2-12-8041/28 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 04.mai 2015.a. Põlva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-8041 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi A. K. (K. ) vastu võlgnevuse 309,75 euro, intresside 40,25 euro ja viivise 269,45 euro nõudes Menetlustoiming Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa – registrikood 11344317, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150 Volitatud esindajad: Uljana Feldman, Kadri Timuska – Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150 e-post: jurist@julianus.ee Kostja: A. K. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Krediidikassa avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2- xx-xxxxxx määrata kindlaks AS Krediidikassa menetluskulud summas 204 (kakssada neli) eurot 41 senti . 2.Välja mõista A. K. AS Krediidikassa kasuks menetluskulude katteks 204 (kakssada neli) eurot 41 senti. 3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kohustatud isikul tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord TsMS §-de 178 lg 2, 660 lg 1 ning 661 lg 1 ja 2 alusel

Määruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 29.08.2014.a. kohtuotsusega, mis jõustus 04.11.2014 rahuldati AS Krediidikassa hagi A. K. vastu osaliselt ja jäeti hageja menetluskulud 95,56% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 4,44% ulatuses hageja kanda.

2 (3) Hageja esindaja esitas 01.10.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, kinnitades, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja kohtuvälise kuluna lepingulise esindaja õigusabikulu summas 150 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus edastas hageja menetluskulude avalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-des 176 ja 321 lg

1 kostjale, kostjale on nimetatud kohtudokumendid TsMS § 322 lg 1 kohaselt kätte toimetatud 30.11.2014. Kostja ei ole kohtule hageja menetluskulude avaldusele vastuväidet esitanud, samuti ei ole esitanud omapoolset avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, eeldatakse et vastaspool on faktilise asjaolu omaks võtnud.

Kohtumääruse põhjendused ja selgitused

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud TsMS § 174 lg 3 nõutav menetluskulude nimekiri.

Hagi esitamise ajal (23.02.2012) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1).

Kohus on seisukohal, et AS Krediidikassa menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele.

AS Krediidikassa menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on menetluskulude sisuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja kohtuvälise kuluna (õigusabikulud) kokku summas 150 eurot (käibemaksuta). AS Krediidikassa lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 50 eurot tund kokku 3 tunni ulatuses.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja poolt riigilõivu tasumine nähtub maksekorralduselt (tl 6). Tulenevalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõivust 95,56 % so 61,07 eurot (63,91 x95,56%).

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. Hagejat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav isik (tl 14). Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenus on seisnenud nõude alusdokumentidega tutvumises ja hagiavalduse koostamises, selle lisade komplekteerimises ja kohtule esitamises ( 1,25 tundi), 27.03.2013 kostja seisukohtadele vastuse koostamises (0,5 tundi) ja 08.07.2014 kostja seisukohtadele vastuse koostamises. Toimiku dokumentidest nähtuvalt on hageja esindaja koostanud ja 17.02.2012 kohtule esitanud hagiavalduse (tl 3-5) koos lisadega, 27.03.2013 kostja seisukohtadele vastuse (tl 26-27) ja 08.07.2014 kostja seisukohtadele vastuse (tl 44-46).

3 (3)

Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 3 tundi, tasuga kokku 150 eurot, millest kostjal tuleb vastavalt kohtu määratud menetluskulude jaotusele hüvitada 95,56% so 143,34 eurot (150 x 95,56%).

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-12-8041 hageja esindaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 204,41 eurot (61,07+143,34). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel viivise väljamõistmist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Seetõttu märgib kohus käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik