2-15-6333/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-15-6333

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Määruse tegemise päev ja koht

30. aprill 2015, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-15-6333 Kohtuasi

S. I. kaebus kohtutäitur Natalja Malahhova otsusele täiteasjas nr. 042/2015/535

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: S. I. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isik: Kohtutäitur Natalja Malahhova (e-post: xxx)

Menetlustoiming

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda S. I. kaebuse kohtutäitur Natalja Malahhova otsusele täiteasjas nr. 042/2015/535 menetlusse võtmisest.

2. Saata menetlusse võtmisest keeldumise määrus avaldajale.

3. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD

1. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur Natalja Malahhova 20.04.2015 otsusega täiteasjas nr. 042/2015/535 rahuldamata kaebuse alusetult ja seadusvastaselt arvestatud viiviste nõude osas, kuigi kaebuse arutamisel kinnitas sissenõudja, et ta on arvestanud viivist viiviste pealt, mis on vastuolus raamatupidamisseadusega ja heade kommetega. Täiteasja algatamisel oli põhivõlg 2200 eurot, viivist nõuti aga 6958, 08 eurot. Kaebaja palub tühistada kohtutäitur Natalja Malahhova 20.04.2015 otsuse täiteasjas nr. 042/2015/535 ja kohustada kohtutäiturit tegema ümber arvestus viiviste osas.

2(3) KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud kaebuse ja selle lisadega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

TsMS §-de 371 lg 2 p 2 ja 477 lg 1 järgi võib kohus keelduda hagi/avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. Kuigi kaebusest ei tulene otseselt, et kaebaja soovib viivise vähendamist, võib kaebuse sisust ja selle lisadest seda järeldada. Nii on kaebaja kohtutäiturile teatanud, et sissenõudja viivisenõue (7000 eurot) ei ole mõistlik, kuna ületab põhivõlgnevust (2200 eurot) mitmekordselt. Sissenõudja on omakorda teatanud, et 10.03.2015 seisuga on nõude suuruseks 9158, 08 eurot.

Kohus leiab, et kaebajal ei ole võimalik kohtutäituri otsusele esitatud kaebusega saavutada taotletavat eesmärki, st. viivist vähendada, sest kohtutäituril puudub selleks pädevus, sh. ei saa kohtutäitur lõpetada viiviste arvestust. Viive tasumise kohustus ja määr 0,5 % päevas tulenevad täitedokumendiks olevast jõustunud kohtulahendist (Viru Maakohtu 20.02.2013 kompromissi kinnitamise määrus tsiviilasjas nr 2-12-43036) ja kohtutäituril puudub õigus muuta täitedokumendis dokumenteeritud nõuet.

4. Viivise vähendamist on võimalik taotleda kohtult, kui esitada sissenõudja vastu TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mitte TMS § 217 lg 1 järgi kaebus kohtutäituri otsuse peale. Selline hagi on kaebaja põhiliseks võimaluseks esitada täitemenetluses sissenõudja väidetud võlale kõik vastuväited ning kostjal on kohustus esitada võlaarvestus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (täielikult, või osaliselt) mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kaebusest nähtub, et antud juhul on võlgniku ja sissenõudja vahel vaidlus viivise suuruse üle.

5. TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on aga vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel, mitte lahendada võlgniku ja sissenõudja vahelist vaidlust viivise suuruse üle. Eeltoodu alusel ei ole kaebajal esitatud kaebuse võimalik saavutada taotletavat eesmärki ning kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

6. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 3 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

3(3) teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Ülaltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda.

Kohus selgitab, et kui avaldust ei võeta menetlusse, tagastatakse tasutud riigilõiv (TsMS § 150 lg

1 p 2). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti riigilõiv (TsMS § 150 lg 4).

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/