3-11-2186/147 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2186

Haldusasi

EE ja KK kaebused Saue Vallavolikogu 30.06.2011

otsuse nr 45 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – EE (ik XXXXXXXXXX) ja KK (ik

XXXXXXXXXX),

volitatud

esindaja

v.adv

Toomas Pikamäe

Vastustaja – Saue Vallavolikogu, volitatud esindaja

Sandra Marran

Kolmas isik – Pilliroo Investeeringud OÜ (registrikood

12130937), volitatud esindaja v.adv Taavi Pihlakas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EE ja KK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta EE ja KK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

15.01.2014 otsus haldusasjas nr 3-11-2186 muutmata.

2. Mõista EE-lt ja KK-lt kummaltki välja menetluskulude katteks 400 (nelisada) eurot

Pilliroo Investeeringud OÜ kasuks.

3. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.05.2015

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

3-11-2186

2(12)

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Vallavolikogu algatas 26.10.2006 otsusega nr 091 Harju maakonnas Saue vallas

Alliku külas asuvate Pilliroo tn 26 (katastritunnusega 72701:005:2480) ja Pilliroo tn 28

(katastritunnusega 72701:005:0522) kinnistute detailplaneeringu.

2. Saue Vallavolikogu kehtestas 30.06.2011 otsusega nr 45 Alliku külas Pilliroo tn 26 ja

Pilliroo tn 28 detailplaneeringu (koostaja K-Projekt Aktsiaselts, töö nr 06091), millega muudeti

osaliselt Saue valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute kruntimine,

sihtotstarbe osaline muutmine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ning

hoonestustingimuste määramine kolme 3-korruselise korterelamu ning lasteaia rajamiseks.

3. EE ja KK esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Saue Vallavolikogu 30.06.2011

otsuse nr 45 tühistamiseks (haldusasjad nr 3-11-2186 ja nr 3-11-2189). Halduskohus liitis

kaebused ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-11-2186.

EE ja KK esitasid kaebused nii avalikes huvides kui ka oma subjektiivsete õiguste kaitseks.

1) Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldusega nr 148 algatati Pilliroo tn 26 ja Pilliroo tn 28

detailplaneering ning korralduse p 3 kohaselt otsustati sõlmida asjast huvitatud isikutega

(Benito Holdings OÜ ja Üllar Heinsoo) leping detailplaneeringu koostamise korraldamise ja

finantseerimise õiguse üleandmiseks. Lisaks nimetatud korraldusele andis Saue Vallavolikogu

samasisulise otsuse (26.10.2006 otsus nr 091), milles puudub viide kokkuleppele

detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohustuse üleandmise kohta Benito Holdings OÜ-

le. See aga ei kõrvalda ega vähenda planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 6 rikkumist, kuna Saue

Vallavalitsus ei ole sõlminud Alliku külas asuvate Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute

detailplaneeringu koostanud K-Projekt Aktsiaseltsiga kirjalikku lepingut ega maksnud

nimetatud töö eest tasu ja Saue Vallavalitsuse käsutuses pole dokumente, millest nähtuks, kes

detailplaneeringu koostamise eest tasu maksab. Eestis üldlevinud planeerimispraktika kohaselt

teeb seda enamasti huvitatud isik ning ka käesoleval juhul tuleb järeldada, et Saue vald

tegelikkuses ei korraldanud ega rahastanud detailplaneeringu koostamist, vaid selline õigus ja

kohustus oli täielikult üle antud detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule Benito

Holdings OÜ-le. Nimetatud rikkumine vähendab kohaliku omavalitsuse võimalust

planeeringulahendust kujundada (RKHK otsuse nr 3-3-1-12-07 p 18). PlanS § 10 lg-st 6

tuleneva keelu eesmärk on tagada, et üldplaneeringut muutev detailplaneering koostatakse vaid

kohaliku omavalitsuse poolt, tagades erinevate huvide arvestamise ja kaitse.

