2-15-1373/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2015.a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-1373

Tsiviilasi

E.S. hagi T.T. vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): E.S. (isikukood: XXX);

esindaja vandeadvokaat Rene Varul;

Vastustaja (kostja): T.T. (isikukood: XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015.a

määrus, millega tühistati Tartu Maakohtu 30. jaanuari

2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1373 kohaldatud

hagi tagamise abinõud.

2. Jätta E.S. ’a määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi

kaevata (TsMS § 390 lg 1).

ASJAOLUD

1. E.S. (hageja) esitas 28. jaanuaril 2015. a hagi T.T. (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks

14. jaanuari 2015. a müügilepingu alusel omandatud kasvava metsa raieõigusele Kirsi kinnistul

(registriosa nr XXX) ja kinnistult raiutud metsamaterjalile. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

14. jaanuaril 2015. a kasvava metsa raieõiguse müügilepingu, mille kohaselt on Kirsi kinnistul oleva

metsa raieõiguse omand läinud üle hagejale. Peale müügilepingu sõlmimist ja raieõiguse omandi

saamist, on hageja avastanud, et kostja on asunud Kirsi kinnistul raiet teostama (või võõrandanud

raieõiguse kolmandale isikule) ja hagejale kuuluv mets on maha võetud. Hageja soovib, et kohus

tunnustaks tema õigust omandatud raieõigusele ja metsaraie tulemusena saadud metsamaterjalile.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, millega palus tagada hagi ja keelata

kostjal ja kõikidel muudel kolmandatel isikutel Kirsi kinnistult raiutud metsamaterjali

võõrandamine, äratoimetamine ja muu valduse teostamine. Hageja palus anda hagi tagamise raames

kohtutäiturile õiguse rakendada metsamaterjali säilitamiseks hoiumeetmeid. Hageja on seisukohal,

et metsamaterjali äratoimetamisel ei ole võimalik enam hageja suhtes positiivse kohtuotsuse

täitmine, samuti raieõiguse müügilepingu täitmine. Hageja soovib hagi tagamist eesmärgil, et Kirsi

kinnistul raiutud metsamaterjal säiliks ja hagejale soodsa kohtulahendi puhul oleks tal võimalik

saada valdus sellele materjalile. See on võimalik kui kohus keelab kostjal või muudel kolmandatel

isikutel metsamaterjali võõrandamise või äratoimetamise, ja et metsamaterjali suhtes saaks

kohtutäitur rakendada hoiumeetmeid.

2. Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse ning rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt. Maakohus

keelas hagi tagamiseks kostjal ja kolmandatel isikutel kostja suhtes Kirsi kinnistult (registriosa nr

XXX) raiutud metsamaterjali võõrandamise, äratoimetamise ja muu valduse teostamise hagihinda,

s.o 26 000 eurot arvestades. Maakohus kohustas hagejat tasuma hagi tagamise tagatise 10 000 eurot

7 päeva jooksul alates hagi tagamise määruse kättetoimetamisest.

Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulub TsMS §-de 377 lg 1, 378 lg 1 p-de 3 ja

4 alusel osaliselt rahuldamisele. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine

õiguslikult võimalik. Maakohus asus seisukohale, et olukorras, kus hageja on esitanud nõude

omandiõiguse tunnustamiseks kasvava metsa raieõigusele ja kinnistult raiutud metsamaterjalile,

võib kostja poolt kinnistult raiutud metsamaterjali võõrandamine või äratoimetamine raskendada

või teha võimatuks kohtuotsuse täitmise. Maakohus keelas kostjal ja kolmandatel isikutel kostja

suhtes Kirsi kinnistult raiutud metsamaterjali võõrandamise, äratoimetamise ja muu valduse

teostamise hagihinda, s.o 26 000 eurot arvestades. Maakohus leidis, et kohaldatava abinõu

rakendamisega on tagatud metsamaterjali säilimine, mistõttu ei ole põhjendatud ega vajalik

kohtutäiturile õiguse andmine metsamaterjali suhtes hoiumeetmete rakendamiseks.

