvastas kohtutäitur, et korteris asuva vallasvara realiseerimine

ilmselgelt ei vii sissenõudja nõude täies ulatuses rahuldamiseni. Apellant ei ole esitanud ühtegi

tõendit ega usaldusväärset põhjendust selle kohta, et korteris asukohaga XXXXXX-XX Tartu

linnas oleks vallasvara, mille väärtus kataks kohtutäituri sissenõudmisel olnud apellandi

kohustused. Täitemenetluses, erinevalt pankrotimenetlusest, ei ole kohtutäituri ülesandeks

tuvastada kogu võlgnikule kuuluv vara;

5) on kohtutäitur teinud katseid rahuldada sissenõudja nõue muul viisil ehk hageja

korteriomandit võõrandamata, sh arestides võlgniku kontod, kontrollides regulaarselt võlgniku

sissetulekute olemasolu ning tuvastades piisavas väärtuses vallasvara puudumise hageja korteris

asukohaga XXXXXX-XX Tartu linnas. Kui võlgnik ei tee kohtutäituriga koostööd ja ei esita

oma vara kohta informatsiooni, lähtub kohtutäitur arestimise järjekorra määramisel talle

teadaolevast võlgniku varast, milleks on reeglina registreerimisele kuuluv vara;

6) tuleb arestimisel arvestada nõude suurust, võlgniku majanduslikku olukorda ning uue elukoha

leidmise keerukust. Apellandil muu, kohtutäiturile teadaoleva, realiseeritava vara puudumise

tõttu puudus kohtutäituril võimalus keelduda sissenõude pööramisest apellandi korteriomandile;

7) on teada, et hageja ja tema abikaasa XX moodustavad ühtse leibkonna. Apellandi teiseks

elukohaks on XXle kuuluv kinnisasi aadressil XXXX Tartu linnas. Nimetatud aadressil viibides

on apellant korduvalt keeldunud kohtutäituri dokumentide vastuvõtmisest. Sellest tulenevalt ei

ole asjaolu, et apellant kasutab eluruumina muuhulgas ka korterit asukohaga XXXXXX-XX

Tartu linnas, võlgniku vara võõrandamise proportsionaalsuse hindamisel määrava tähtsusega.

Apellandil on olemas muu elukoht ehk abikaasale kuuluv maja asukohaga XXX Tartu linnas;

8) on kohtutäitur teinud kõik mõistlikult võimalikku hageja menetlusse reaalseks kaasamiseks ja

talle täitemenetluse osalise õiguste ja kohustuste selgitamiseks. Apellandi vastupidised väited on

paljasõnalised;

9) pannakse menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetatuks lugemise korral postkasti

vastavat menetlusdokumenti sisaldav ümbrik. Menetlusdokumendi postkasti paneku korral oli

apellandil võimalik saada postkasti jäetud dokument sealt kätte ja tutvuda selle sisuga;

10) keeldus hageja mitmete dokumentide puhul (sh käesoleva vaidlusega seonduvalt

20. juuni 2013 arestimisakt) otseselt kohtutäituri dokumentide vastuvõtmisest, seega oli

kohtutäituril võimatu saada hageja allkirja dokumentide vastuvõtmise kohta. Siiski ei tähenda

viimane, et hagejal puudus võimalus olla reaalselt menetlusse kaastatud;

11) on asjakohatud hageja viited kuni 01. jaanuarini 2006. a kehtinud täitemenetluse seadustiku

alusel tekkinud kohtupraktikale. Alates 01. jaanuarist 2006. a kehtiva täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 10 lg 4 sätestab selgesõnaliselt, et teade või muu dokument, mida ei pea

menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse

menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Nimetud sisukohta on toetanud ka Riigikohus

tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 p-s 13;

12) ei ole hageja kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust selle kohta, et

kohtutäituri poolt hagejale edastatud teated vara arestimise toimingu läbiviimise, vara

ümberhindamise kohta ja kordusenampakkumise kuulutuse sisu ei ole hagejani jõudnud.

8. XXXXXX KÜ leiab, et Tartu Maakohtu 26. juuni 2014. a otsus on seaduslik ja põhjendatud

ja palub jätta V.L. apellatsiooni rahuldamata ning kõik menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) toetab vastustaja kohtutäitur Oksana Kutšmei 29. septembri 2014. a vastuses

apellatsioonkaebusele välja toodud seisukohti;

2) on apellant teinud kõik endast oleneva, et takistada kohtutäiturit tema ametiülesannete

täitmisel, samuti ei ole apellant üritanudki teha mingitki koostööd täituri ning sissenõudjaga,

mistõttu on apellandi väited tema õiguste väidetavast kahjustamisest täielikult sisutud;

3) ei ole apellant ei täitemenetluses ega ka käesolevas kohtumenetluses üritanudki tõendada, et

tal oli peale korteriomandi muud vara, mille arvelt jõustunud kohtuotsust täita. Seetõttu ei saa

arvestada ka apellandi (võlgniku) paljasõnaliste väidetega, et korteriomandi arvel kohtuotsuse

täitmine oli ebaproportsionaalne;

3) näitavad korteriomandi arestimisel tehtud fotod, et korteris oleva vallasvara, millest enamuse

osas võis veel ka rakenduda TMS § 66 lõikes 1 sätestatud arestimise keeld, arvel ei oleks olnud

võimalik vastustaja sissenõutavat nõuet täita.

9. Vastustaja OÜ Vikerlaid on apellatsioonikaebuse kätte saanud 24. septembril 2014. a (II kd tl

114), kuid ei ole apellatsioonikaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et V.L. apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 25. juuni 2014.a otsusele

tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks. Kuna Tartu Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654

lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid.

11. Kohtutäitur esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele 18. juunil 2013. a toimunud

sundsisenemise käigus korteris tehtud fotod. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et

tegemist ei ole uute tõenditega TsMS § 633 lg 4 tähenduses, vaid tegemist on parema

kvaliteediga fotodega (II kd tl 30-31), mis on maakohtule esitatud koos arestimisaktiga

17. veebruaril 2014. a. Seega ei vaja otsustamist küsimus uute tõendite esitamise lubatavusest

apellatsioonimenetluses.

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta.

12. Ringkonnakohus analüüsib apellandi etteheiteid, mille kohaselt oli apellandil piisavalt vara

sissenõudja nõude rahuldamiseks, apellanti ei kaasatud reaalselt täitemenetlusse ning

täitemenetluse läbiviimisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

13. Ringkonnakohtu arvates on maakohus otsuse punktis 6 õigesti tuvastanud, et V.L.le on

täitmisteade kätte toimetatud 13. detsembril 2011.a postkasti panekuga.

Nähtuvalt asja materjalidest on täitmisteade koostatud 18. novembril 2011. a. Kohtutäitur on

V.L.le 18. novembril 2011.a koostatud menetlusdokumentide kättetoimetamise akti püüdnud

apellandile isiklikult tema elukohas kätte toimetada kolmel korral: 28. novembril 2011.a kell

18.25, 06. detsembril 2011.a kell 19.05 ja 13. detsembril 2011.a kell 13:20. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi arvestades ei tule

täitmisteadet võlgnikule kätte anda igal juhul isiklikult allkirja vastu. Menetlusdokumenti on

võimalik kätte toimetada ka selle kättetoimetatuks lugemisega, sh postkasti panekuga.

Maakohus on õigesti tuvastanud, arvestades esitatud asjaolusid ja TsMS § 326 lg-d 1 ja 2, et

apellandile on 13. detsembril 2011. a täitmisteade kätte toimetatud selle postkasti panekuga.

14. Ebaõige on apellandi väide, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 55 punkte 2 ja 4, jättes

võlgnikule edastamata täitedokumendid ning ei ole võlgniku olulises osas teavitanud tema

õigustest täitemenetluses.

TMS § 55 p 2 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise

kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikule ei ole kätte

toimetatud täitmisteadet.

Maakohus on oma otsuse punktis 4 tuvastanud, et 18. novembril 2011. a algatas kohtutäitur

hageja suhtes sissenõudja KÜ XXXXXX täitmisavalduse ning Tartu Maakohtu 16. novembri

2011. a tsiviilasjas nr 2-08-3080 tehtud kohtuotsuse alusel täitemenetluse täiteasjas nr

084/2011/3998. Täitmisteate on maakohus lugenud kättetoimetatuks 13. detsembril 2011.a.