2) Detailplaneering kehtestati rohkem kui kolm aastat pärast avaliku arutelu toimumist

(11.03.2008).

Harju

maavanemale

esitati

detailplaneering

järelevalve

läbiviimiseks

esmakordselt 16.11.2009, s.o 1 aasta ja 8 kuud pärast avaliku arutelu toimumist, ilma et

vahepeal oleks toimunud menetlustoiminguid. Järelevalve käigus leiti, et planeering vajab

täiendamist, mistõttu esitati detailplaneering maavanemale uuesti alles 27.04.2011, s.o rohkem

kui 1 aasta ja 4 kuud pärast sellisest vajadusest teadasaamisest. Kuna maavanem ei andnud

planeeringule heakskiitu ning planeeringu maavanemale uuesti esitamisele eelnes sedavõrd

3-11-2186

3(12)

pikk ajavahemik, tuleb järeldada, et need asjaolud tulenesid vajadusest planeeringut olulisel

määral muuta. Seetõttu tulnuks läbi viia uus planeerimismenetlus või vähemalt uus avalik

väljapanek.

3) Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks jääma erandlikuks võimaluseks. PlanS

§ 9 lg 7 alusel detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine eeldab, et üldplaneeringu

kehtestamise järel on tekkinud ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi üldplaneeringu muutmiseks,

mis kaalub üles seni kehtinud üldplaneeringust tuleneva avaliku huvi. Otsuses ei ole toodud

üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendavaid kaalutlusi, samuti pole põhjendatud seda,

miks kavandatakse korterelamute piirkond just detailplaneeringuga määratletud alasse, mitte

kuhugi mujale. Üldplaneeringu muutmine selliselt, et planeeringuala sihtotstarve muudetakse

väikeelamumaast korterelamumaaks, on vaid arendaja erahuvides.

4) Detailplaneeringuga ette nähtud korterelamu ja lasteaia rajamine toob endaga kaasa senisest

märgatavalt suurema liikluskoormuse, kuna üksnes kortermajade jaoks rajatavast 152

parkimiskohast nähtub, et arvestatakse 152 auto alalise lisandumisega sellesse piirkonda,

millele lisanduvad veel rajatavat lasteaeda regulaarselt külastavad autod ning jäätmeveokid.

Senisest märkimisväärselt suurem liikluskoormus tähendab müra- ja saastetaseme tõusu selles

ümbruskonnas. Need negatiivsed mõjud rikuvad kaebajate põhiõigust tervise kaitsele

(põhiseaduse § 28). Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada, et planeeringu mõjuala

piirkonnas jääks müratase taotlustaseme piiridesse. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42

(määrus nr 42) „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 4 lg 1 kohane taotlustase ei puuduta üksnes

detailplaneeringu alusel rajatavaid uusi elamuid, vaid ka sama planeeringu mõjualasse jäävatel

kinnistutel asuvaid elamuid. Detailplaneeringu seletuskirjas toodud müratase oleks öösel

55dBA, mis tähendab, et isegi kui kaebajate elamute suhtes ei kohalduks määruse § 5 lg 4 p 1

kohane uue planeeritava ala taotlustase, siis kohalduks igal juhul sama paragrahvi 4. lõike

punkti 5 kohane olemasoleva ala taotlustase, mis peab elamu puhul jääma öösel alla 50dBA.

Detailplaneeringu seletuskirja kohane tulevane müratase ületaks ka seda määra. Kaebajate

arvestuse kohaselt kasvab piirkonna autode arv 202 auto võrra, mis tähendab autoliikluse

arvestuslikku kasvu 404 autot päevas.

4. Saue Vallavolikogu palus jätta kaebused rahuldamata.

1) Detailplaneeringu koostamise aluseks on üksnes Saue Vallavolikogu 26.10.2006 otsus nr

091, mitte Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldus nr 148. Pärast vallavalitsuse

korraldusega detailplaneeringu algatamist selgus, et tegemist on Saue valla üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu algatamisega, mille algatamise otsustamine ei kuulu vallavalitsuse

pädevusse. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel on pädevust ületades antud

Saue Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldus nr 148 tühine algusest peale. Pilliroo tn 26 ja 28

kinnistute detailplaneeringu tellijaks ei olnud eraõiguslik isik, vaid Saue Vallavalitsus, mis

nähtub ka detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt. Vastustaja ei ole sõlminud ühegi

eraõigusliku isikuga ühtegi lepingut, millega vald oleks volitanud eraõiguslikku isikut tellima

vaidlusaluse detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringu puhul, mille tellijaks ei saa olla

eraõiguslik isik, katab planeeringu koostamise kulud poolte kokkuleppel siiski asjast

huvitatud isik. Selline praktika on tavapärane ja seadusega kooskõlas. Detailplaneeringu

kaustas olevatest menetlusdokumentidest nähtub selgelt, et kõik otsused on teinud ja suunised

vaidlusaluse detailplaneeringu koostamiseks on andnud vald ning seega ei ole

detailplaneeringu koostamise korraldamist kellelegi üle antud. Saue Vallavalitsus sai

detailplaneeringu

koostajalt

teenust

kokkuleppe

(suulise

tellimuse)

alusel.

Kogu

detailplaneeringu protsessi on juhtinud selle tellija Saue vald ning arvestatud on erinevate

huvidega, mida kinnitab ka läbitud maavanema järelevalve menetlus.

3-11-2186

4(12)

2)

Kuivõrd

üldplaneeringut

muutvat

detailplaneeringut

menetletakse

sarnaste

planeerimisseaduse sätete ja põhimõtete alusel nagu üldplaneeringuid, peaks ka menetlusele

kuluva aja puhul kasutama võrdluseks üldplaneeringuid või siis üldplaneeringuid muutvaid

detailplaneeringuid. Käesoleval juhul toimus pidevalt sisuline planeerimismenetlus ja ka

haldusakt (kehtestamise otsus) anti kohe pärast viimase nõutava dokumendi (maavanema

kooskõlastuse)

saamist.

Vaidlusaluse

detailplaneeringu

menetlemisel

ei

tekkinud

menetlustoimingute vahel pikka tegevusetusest tingitud pausi, mille põhjal võiks väita, et

planeerimismenetlusest on möödunud liiga pikk ajavahemik ning planeerimismenetluse

jätkamiseks ja planeeringu kehtestamiseks tuleks vallal läbi viia uus planeerimismenetlus.

Avaliku arutelu toimumisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni suheldi ettepanekuid ja

vastuväiteid esitanud isikutega ning korrigeeriti planeeringulahendust vastavalt toimunud

arutelude tulemusele. Detailplaneeringu põhilahendust kooskõlastuste tulemusel ei muudetud,

mistõttu ei olnud tegemist PlanS § 21 lg-s 5 sätestatud olukorraga, kus tuleb korraldada uus

planeeringu väljapanek.

3) Planeeringualale määrati kruntide sihtotstarbeks lisaks korterelamumaale ka sotsiaalmaa,

vastavale krundile ehitatakse lasteaed. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.1 on esitatud

üldplaneeringu muutmise kohta põhjalikud kaalutlused ja põhjendused, mis muu hulgas

käsitlevad ka era- ja avalike huvide vahekorda nii planeeritaval alal, selle lähialal kui ka

laiemalt kogu Veskimöldre elurajoonis. Saue Vallavolikogu 27.01.2011 otsuses nr 04 „Alliku

küla Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute detailplaneeringute strateegilise keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ on esitatud põhjendused keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta, mis on ka planeeringulahenduse põhjendamise oluliseks osaks.

4)

Kaebajate

välja

toodud

liiklusmüra

ekvivalenttasemed

on

taotlustasemete

ekvivalenttasemed, mis kehtivad uutele planeeritavatele aladele/ehitistele. Olemasolevatele

ehitistele kehtib müra piirtase, mis II kategooria aladel on määruse nr 42 § 5 lg 6 p 1 kohaselt

päeval 60 dBA ja öösel 55 dBA. Müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel on lubatud

piirtase päeval 65 dBA ja öösel 60 dBA. Planeeringus sisalduva mürataseme hinnangu

kohaselt eeltoodud müra piirtasemeid ei ületata, mistõttu pole ka olnud vajadust kavandada

meetmeid müra vähendamiseks olemasolevate elamute alal. Kaebajate väited, et müra hakkab

ületama ettenähtud piirtaset, on oletuslikud, alusetud ja põhjendamata.

5) EE elukoht Uus-Pilliroo 4 asub planeeritavatest korterelamutest linnulennult ca 165 m

kaugusel, vahele jääb terve väikeelamukvartal. On ebamõistlik eeldada, et planeeritavate

korterelamute elanikud hakkaksid oma elamutele juurdepääsuks kasutama Uus-Pilliroo

(sise)tänavat. KK-le kuuluv Pilliroo tn 41 asub planeeritavatest korterelamutest linnulennult

ca 125 m kaugusel ning ka tema ei ole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist.

5. Kolmas isik Pilliroo Investeeringud OÜ palus jätta kaebused rahuldamata.

1) Asjas puuduvad igasugused tõendid ja põhjendused selle kohta, mismoodi rikub planeering

kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajate väidete põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu saab

esitatud kaebuseid käsitada ainult populaarkaebusena. Kaebajad ei ole põhjendanud, millist

avalikku huvi on rikutud.

2) Kaebajad ei ole välja toonud selliseid vormi- või menetlusvigasid, mis oleksid võinud

muuta asja otsustamist. Haldusakti kaalutlused ei pea sisalduma haldusaktis endas, vaid

võivad sisalduda haldusaktiga lahutamatult seotud dokumentides, milleks detailplaneeringu

kehtestamise puhul on detailplaneering ise, sh ka selle seletuskiri. Kõik kaalutlused on

planeeringu dokumentidega tutvudes jälgitavad.

3-11-2186

5(12)

3) Kolmeaastane ajavahemik avaliku väljapaneku ja detailplaneeringu kehtestamise vahel ei

ole aluseks planeeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks, kui sel ajal toimus planeeringu

koostamine ja menetlemine (RKHK otsuse nr 3-3-1-47-12 p-d 25-27).

4) Detailplaneeringu koostamise korraldas vald. Vastavalt vallaga sõlmitud kokkuleppele

peab arendaja võtma üle valla kohustused ja rajama omal kulul lasteaia, ehitama välja

avalikult kasutatavad teed, rekonstrueerima puurkaevu pumbajaamaks ja ehitama reovete

pumpla. Seetõttu on kohatud kaebajate väited erinevate huvidega mittearvestamise kohta.

Detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et kellegi huvid oleks õigusvastaselt jäetud

kaalumata ning arvestamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2014 otsusega kaebused rahuldamata.

1) Kaebajatel oli võimalik detailplaneeringu menetluse toimumisest teada saada ja selles

osaleda. Kuna kaebajad oma seisukohti planeeringumenetluses ei avaldanud, ei olnud

vastustajal võimalik neid ka kaaluda.

2) Kaebajad ei ole vaidlusaluse planeeringuala vahetud naabrid. EE Uus-Pilliroo 4 kinnistu ja

planeeringuala vahele jääb tiheasustusalas terve väikeelamukvartal. Uus-Pilliroo tänav asub

Veskimöldre elamurajoonis sisekvartalis ning puudub otseühendus planeeringualaga.

Detailplaneeringu seletuskirjast

nähtuvalt ei ole Uus-Pilliroo tänavat kavandatud

planeeritavale alale pääsemiseks. Ka KK Pilliroo 41 kinnistu ja vaidlusaluse planeeringuala

vahele jääb tiheasustusalas mitmeid hoonestatud kinnistuid.

3) Kaebajate elamud asuvad aladel, kus määruse nr 42 § 4 lg 2 kohaselt ei tohi müra ületada

piirtaset, mis II kategooria aladel on sama määruse § 5 lg 6 p 1 kohaselt päeval 60 dBA ja

öösel 55 dBA. Müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel on lubatud piirtase päeval 65

dBA ja öösel 60 dBA. Planeeringus sisalduva mürataseme hinnangu kohaselt viidatud

piirtasemeid ei ületata. Kaebajad ei ole esitanud konkreetseid arvutusi ega ühtegi tõendit

detailplaneeringu realiseerimisega väidetavalt kaasnevate mõjutuste tekkimise kohta kaebajate

kinnistutel ja ehitistes ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive. Kuna asjas ei ole

tuvastatud, et vaidlustatud detailplaneering toob kaasa selliseid mõjutusi, mida võib pidada

kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumiseks, puudub alus kaebajate subjektiivsete õiguste

kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks.

4) 2006. aastal kehtinud PlanS § 10 lg 6 redaktsiooni kohaselt võis kohalik omavalitsus

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu

koostamise kohta. Alates 01.07.2009 kehtiva PlanS § 10 lg 61 p 2 järgi ei tohi

detailplaneeringu

koostamist

või

detailplaneeringu

koostamise

tellimist

anda

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle juhul, kui planeeringuga soovitakse

muuta kehtestatud üldplaneeringut. Vaidlusaluse detailplaneeringuga soovitakse muuta Saue

valla üldplaneeringut. Vaidlust ei ole selles, et Saue Vallavalitsus ei ole vaidlusaluse

detailplaneeringu koostamiseks sõlminud kellegagi kirjalikku lepingut ega maksnud kellelegi

detailplaneeringu koostamise eest tasu. Asjaolust, et vald ei ole detailplaneeringu koostamise

eest tasu maksnud, ei saa teha järeldust, et vald on detailplaneeringu koostamise tellimise

huvitatud isikule üle andnud. Valla vastuses EE teabenõudele on selgitatud, et Saue

Vallavalitsus valis detailplaneeringu koostajaks K-Projekt Aktsiaseltsi, kellele andsid

juhtnööre detailplaneeringu koostamiseks Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maa- ja

planeeringute komisjon ning Saue Vallavalitsus. Vastavad menetlusdokumendid sisalduvad

planeeringu kaustas. Detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt nähtub, et

detailplaneeringu tellijaks on olnud Saue Vallavalitsus. Seega puudub alus vaidlusaluse

detailplaneeringu tühistamiseks PlanS § 10 lg 61 p 2 rikkumise tõttu.

3-11-2186

6(12)

5) Detailplaneeringu põhilahendust muudetud ei ole. Sarnaselt Riigikohtu lahendile asjas nr 3-

3-1-47-12 on planeerimismenetlus jätkunud, toimunud on maavanema järelevalvemenetlused,

millest teine lõppes heakskiidu saamisega ning on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringuga

määratud teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohta. Kaebajad ei ole välja

toonud

olulisi

muutunud

asjaolusid.

Seega

ei

ole

ka

praegusel

juhul

pika

planeerimismenetluse puhul tegemist olulise menetlusveaga.

6) Detailplaneeringu seletuskirja täiendati 2011. aastal enne detailplaneeringu kehtestamist.