Maakohus leidis, et kuivõrd maharaiutud metsamaterjali näol on tegemist suhteliselt kiiresti rikneva

materjaliga, siis võib selle väärtus aja jooksul väheneda. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus

vajalikuks TsMS § 383 lg 1 alusel teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele

tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning määras tagatise 10 000 eurot. Maakohus selgitas, et kui

tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, tühistab kohus hagi tagamise.

3. Hageja esitas 6. veebruaril 2015. a taotluse hagi tagamise tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks

kolme nädala võrra. Asjaolud on hagi tagamise määruse tegemise ajaga võrreldes muutunud. Kirsi

kinnistule ladustatud väärtuslikumat metsamaterjali, s.o männipalki on ära toimetatud Läti

Vabariiki, kus kohtutäituril ei ole võimu sekkuda. Hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi

vaidluse lõpetamiseks ja põhimõttelise konsensuse saavutanud, kuigi kompromiss on

allkirjastamata. Kostja tunnustab hageja õigust raieõigusele ja metsamaterjalile. Sellises olukorras

ei ole hagi tagamise tagatise nõudmine enam vajalik ega otstarbekas. Kindlasti ei saa hagi tagamise

tagatis olla 10 000 eurot, sest väärtuslikum materjal on minema toimetatud ja võimalik kahju ei saa

olla enam nii suur.

Kostja vaidles hageja taotlusele hagi tagamise tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks vastu ning

palus tühistada Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015. a määruse hagi tagamise kohta. Hagejal ei

eksisteeri hagiavalduses nimetatud nõudeid kostja vastu. Kostja on Kirsi kinnistul kasvava metsa

raieõiguse 22. jaanuari 2015. a lepingu alusel üle andnud Entrench OÜ-le. Raie on Entrench OÜ

poolt teostatud ning raiutud metsamaterjali omandiõigus kuulub Entrench OÜ-le. Kostja ega

kolmandad isikud ei ole pärast hagi tagamise määruse kättesaamist asunud Kirsi kinnistule

ladustatud metsamaterjali ära toimetama. Valed ja eksitavad on hageja väited, et pooled on jõudnud

vaidluse osas konsensusele ning et kostja on tunnustanud hageja omandit raiutud metsamaterjalile.

Hagi tagamisega on tekkinud otsene kahju, sest metsamaterjali hinnad on langustrendis. Ilmade

soojenedes muutuvad materjali äraveo teed kasutuskõlbmatuks ning kaasneb risk materjali

kvaliteedi languseks.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 17. veebruari 2015. a määrusega E. S taotluse hagi tagamise tagatise

tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Maakohus tühistas 30. jaanuari 2015. a hagi tagamise

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega keelati kostjal T. T ja kolmandatel isikutel

kostja suhtes Kirsi kinnistult (registriosa nr XXXX) raiutud metsamaterjali võõrandamine,

äratoimetamine ja muu valduse teostamine, arvestades hagihinda – 26 000 eurot.

Maakohus rõhutas, et tagatise andmise määramine TsMS § 383 lg 1, 2 alusel on kohtu

kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama poolte huvidega. Hageja ei ole kohtu 30. jaanuari 2015.

a määrusega määratud tähtajaks tagatist tasunud vaid on esitanud taotluse tagatise tasumise tähtaja

pikendamiseks. Maakohus on pidanud põhjendatuks hagi tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise

andmisega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hagi tagamisega

võib kostjale tekkida kahju. Kostja esitatud vastuväite kohaselt ei ole kompromissi hagejaga

arutatud ning kostja on Kirsi kinnistul kasvava metsa raieõiguse 22. jaanuari 2015. a lepingu alusel

üle andnud Entrench OÜ-le. Seega ei ole põhistatud hageja väited, et kostja tunnustab hageja õigust

raieõigusele ja metsamaterjalile. Samuti ei pidanud maakohus tagatise taotluse tähtaja pikendamisel

piisavaks põhistuseks asjaolu, et ladustatud metsamaterjal on kinnistult ära toimetatud, arvestades

kohaldatud hagi tagamise abinõusid. Asjaolu, et väärtuslik metsamaterjal on kinnistult

äratoimetatud viitab, et kohtu poolt hagi tagamine ei taga kohtuotsuse täitmist.

Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole vaidlustanud 31. jaanuari 2015. a määrust, millega määrati

talle tagatis 10 000 eurot kostjale hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, tuleb

hageja taotlus hagi tagamise tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata. TsMS § 383

lg 2 kohaselt tuleb tagatis anda kohtu määratud tähtajaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta,

jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. E. S esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

17. veebruari 2015. a määrus hagi tagamise tühistamise kohta.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik eraldi vaidlustada tagatise määramist, nagu on

maakohus ekslikult leidnud. TsMS § 390 lubab esitada määruskaebuse hagi tagamise tühistamise

määrusele. Seega saab hagi tagamise tagatise määramist sisuliselt vaidlustada alles seejärel, kui

kohus on määrusega hagi tagamise tühistanud, mitte enne;

2) ei olnud hagi tagamisel tagatise nõudmiseks põhjust ning määratud tagatis on ebamõistlikult suur.

Arvestades, et vastustaja on näidanud raieõiguse müüki OÜ-le Entrench 6 200 euroga, on nõutav

tagatis 10 000 eurot selgelt liiga suur. Maakohus ei ole arvestanud, et vastustaja (ja/või kolmas isik)

on väärtuslikuma puidu peale hagi tagamist toimetanud Läti Vabariiki;

3) on allesjäänud puitu veelgi minema veetud peale vaidlustatud kohtumääruse andmist

17. veebruaril 2015. a. Määruses oli edasikaebamise juures ekslikult märgitud, et määruskaebus

peatab hagi tagamise määruse täitmise. Maakohus on selle vea määruskaebuse esitaja taotluse alusel

oma 3. märtsi 2015. a määrusega parandanud. Praeguseks on kinnistule jäänud ladustatud puitu

1 000 – 1 500 euro väärtuses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja T. T vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt:

1) on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda eraldi

vaidlustada tagatise määramist, ebaõige ja otseses vastuolus TsMS §-s 390 sätestatuga. TsMS § 390

1g-st 1 tulenevalt võib pool maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas,

esitada määruskaebuse. Määruskaebuse sisu osas menetlusseadustik piiranguid ette ei näe. Seega

on määruskaebuse esitaja hagi tagamise tagatise määramise ja selle suuruse vaidlustamisel ületanud

määruskaebuse esitamiseks ettenähtud kaebetähtajad ning kõik määruskaebuse esitaja

vastavasisulised taotlused tuleb jätta rahuldamata;

2) on maakohus 17. veebruari 2015. a kohtumääruses õigesti leidnud, et määruskaebuse esitajale

hagi tagamise tagatise maksmiseks täiendava tähtaja andmine on põhjendamatu;

3) on hagi tagamise osas alustatud täitemenetlus ning määruskaebuse esitaja saab enda õigusi kaitsta

hagi tagamise abinõu väidetava rikkumise osas täitemenetluses täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras. Ainuüksi kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu väidetav rikkumine, s.o

metsamaterjali kinnistult osaline äratoimetamine vastustaja poolt, ei saa olla hagi tagamise

tühistamise määruse tühistamise põhjenduseks;

4) on vastustaja tõendanud, et Kirsi kinnistult raiutud metsamaterjal kuulub kolmandale isikule

(Entrench OÜ) ning vastustajal või määruskaebuse esitajal puuduvad sellele mistahes õigused.

Seega on hagi tagamise tühistamine õiguspärane. Hagi tagamise abinõuna määratud metsamaterjali

võõrandamise keelu tõttu on Entrench OÜ juba otsese kahju kandnud, sest metsamaterjali hinnad

on languses ning ilmade soojenemine kiirendab seisva metsamaterjali kvaliteedi langust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu

17. veebruari 2015. a määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata.

8. Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuse esitajaga, et TsMS § 390 regulatsioon ei

võimalda menetlusosalisel eraldi vaidlustada tagatise tasumise määramist. TsMS § 660 lõike 1

kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud. Tulenevalt TsMS § 660 lõikest 1 peab määruskaebuse esitamise õigus tulenema seadusest.

TsMS § 383, mis reguleerib hagi tagamist tagatise vastu, ei reguleeri määruskaebuse esitamist

tagatise määramise määruse peale. TsMS § 390 lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu

määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Seega seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise

võimalust tagatise määramise määruse peale.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tagatise määramise vaidlustamise regulatsiooni puudumine ei

välista menetlusosalise õigust esitada vastuväiteid tagatise määramisele olukorras, kus kohus on

hagi tagamise tühistanud põhjusel, et menetlusosaline ei ole kohtu määratud tagatist tähtaegselt

tasunud.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus tühistada maakohtu 17. veebruari 2015.a määrust,

millega maakohus tühistas hagi tagamise tagatise tasumata jätmise tõttu.

TsMS § 383 lg 1 järgi võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkamise sõltuvaks tagatise

andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Seejuures on seaduse kohaselt

tagatise tasumine kohustuslik vaid rahaliste nõuete tagamise puhul (TsMS § 383 lg 11). Käesolevas

menetluses nõuab määruskaebuse esitaja oma õiguse tunnustamist Kirsi kinnistul raietööde

teostamiseks ja raiematerjali omandamiseks, seega ei ole tegemist rahalise nõudega. TsMS § 383

lg 1 kohaselt on võimalik teha hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest ka sellise hagi puhul,

mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu. Kohus otsustab sel juhul tagatise andmise vajaduse

ja põhjendatuse kaalutlusõiguse alusel (TsMS § 383 lg-te 1 ja 2 alusel).

10. Maakohus leidis 30. jaanuari 2015 määruses, et hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on

hagi rahuldamine õiguslikult võimalik, seega ei saanud kohus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi

oleks olnud ilmselt perspektiivitu. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada haginõude õigusliku

kvalifikatsiooniga seonduvat, kuna muuhulgas tuleb ka seda arvestada hagi tagamise taotluse

lahendamisel ja hagi tagamise tagatise määramisel.

10.1. Hageja on tuginenud omandiõiguse tunnustamisele AÕS § 80 alusel, paludes tunnustada tema

omandit 14.01.2015.a müügilepingu alusel hageja poolt omandatud kasvava metsa raieõigusele ja

kinnistult raiutud metsamaterjalile. Kolleegium märgib, et AÕS § 80 alusel omandiõiguse

tunnustamine kasvava metsa raieõigusele ei ole ilmselt õiguslikult võimalik, kuna omandiõigus

AÕS § 68 tähenduses on võimalik üksnes asja kui kehalise eseme (TsÜS § 49 ja § 50) suhtes.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-51-11 (p 16) selgitanud, et kasvav mets on tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja kuulub TsÜS § 53 lg 2 esimese lause

järgi kinnisasja omanikule. Mahavõetud mets on TsÜS § 50 lg 2 järgi vallasasi. Vähemalt

tulundusmetsa näol on tegemist kinnisasjast saadava viljaga TsÜS § 62 lg 2 mõttes, mille

omanikuks saab kinnisasja omanik AÕS § 115 lg 1 järgi vilja kinnisasjast eraldumisel, st metsa

mahavõtmisel. Mahavõetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1 järgi üle anda.

Raiutud metsa omandiõiguse üleminek metsamaterjali omandama õigustatud isikule sõltub AÕS

§ 115 lg-te 1 ja 2 kohaselt sellest, kas isik on ühtlasi ka võõra kinnisasja ja/või metsamaterjali

valdajaks või mitte.

Sisuliselt on raieõiguse müügi näol tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule

koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada (vt ka Metsaseaduse § 37, eriti selle

lg 7). Selline leping vastab olemuslikult VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Seadusest

ei tulene, et raieõiguse võõrandamise näol oleks tegemist asjaõiguse seadmisega kinnisasjale.

10.2. Senises menetluses esile toodud asjaoludel ei ole hageja asunud Kirsi kinnistut valdama ega

ole ta seal teostanud raietöid. Hageja ei ole ka viidanud asjaoludele, mille kohaselt oleks ta

metsamaterjali saanud oma otsesesse valdusesse (AÕS § 115 lg 2). Nii hageja kui kostja on

avaldanud, et Kirsi kinnistul on hageja asemel raietöid teostanuid kolmas isik (Entrench OÜ). Seega

ei ole hageja senises menetluses ka põhistanud õiguslikku asjaolu, nagu oleks tal tekkinud juba

raiutud metsamaterjali suhtes omandiõigus.

Vaidluse all on hageja poolt väidetu, et kokkuleppel kostjaga tekkis hagejal Kirsi kinnistul

raieõiguse müügi tulemusena õigus metsaraie teostamiseks ja metsamaterjali omandamiseks. Kuni

hageja ei ole seda õigust reaalselt teostama asunud (milliseid väiteid ei ole hageja senises

menetluses kohtule esitanud), saavad tema nõuded olla suunatud sellele, et kostja kui (väidetav)

raieõiguse hagejale võõrandaja täidaks endale kokkuleppega võetud kohustust – võimaldada hagejal

teostada raieõiguse müügiga kaasnevaid õigusi, sh teostada metsraiet ja omandada metsamaterjal.

Tegemist on võlaõiguslikku laadi, s.o lepingulise suhte täitmisele suunatud nõudega, mis oma

olemuselt vastab VÕS § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lõikele 2 (s.o lepingupoole õigus nõuda lepingut

rikkunud lepingupoolelt õiguskaitsevahendina lepingu täitmist).

Hagi tagamise abinõude rakendamine on iseenesest võimalik ka sellise hagi puhul, mille esemeks

on kohustada kostjat täitma hagejaga sõlmitud lepingut, mis ei seisne raha maksmises.

Hagiavalduses põhistas hageja oma väiteid poolte vahel raieõiguse müügilepingu jm asjaolude

kohta, mis võimaldas kohtul hagi tagamise taotluse oma 30. jaanuari 2015.a määrusega osaliselt

rahuldada.

11. Tagatise nõudmisel, sh tagatise suuruse määramisel, peab kohus kaaluma, milline on see

võimalik kahju, mis hagejale võib tekkida, kui tagatise andmata jätmise tõttu jääb hagi tagamata, ja

kas see kahju kaalub olulisel määral üles selle kahju, mis tekitatakse vastaspoolele (kostjale), kui

hagi tagamise abinõu siiski kohaldatakse.

11.1. Maakohus lähtus tagatise suuruse (10 000 eurot) määramisel hageja märgitud hagihinnast.

Hagiavalduses hageja poolt märgitu kohaselt oli vaidlusaluse raieõiguse hinnaks 26 000 eurot.

Arvestades asjaoluga, et raieõiguse teostamisega kaasnevad eelduslikult ka kulutused, on alust

eeldada, et raiutava metsamaterjali realiseerimisväärtus peaks raieõiguse enda väärtust pigem

ületama. Seega võib pidada usutavaks, et hagi tagamise abinõuna kostjal ja kolmandatel isikutel

metsamaterjali äraveo jm viisidel realiseerimise keelamine võis kaasa tuua kahju tekkimise. Kohus

on põhjendatult märkinud, et maharaiutud metsamaterjali näol on tegemist suhteliselt kiiresti

rikneva materjaliga, mille väärtus aja jooksul väheneb.

11.2. Kohus määras tagatise suuruseks ligikaudu 40 % hageja poolt väidetud hagihinnast.

Ringkonnakohus leiab, et sellises suuruses tagatis jääb senises menetluses esiletoodud asjaolusid ja

poolte huve arvestades kohtu diskretsiooniõiguse piiridesse. Usutavaks saab pidada, et kui lugeda

raieõiguse väärtuseks kinnistul 26 000 eurot, siis maharaiutud puidu realiseerimise keelamisel võib

selle väärtus väheneda ja tekkida kahju 10 000 euro ulatuses. Samuti sai kohus hagi tagamise

otsustamisel lähtuda hagiavalduses esitatud väidetest ja asjaoludest. 30. jaanuari 2015.a määruse

tegemisel ei saanud kohus arvestada hageja 6. veebruari 2015.a menetlusdokumendis esiletooduga,

mille kohaselt on hagi tagamise määruse tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud ja

kinnistult on vahepeal osa metsamaterjali juba ära viidud. Kohus ei saanud arvestada ka kostja

11. veebruari 2015.a seisukohtadest nähtuvaga, mille kohaselt on kostja võõrandanud raieõiguse

kolmandale isikule hinnaga 6200 eurot. Oma 6. veebruari 2015.a taotluses on hageja palunud kohtul

üksnes pikendada hagi tagamise tagatise tasumise tähtaega, kuid ei ole palunud tagatise suurust

vähendada. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolude korral on kohtul võimalik esialgselt

määratud tagatise suurust vähendada, sh jätta TsMS § 383 lg 12 alusel tagatis osaliselt nõudmata,

kuid kohtul ei tule seda teha omal algatusel.

11.3. Maakohus on oma 17. veebruari 2015.a määruses põhjendanud ka hageja 6. veebruari 2015.a

tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmist, leides, et hageja ei ole oma taotluses toonud välja

asjaolusid, mis tingiksid taotluse rahuldamise. Hageja ei ole oma väiteid põhistanud ning asjaolu,

et väärtuslik metsamaterjal on kinnistult ära toimetatud, viitab sellele, et kohtu poolt kohaldatud

abinõu ei taga kohtuotsuse täitmist, mis on aga hagi tagamise kohaldamise keskseks eesmärgiks.

Ehkki TsMS kohaselt ei olnud hagejal võimalik esitada eraldi määruskaebust kohtu määratud

tagatise suuruse peale, on maakohus jõudnud siiski õigele lõppjäreldusele, et hageja ei ole sisuliselt

esitanud maakohtule taotlust vähendada tagatise suurust.

12. Ringkonnakohus märgib, et tagatise määramise otsustamisel ei ole analüüsitud, missugune oleks

võimalik hagejale tekkiv kahju juhul, kui tagatise andmata jätmise tõttu vm põhjusel jääb hagi

tagamata. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hilisemates menetlusdokumentides niisuguse

võimalik kahju suurust esile toonud. Veelgi enam, hageja ei ole senises menetluses ka esitanud

kahju hüvitamise nõuet, vaid sisuliselt on esitatud nõue kostja kohustamiseks täitma hageja ja kostja

vahel sõlmitud raieõiguse võõrandamise müügilepingust tulenevaid kohustusi.

Hagi tagamata jätmise korral saab hagejal tekkiv kahju seisneda selles, et ta kaotab võimaluse

teostada raieõigust kostjale kuuluval Kirsi kinnistul ning omandada saadav metsamaterjal, mille

realiseerimine eelduslikult annaks talle võimaluse tulu teenimiseks. Seejuures võib ka hagi

rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise käigus selguda, et kinnistul kasvanud mets on juba maha

raiutud ning ära veetud ning ka sel juhul on kostja lepingu täitmisele kohustamine osutunud

sisuliselt tagajärjetuks. Sel juhul oleks hagejal võimalik esitada kostja vastu lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise võimaliku nõude suurust ei ole hageja senises menetluses

esile toonud. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole tal potentsiaalselt

tekkiva kahju suurus samastatav raieõiguse väärtusega 26 000 eurot, kuivõrd hageja ei ole väitnud,

nagu oleks ta nimetatud summa juba kostjale tasunud.

13. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul alus asuda seisukohale,

nagu oleks maakohus rikkunud oma 30. jaanuari 2015.a määruse tegemisel kaalutlusõiguse piire,

määrates hagi tagamise tagatise suuruseks 10 000 eurot.

Kuna hageja (määruskaebuse esitaja) ei tasunud tagatist kohtu määratud tähtajaks

(6. veebruariks k.a) ega ka hiljemalt vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajaks (17.02.2015.a), siis

juhindus maakohus õigesti TsMS § 383 lõikest 2 ja tühistas Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015.a

hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

14. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga (TsMS § 173 lg 1).

15. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp