1-14-2416/376 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2416

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. märtsi 2015

määrus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise

taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Evar Laatsi kaitsja Tarmo Pilv,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Evar Laats tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 02.07.2014 otsusega ja teda karistati

vangistusega 3 aastat 7 kuud ja 15 päeva. Kohtuotsus jõustus 12.02.2015.

2.

05.03.2015 esitas E. Laats taotluse karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks.

Süüdimõistetu soovib, et talle antakse võimalikult palju aega enne vanglasse minemist, kuna

tal on vaja leida usaldusväärne isik või üüriline oma majapidamise hooldamiseks.

3. Tartu Maakohtu 12.03.2015 määrusega jäeti süüdimõistetu taotlus vangistuse täitmisele

pööramise edasilükkamiseks rahuldamata ja teda kohustati ilmuma karistuse kandmisele Tartu

Vanglasse hiljemalt 16.03.2015. Maakohtu argumendid olid järgmised.

3.1

KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma

määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra ainult juhul, kui vangistuse kandmise viivitamatu

alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule

või tema perekonnale.

3.2

Kohus leidis, et ühtegi rasket tagajärge E. Laatsi vanglasse karistuse kandmisele

minemisega kellelegi ei järgne. Tal on ka vangistuses viibimise jooksul võimalik otsida ja

leida usaldusväärne isik majapidamise eest hoolitsemiseks. Lisaks on tal lähedased, kes

saavad vajadusel abi osutada. Rahvastikuregistri järgselt on E. Laatsi ema elukoht sama,

millele järelevaatajat otsitakse ning kinnistu omanikuna saaks ema hakkama talle kuuluva

kinnistu üle järelevalve ja hoolduse korraldamisega. Vajadusel on emal võimalik selleks abi

saada ka tütrelt, kes samuti elab Tartumaal. Karistuse kandmise ajal on E. Laatsil võimalik

suhelda lähedaste ja teiste isikutega, korraldamaks vajadusel majapidamise hooldust, kui

kinnistu omanik K. Laats on seisukohal, et just vanglas viibiv poeg peab sellega tegelema.

Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, milles kohus saaks järeldada, et ema ei soovi talle

kuuluva kinnistu hooldamise korraldamisega hakkama saada ning vajab selleks vältimatult

poja abi.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse

tühistamist.

4.1

Määruskaebuses märgitakse, et ehkki ema elukoht on rahvastikuregistri alusel sama, mis

pojal, elab ta alaliselt tütre juures Tartus Ihaste linnaosas. Esineb oht, et süüdimõistetu üksikus

kohas, teistest majapidamistest eemal asuv maja langeb rüüstamise, varguse, lõhkumise või

süütamise objektiks. Samuti esineb oht kodu kaotuseks, milline olukord oleks vangistuse

edasilükkamisega välditav. Ka ajal, mil süüdimõistetu viibis vahi all, murti tema elukohta

sisse ja tekitati vargusega kahju. Majapidamine eeldab sellega tegelemist (kütmist,

koristamist, suvel niitmist, talvel lume koristamist ja majapidamise parandamist).

4.2

Ema ei saa oma tervisliku seisundi tõttu registreeritud elukohas elada, kuna vajab ise

kõrvalist abi (vt tõend) ning ei saa seetõttu korralda Kajaka 11 majapidamise järelevalvet. Ka

õel ei ole võimalik majapidamisega tegeleda, kuna tal on oma pere, ülalpidamist vajav ema ja

lapsed.

4.3

Süüdimõistetu kinnitusel on olemas potentsiaalne üürihuviline, kes vaataks

majapidamise üle aprilli alguses. Vangistuse edasilükkamise eesmärk on põhjendatud, et teha

enne pikaajalist vangistust elukoha säilimiseks vajalikud toimingud.

4.4

Oluline on märkida, et ka prokurör toetas taotlust. Tõendiks on ka selgitus ning kohus ei

ole põhjendanud, miks ta ei arvesta süüdimõistetu, tema kaitsja ega prokuröri seisukohtadega.

Kohus on lähenenud ühekülgselt ja see on kaasa toonud ebaseadusliku lahendi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium nõustub

maakohtu määruses esitatud seisukohtadega, märkides vastuseks määruskaebusele järgnevat.

6. E. Laats on karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist soovinud põhjusel, et tal on

vaja otsida oma majapidamisele hooldaja või üürnik, s.o apellatsioonikohtu hinnangul on

vangistuse ajatamist taotletud KrMS § 415 lg-s 3 nimetatud alusel.

6.1

Esmalt märgib ringkonnakohus, et täitmisele pööramise edasilükkamine sättes toodud

alustel on võimalik enne vangistuse täideviimisele asumist. Tartu Vangla esitatud

materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu 30.03.2015 läinud vanglasse oma karistust kandma.

6.2

Sisulises mõttes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega karistuse täitmisele

pööramise edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmises, sest ka vangistuses viibimise

jooksul on võimalik otsida ja leida usaldusväärne isik majapidamise eest hoolitsemiseks.

Kuigi maakohus on olulise osa määrusest pühendanud E. Laatsi lähedaste võimalustele

kinnisasja eest hoolt kanda ja määruskaebusest nähtub, et see nii siiski ei ole (esitatud on ka

ema tervislikku seisundit kinnitavad tõendid), säilib ringkonnakohtu hinnangul E. Laatsil

ikkagi võimalus ka kinnipidamisasutuses viibides oma majapidamise osas korraldusi anda või

kokkuleppeid sõlmida.

7. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas