1-09-11988/89 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-11988

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 16. aprilli 2015

määrus Olari Kilgi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Olari Kilk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 12.03.2010 otsusega tunnistati Olari Kilk süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6

järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

17.02.2009 ja lõpeb 17.02.2018.

2. Tartu Vangla esitas 16.02.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Kilgi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtu hinnangul ei võimalda kuriteo

toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ja O. Kilgi isik

kinnipeetavat vabastada.

3.1. O. Kilgi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid hindas maakohus äärmiselt raskeks.

Kuritegude taunitavust suurendab oluliselt fakt, et kannatanuks oli tema enda alaealine laps.

Kohtu hinnangul ei ole aga mõistetud karistus senini oma eesmärke täitnud, kuna O. Kilk ei

tunnista toimepandud kuritegusid. Seega ei saanud kohus olla veendunud, et vabaduses

hoiduks isik uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Olukorras, kus O. Kilk ei

teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, on ta ohtlik eelkõige alaealistele lastele.

3.2. Kohus tõi välja ka mõned isikut iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid ei pidanud

siiski kinnipeetava vabastamist põhjendatuks. O. Kilk soovib küll vabanemisel tööle minna ja

hakata toetama oma lapsi, kuid tal puudub kindel töökoht. Oluline on seegi, et vabanemise

korral ei ole O. Kilgi lähedal inimesi, kes teda materiaalselt ja moraalselt toetaks.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O. Kilk, kes palub tühistada 16.04.2015

kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega.

4.1. O. Kilk ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süü mittetunnistamine välistab kinnipeetava

ennetähtaegse vabastamise. Lisaks ei selgu kinnipeetava arvates kuskilt, millest järeldab

kohus, et ta on vabaduses lastele ohtlik.

4.2. Kinnipeetavale ei saa ette heita töökoha puudumist, kuna vangistuses saab leida töö

üksnes tutvuste kaudu. Samas ei tähenda kindla töökohta puudumine, et O. Kilk ei saaks

vabaduses tööd leida. Isikul on küll palju täitmata kohustusi, kuid samas on ta terve aja

viibinud vanglas ning tal ei ole seal sissetulekut. O. Kilgil ei ole vabaduses lähedasi peale

laste, kes ei soovi temaga suhelda. Samas on kinnipeetav ise püüdnud nendega ühendust saada

ja lapsi aidata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis, leiab kohtukolleegium, et O. Kilgi tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava vabastamise välistavad eelkõige kuriteo

toimepanemise asjaolud, tema elutingimused vabaduses ning asjaolu, et mõistetud karistus ei

ole oma eesmärke täitnud.

6. Ringkonnakohus ei pea O. Kilgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal

põhjendatuks ning nõustub kõigi maakohtu määruses esitatud seisukohtadega. Kinnipeetava

poolt toime pandud kuritegu on niivõrd raske, et tema vabastamine ilma väga kaalukate

põhjendusteta ei ole mõeldav. Kuigi O. Kilgi käitumine karistuse kandmise ajal on olnud

rahuldav, ei toeta tema vabastamist ka elutingimused vabaduses ning asjaolu, et isik ei ole

mõistetud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud.

7. Nõustuda tuleb süüdimõistetuga selles, et kindlasti ei tähenda oma süü mittetunnistamine

automaatselt, et kinnipeetavat ei oleks võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastada. Nimetatud seisukohta on väljendanud ka maakohus. Samas tuleb arvestada, et isik

mõistetakse süüdi üksnes pärast kõigi tõendite hindamist ja kohtu siseveendumuse tulemusel.

Seega tuleb lugeda, et pärast süüdimõistva otsuse jõustumist on isik süüdi mõistetud, st tema

süü on leidnud kinnitust. O. Kilk on mõistetud süüdi äärmiselt raskes seksuaalkuriteos ning

mõistetud vanglakaristuse üks olulisi eesmärke on tagada, et pärast vangistusest vabanemist ei

paneks süüdimõistetu enam selliseid tegusid toime. Kui aga vangistuse jooksul ei mõista isik

oma süütegu hukka ega ürita ennast parandada, et edaspidi süüdimõistva otsuse kaasa toonud

käitumist vältida, ei saa seda kinnipeetavat ka ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise üheks eelduseks on see, et mõistetud

vangistus on isiku puhul saavutanud eesmärgi enne karistusaja ärakandmist. Eeltoodut arvesse

võttes ei saa aga O. Kilgi puhul seda väita, mistõttu ei ole ka tema vabastamine

ennetähtaegselt põhjendatud.

8. Selleks, et teha kindlaks konkreetsest isikust lähtuvat ohtu, ei ole kohtul vaja alati teha

matemaatilisi arvutusi või põhjalikke uurimusi. Isiku ohtlikkus tuvastatakse tema eelneva

käitumise, isikuomaduste ja eriti just kuriteo toimepanemise asjaolude tulemusel kohtuniku

siseveendumuse alusel. Arvesse võetakse eeldust, et kui inimene on varasemalt korduvalt

sarnaselt viisil õigusvastselt käitunud, on olemas suur oht, et ta võib selliselt käituda ka

edaspidi. Just selliselt on tuvastatav ka O. Kilgi ohtlikkus alaealistele. Kinnipeetav kannab

karistust oma alaealise tütre suhtes korduvalt toime pandud seksuaalvägivalla eest ning ta ei

kahetse tehtut, mistõttu on eelduslikult olemas suur oht, et ta võib ka edaspidi alaealiste suhtes

vägivaldselt käituda. Sealjuures on tegemist prognoosiga ning kohtul ei olegi võimalik

tulevikus aset leidvaid sündmusi kindlalt teada.

9. Ennetähtaegset vabastamist ei välista ka vabaduses töökohta puudumine. Määruskaebuses

on õigesti leitud, et vanglas viibides on raske töökohta leida ning seda ei saa kinnipeetavale

ette heita. Samas saab töökoha olemasolu või selle puudumist arvestada tingimisi

ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kogumis teiste asjaoludega, kuna see

iseloomustab kinnipeetava elutingimusi vabaduses. Selliselt on ka maakohus teinud ning kõiki

asjaolusid kogumis hinnates jätnud O. Kilgi põhjendatult vangistusest vabastamata.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma