1-14-6607/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6607

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 20. märtsi 2015 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Heiti Kitse kaitsja advokaat Kristi Haas,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Taotlus Heiti Kitselt määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulu välja

mõistmiseks ositi ühe aasta jooksul jätta rahuldamata.

4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat Kristi Haasale

tema poolt määruskaebemenetluses Heiti Kitsele riigi õigusabi osutamise eest.

4.1

Mõista Heiti Kitselt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Kristi Haasa poolt

osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

4.2

Heiti Kitsel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske

Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus

„Heiti Kits, 1-14-6607, kohtukulud“.

4.3

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 16.09.2014 otsusega tunnistati Heiti Kits süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja

teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust H. Kitsele

Harju Maakohtu 19.05.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata 1 aasta 7 kuu 26 päeva pikkuse

vangistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust alates

20.11.2013. Karistusaeg lõpeb 15.09.2015.

2. Tartu Maakohtu 20.03.2015 määrusega jäeti H. Kits tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

2.1

H. Kitse isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on

teda aastatel 2010-2014 kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Praegu kannab ta vangistust

rahvatervisevastase kuriteo eest. Ka Harju Maakohtu 19.05.2011 otsusega karistati H. Kitse

analoogilise teo eest vangistusega. Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega vabastati H. Kits Harju

Maakohtu 19.05.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 28.04.2014 ning talle anti võimalus jätkata elu vabaduses. H. Kits rikkus aga katseajal

kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Lisaks pani H. Kits katseajal

toime uue rahvatervisevastase kuriteo. Süüdimõistetu selline varasem käitumine muudab

kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse.

2.2

H. Kitse positiivselt iseloomustatavateks asjaoludeks on sotsiaalprogrammi läbimine, soov

elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus asuda tööle. Need ei

kaalu aga üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Elukoht, lähedaste tugi ja töötamise

võimalus olid H. Kitsel olemas ka varem, kuid need hüved tema kuritegusid ära ei hoidnud.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse H. Kitse kaitsja advokaat K. Haas, taotledes

kohtumääruse tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulu palub kaitsja välja mõista H. Kitselt ositi ühe aasta

jooksul.

3.1

H. Kitse vabanemist toetab kriminaalhooldaja, kelle koostatud iseloomustusest nähtuvalt on

kinnipeetaval elu- ja töökoht ning toetav ema. Emal on diagnoositud raske haigus, tema tervislik

seisund on käesolevaks ajaks halvenenud ja H. Kits soovib temale emotsionaalset tuge pakkuda.

3.2

Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on H. Kits vangistuses läbinud

sotsiaalprogrammi „Õige hetk.“ Kursuse läbiviija sõnade kohaselt oli süüdimõistetu programmis

osalemisest ja teemakäsitlusest väga huvitatud. Eriti pööras H. Kits tähelepanu

sõltuvusprobleemidele. Vanglas viibides võtab kinnipeetav osa piiblitundidest ja käib leerikoolis.

Lisaks õpib ta Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi kaheksandas klassis. Õpetaja hinnangul

õpitulemistega probleeme ei ole.

3.3

Kohus on H. Kitsele ette heitnud tema eelnevat elu, kuid kinnipeetav on kohtuistungil

avaldanud, et ei soovi enam kuritegusid toime panna. Veelgi enam, tal on vabaduses kindel töökoht.

Samuti on õiguskuulekaks jäämise motivatsioon suurem, kuna H. Kitsel on uus elukaaslane ning ta

tahab abistada oma haiget ema. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu vabastamist, leides, et tal on

selged ja teostatavad tulevikuplaanid. H. Kits ise on valmis täitma vangla poolt välja pakutud

lisakohustusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja

määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et H. Kitse

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava

puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on

piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.

Vaidlustatud kohtulahendis toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning

tulenevalt H. Kitse kaitsja väidetest rõhutab täiendavalt vaid järgmist.

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad kaalukad

vastuargumendid H. Kitse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Süüdimõistetut on

kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tema kuriteod on aga jätkunud, mis näitab ilmekalt, et

mõistetud karistused ei ole H. Kitse käitumisele seni mingitki mõju avaldanud. Viimase kuriteo pani

süüdimõistetu toime katseajal, olles tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Samuti rikkus

ta temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalkolleegium leiab, et olukorras, kus

süüdimõistetu ei ole vaatamata tema usaldamisele ja kohtumäärusega temale pandud kohustustele

suutnud käituda õiguskuulekalt ega järgida kohtu määratud keeldu mitte tarvitada alkoholi, ei ole

põhjendatud uskuda tema väiteid oma elustiili muutmise kohta. Lisaks tuleb olulisena ära märkida,

et ka vangistuse piiratud tingimustes ei ole H. Kits täitnud vangla sisekorra reegleid korrektselt,

kuivõrd hetkel on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et H. Kitse

poolt varasema katseaja tingimuste ja ka vangla distsipliini rikkumine annavad põhjendatud aluse

kahelda ka tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse

õnnestumises.

6. Apellatsioonikohus leiab, et eeltoodud negatiivsed asjaolud välistavad H. Kitse käesoleval

ajal vangistusest vabastamise. Kinnipeetava sõnades väljendatud motivatsioon muutumiseks,

vanglas läbitud sotsiaalprogramm, osalemine usulises tegevuses ja vabanemisjärgsed elutingimused

ei ole vaadeldavad selliste erandlike asjaoludena, mis H. Kitse eelneva elukäigu ja vanglas toime

pandud distsipliinirikkumise taustal annaksid aluse tema usaldamiseks. Samuti on maakohus

õigustatult märkinud, et töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste tugi kinnipeetavat kuritegudest

eemal ei hoidnud. Süüdimõistetu ema haigus on mõistetavalt kahetsusväärne, kuid see ei põhjenda

kinnipeetava vanglast vabastamist, kuna kohtul puudub veendumus, et H. Kits suudaks edasiselt

käituda seaduskuulekalt ja pidada kinni katseaja tingimustest.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. H. Kitse kaitsja advokaat K. Haas esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja

materjalide ja kohtumäärusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 2 tundi, mille

eest ta taotleb tasu kokku summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus on

seisukohal, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub

kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku

hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on

õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 2,5 tundi. Võttes arvesse kaitsja argumentide mahtu ja

tema osalemist ka maakohtus aset leidnud menetluses, tuleb õigusabi andmiseks kulunud aeg

lugeda põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on H. Kitsele

määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 40 eurot, millele lisandub

käibemaks 8 eurot. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb

menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel H. Kitse kanda.

8.1

Määruskaebuses on taotletud, et kohus võimaldaks H. Kitsel tasuda menetluskulu ositi ühe

aasta jooksul. Ringkonnakohus, arvestades kaitsja vastavate argumentide täielikku puudumist ja

kaitsjatasu väljamõistmist soovitust palju väiksemas ulatuses, ei pea taotluse rahuldamist

põhjendatuks.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus