1-15-801/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2015, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-801 (14231600578) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. veebruari 2015 otsus N.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav N.K (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. veebruari 2015 otsus N.K-lt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. N.K apellatsioon osas, milles vaidlustatakse talle mõistetud karistust, jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Menetluskulude osas on ringkonnakohtu määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 17. veebruari 2015

otsusega lühimenetluses tunnistati N.K süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 karistati vangistusega 9 kuud järgi ja , mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks KarS § 68 lg 1 alusel

karistuseks 6 kuud vangistust. loeti

eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2014, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning alates 03.12.2014 kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuu . d 29 päeva vangistust

Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või kuni mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmiseni. Menetluskuludena mõisteti N.K-lt välja kaitsjatasu 216 eurot ja sundraha 585 eurot, kokku

801 eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliametile.

2. N.K tema, isikuna, kes paneb toime

tunnistati KarS § 199 lg 2 p järgi süüdi selles, et

vargusi süstemaatiliselt, 28.11.2014 ella 16.23 ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise k eesmärgil, viibide Škoda Octavia reg nr 016BHZ, kus s Tallinnas, Narva mnt 1 juures politseiautos

2(4)

talle vormistati kiirmenetluse väärteoprotokoll, võttis tagaistmelt Politsei ja Piirivalveameti Põhj - a

prefektuurile kuuluva ja patrullpolitseiniku

ML valduses olev kiirusemõõteseadme UltraLyte LTI 20-20 nr

UX015116 väärtusega 4000 eurot;

samuti selles, et tema 03.12.2014 kella 11:55 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides Tallinnas, XXXXXXX X asuvas TK-s, püüdis varastada lõhnaõli „Barbie“ väärtusega 5 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest tasumata kuid oli turvatöötaja poolt , kinnipeetud koos varastatud kaubaga.

3. Maakohtu otsuse peale e N.K, vaidlustades kohtuotsuse talle sitas apellatsiooni süüdistatav mõistetud ja menetluskulude väljamõistmise osas. karistuse Apellant leiab, et arvestades kergendava ja raskendava asjaolu puudumist, süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahjunõude puudumist, tuleks karistusmäära kergendada vähemalt 6 kuuni, mida vähendada 1/3 võrra. Seoses vangistuses viibimisega palub rahalised nõuded pöörata täitmisele peale mõistetud karistuse ärakandmist.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsiooniga, leiab süüdistatava

üksmeelselt, et on ilmselt põhjendamatu apellatsioon

perspektiivitu, sellest tulenevalt tuleb ja mis jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt

RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus

KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (vt RKKKo 3-1-1-120-09).

5. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis . näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

Ülaltoodust lähtudes kuulub N.K apellatsioon menetluskulude osas lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka lühimenetluses ja mis eraldi menetluskulusid kaasa ei too.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning süüdistatava määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumise rahuldamisele ei kuulu, sest ajatamiseks kuni temale mõistetud karistuse ärakandmiseni selleks puudub seaduslik alus.

KrMS § 175 lg 1 de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale määratud tasu ja p-

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

3(4)

6. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.K esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Apellandi tervislik seisund, samuti vanglas viibimine ei anna alust käesolevas asjas ajatamiseks kuni karistuse ärakandmiseni. menetluskulude tasumise N.K on

end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Maakohus on kaalunud võimalust määrata menetluskulude tasumine ositi ja leidnud samas põhjendatult, et arvestades N.K isikut, ei ole objektiivselt usutav, et ta nii karistuse kandmise ajal aga ka karistuse kandmiselt vabanemise järgselt, asuks vabatahtlikult osade kaupa välja mõistetud menetluskulusid tasuma. Kohtukolleegium selle seisukohaga b. Olles eelnevalt korduvalt nõustu

kriminaalkorras karistatud, pidi N.K möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Lisaks selgitab kohtukolleegium, et KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega ajatada kuni

või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui N.K jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik taotlusega u poole.

7. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud otsus N.K-le karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud mistõttu esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Oma seisukohta põhistab ,

kriminaalkolleegium järgmiselt:

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § sätestatud karistuse mõistmise aluseid. -s 56

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud koh N.K-le - tuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS § s 56 sätestatut, s. kahetsust, karistust raskendavate o arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna asjaolude puudumist, varalise kahju puudumist

- kui eripreventiivsetest ja lähtunud nii üld

kaalutlustest. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1- -04 ja 3-1-1-99-

06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Süüdistatav on toime pannud II astme varavastased süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Vabanedes 22.05.2014 eelmise vangistusliku karistuse kandmiselt, pani ta poole aasta möödudes toime uued varavastased süüteod. Seega ei ole ta teinud endale varasemalt mõistetud karistustest mingeid järeldusi ja puudub alus talle mõistetud karistusmäära vähendamiseks apellatsioonis esitatud määrani. Kriminaalasja materjalidest ega esitatud apellatsioonist ei nähtu uusi asjaolusid, mis tingiksid N.K-le kergema karistuse

4(4)

mõistmise. M mõistetud pikkus, arvestades eelkõige aakoh poolt N.K-le tu vangistuse süüdistatava isikut, ei ole ülemäära range. kohtukolleegiumi arvates

8. Eelnevat silmas pidades leiab N.K suhtes tehtud

kohtukolleegium üksmeelselt, et

kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls läbi vaatamata. Menetluskulude osas jätab kohtukolleegium -st 2 N.K taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Meelika Aava Pavel Gontšarov