Kinnisasja arestimine 20. juunil 2013. a on toimunud kehtiva täitedokumendi (s.o Tartu

Maakohtu 16. novembri 2011. a otsus) alusel ning seega ei ole kohtutäitur rikkunud TMS § 55

p-i 2.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur on informeerinud hagejat enampakkumise

toimumisest, enampakkumise nurjumisest, vara ümberhindamisest, kordusenampakkumise ajast

lihtkirjadega apellandi elukoha aadressile ning TMS § 10 lg-te 4 ja 5 alusel on edastatud

menetlusdokumendid loetud apellandi poolt kätte saaduks.

Asja materjalidest nähtub, et kogu apellandi suhtes läbiviidud täitemenetluse jooksul on apellant

õigeaegselt esitanud kaebusi kohtutäituri tegevuse peale (nt 16. jaanuar 2012. a kaebus

arveldusarvete arestimise kohta; 28. august 2013. a sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

tsiviilasi 2-13-39665; 25. september 2014. a sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasi

2-14-57965) ning pole kordagi esinenud vajadust kaebetähtaja ennistamiseks. Seega saab

apellandi tegevusest järeldada, et apellant on olnud teadlik tema suhtest läbi viidud

täitemenetlusest ja on aktiivselt enda õiguste eest seisnud, kuid on keeldunud koostööst

kohtutäituriga, mh on keeldunud korduvalt kohtutäituri poolt edastatavate dokumentide

vastuvõtmisest.

Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandile edastatud täitemenetlusdokumentides on

selgitatud tema õigusi ja apellandile on olnud täitemenetluses tagatud tema õiguste kaitse, mh on

olnud tagatud õigeaegne kaebeõiguse kasutamine.

Apellandi väited, et teda ei ole teavitatud täitemenetluse läbiviimisest, kinnisasja arestimisest

ega vara ümberhindamisest, kordusenampakkumise toimumisest, on paljasõnalised ja

tõendamata.

Maakohus on õigesti leidnud, et antud asjas puuduvad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse

alused ning seetõttu on õigesti jäetud sel alusel hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda teisele

seisukohale.

15. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtutäitur on apellandile kinnisasja arestimise akt kätte

toimetanud 20. juunil 2013. a ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda

teisele seisukohale.

TMS § 53 lg 1 lubab arestida suurema väärtusega vara, kui nõude rahuldamine muul viisil ei

ole võimalik ehk siis juhul, kui võlgnikule kuulubki ainult üks suure väärtusega asi ja ülejäänust

varast nõude rahuldamiseks ei piisa.

Apellant esitas 28. augustil 2013. a Tartu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes. Hagiavaldusele on apellant lisanud 29. juuli 2013. a väljatrüki Ametlikest

Teadaannetest, kust nähtub apellandile kuulva korteriomandi enampakkumisteade (I kd tl 21).

Hagiavalduse kohaselt avastas apellant 30. augustil 2013. a juhusliku internetiotsingu käigus, et

tema korter on enampakkumisel. Apellandi väide on vastuoluline, sest juba 28. augustil 2013.a

esitas apellant hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, lisades hagiavaldusele 29. juuli

2013.a väljatrüki enampakkumisteate kohta. Apellandi poolt menetluse käigus esitatud

seisukohtadest ja tõenditest saab järeldada, et apellandile on kinnisasja arestimise akt kätte

toimetatud ning apellant on olnud teadlik kinnisasja arestimisest ning arestimise vaidlustamise

korrast.

Kuna vara on arestitud kehtiva täitedokumendi alusel, võlgnikule on kinnisasja arestimise akt

kätte toimetatud ning teda on teavitatud olulises osas tema õigustest täitemenetluses, siis ei ole

arestimine tühine ning enampakkumine ei ole toimunud tühise arestimise alusel.

16. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et arvestades konkreetset olukorda, ei rikkunud

kohtutäitur kinnisasja arestimisel ja enampakkumisel TMS §-s 198 sätestatud varale sissenõude

pööramise järjekorda.

TMS § 198 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale,

väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale; lg 2

kohaselt arvestades lg 1 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda, pööratakse sissenõue

viimasena võlgniku osale ühises varas. TMS § 53 lg 2 kohaselt ei arestita vara, kui võib eeldada,

et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks.

Täiteasjas nr 084/2011/3998 on täitur eelnevalt pööranud sissenõude apellandi arveldusarvele.

Täitur on tuvastanud, et apellandil puudub muu realiseeritav vara, mille arvelt oleks olnud

võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Paljasõnaline on apellandi väide, et kui kohtutäitur oleks

korteri sisustuse realiseerinud, oleks olnud võimalik kõik täitmisnõuded täiteasjades rahuldada.

Kohtutäitur on korduvalt kinnitanud, et apellandil puudus muu selline vara, mida oleks saanud

võlgnevuse katteks realiseerida. Kohtutäiturile teadaolevalt kuulus apellandile korteriomand,

mis nõude rahuldamiseks müüdi sundenampakkumisel. Apellant ei ole esitanud tõendeid,

millest nähtuks, et oleks olemas olnud muu realiseeritav vara, mille arvelt oleks olnud reaalselt

võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Apellandi väited korteri sisustusele kui vallasvarale,

mille arvelt nõuet rahuldada, on paljasõnalised. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab

menetlusosaline tõendama neid asjaolusid ja esitama tõendeid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited.

Apellant ei ole esitanud vara nimekirja koos vara rahalise väärtuse äramärkimisega, mis

võimaldaks kohtul analüüsida, kas kohtutäituril oleks olnud võimalik nõuet rahuldada muu vara

arvelt. Muu vara puudumist kinnitab apellant ka ise hagiavalduses, taotledes riigi õigusabi, sest

puuduvad sellised rahalised vahendid või vara, mille arvelt oleks võimalik kohe tasuda

advokaadile õigusabi eest.

TMS § 53 lg 3 kohaselt arvestab kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates seda, et

sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huvi ei või

kahjustada. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust 18. novembril 2011. a, korteriomand müüdi

kordusenampakkumisel 10. oktoobril 2013. a, so peaaegu kaks aastat peale kohtutäituri poolt

täitemenetluse alustamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole kahjustanud

võlgniku õigustatud huvi, sest võlgnikul oli võimalik vältida korteriomandi müüki, asudes

võlgnevust tasuma või pakkudes täitmiseks muud vara, kuid võlgnik seda ei teinud, millega

võlgnik kahjustas sissenõudja huve.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 p 15 selgitanud, et kui kohtutäitur oli tuvastanud muu

vara puudumise, oli kohtutäitur õigustatud arestima ja müüma hageja kinnistu. Erinevalt

kaebuses väidetust ei olnud seetõttu ebaproportsionaalne ja ebamõistlik müüa isiku elukohta.

Võlgnik peab ka ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning mh välja

pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki.

Kuna kohtutäitur oli pööranud sissenõude V.L. rahale (arveldusarvete arestimine) ning

vallasvara, millele sissenõude pööramine oleks olnud edukas, V.L.le kohtutäiturile teadaolevalt

ei kuulunud, siis on kohtutäitur õigesti viimases järjekorras pööranud sissenõude TMS § 198 lg

2 kohaselt võlgnikule kuuluvale kinnisvarale.

17. Kohtutäitur ei ole rikkunud TMS 6 ptk 2. jaos sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi

ning ka sel alusel ei ole enampakkumine kehtetu.

Nähtuvalt asja materjalidest arestiti korteriomand täiteasjas nr 084/2011/3998. Vara

kordusenampakkumise akti kohaselt (I kd tl 4-7) on kohtutäitur enampakkumise korraldanud

täiteasjas 084/2011/3998.

Kinnisvara oli arestitud ainult täiteasjas nr 084/2011/3998, seega toimus kinnisasja müük selle

täiteasja raames sissenõutava võlgnevuse rahuldamiseks. Vara müügist saadud raha läks

täiteasja nr 084/2011/3998 nõude täitmiseks. Vara müügist saadud raha arvelt rahuldati

sissenõudja nõue ja täitemenetlusega kaasnevad tasud. Ülejäänud rahasumma 18 390,67 eurot

on kantud üle apellandi kontole. Apellant ei ole sellele vastu vaielnud.

18. Ringkonnakohus märgib, et apellandi viited enne 01. jaanuari 2006. a kehtinud

täitemenetluse seadustikule ja täitemenetluse põhimõtetele ei ole asjakohased. Kohtutäitur peab

oma tegevuses lähtuma kehtivast seadusandlusest (KTS § 6). Menetlustoiming tehakse toimingu

tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (KTS § 6 lg 1 p 2, TsMS § 6). Ringkonnakohus ei

tuvastanud, et kohtutäitur oleks oma tegevuses, sh menetlusdokumentide kättetoimetamisel,

rikkunud seadust.

19. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14,

p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või

ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt

kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/