Seletuskirja p-s 4.1 on piisava põhjalikkusega esitatud kaalutlused ja põhjendused

üldplaneeringu muutmise kohta. Valla arengut silmas pidades oli ka üldplaneeringu

kehtestamisel antud võimalus maa kasutusotstarvete muutmiseks. Kuna detailplaneering

muudab 5-10% olemasoleva Veskimöldre elurajooni liiklust ja rahvaarvu ning parandatakse

olemasoleva Pilliroo kvartali tingimusi, ei riku detailplaneeringu lahendus elanike õigusi ja on

kooskõlas avalike huvidega. Planeeritav lahendus näeb detailplaneeringu realiseerimise

esimeses ehitusetapis ette planeeringualale lasteaia rajamise, mis on vajalik nii

potentsiaalsetele uusasukatele kui ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Lisanduv

elanikkond 90 korterist ei ole nii suur kogum, mis sunniks juurde planeerima uusi

ühiskondlikke objekte peale lasteaia. Planeeringuga antakse võrreldes olemasoleva olukorraga

võimalus juba kasutusse võetud elamualal suurema hulga inimeste elama asumiseks.

Planeeringuala ei ole üksnes eramurajoon ning korterelamute planeerimine kohaliku

omavalitsuse nõusolekul on aktsepteeritav. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et

planeeritava lahenduse elluviimisega kaasneb arendajale kohustus rekonstrueerida Pilliroo

tänavalõik kuni Tallinna linna piirini, mistõttu paraneb planeeringuala lähipiirkonna elanike

heaolu. Tänu detailplaneeringu koostamise käigus sõlmitud kolmepoolsele kokkuleppele

(arendaja, AS Tallinna Vesi ja Saue vald) on tulevikus võimalik varustada olemasolevat

kvartalit AS-i Tallinna Vesi veevõrgu kaudu. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-87-08

(p 21) ei ole asjakohane kaebajate seisukoht, et korterelamute piirkonna määramiseks oleks

tulnud kaaluda mitut alternatiivset piirkonda, kuna detailplaneeringuga reguleeritakse

eraõiguslikule isikule kuuluva maa kasutamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. EE ja KK apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus

tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebused ja tühistada Saue Vallavolikogu

30.06.2011 otsus nr 45.

1) Halduskohus kohaldas ebaõigesti PlanS § 26 lg-t 1. Apellantidele jääb arusaamatuks, milline

õiguslik tähendus on sellel, kas nad osalesid detailplaneeringu menetluses või mitte. Kehtivast

õigusest ei tulene, et detailplaneeringu peale kaebuse esitamiseks peaks isik eelnevalt olema

osalenud vaidlustatava detailplaneeringu planeerimismenetluses.

2) Halduskohus rikkus oluliselt HKMS § 158 lg-t 3. Otsuses viidatakse detailplaneeringu

seletuskirja p-le 4.5, kus on märgitud, et planeeritava lahenduse realiseerumise korral kasvab

liiklus alla 10%. Seletuskirjast ei nähtu, kuidas see tulemus on saadud, samuti ei nähtu, et

kohus oleks kontrollinud selle väite põhjendatust. Apellantide andmetel kasvab liikluskoormus

150-200%. Otsuses esitatud väide, et lasteaia tõttu ei kaasne piirkonda täiendavat

liikluskoormust, on ebaõige. Detailplaneeringu seletuskiri sisaldab erinevates kohtades

erinevaid seisukohti selles osas, kellele planeeritav lasteaed on mõeldud (uute kortermajade

elanikele või lähipiirkonna elanikele), mistõttu jääb selgusetuks, mille põhjal on vastustaja

järeldanud, et liikluskoormuse kasv jääb alla 10%. Apellantide arvates ei ole alust väitel, et

detailplaneeringuga kavandatav lasteaed on eelkõige mõeldud uute kortermajade elanike

3-11-2186

7(12)

tarbeks. Selgusetuks jääb, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et Pilliroo tänaval sõidab

enamkoormatud tunni jooksul 100 autot ning kuidas haakub see järeldusega, et liikluskoormus

kasvab alla 10%. Apellantidele saaks siinkohal tõendamiskoormuse asetada juhul, kui

vastustaja näitab ja tõendab oma arvutuste põhjendatust.

3) Halduskohus kohaldas ebaõigesti PlanS § 10 lg 61 p 2. Olukord, kus üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostab isik, kelle kohalik omavalitsus on valinud välja detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isiku ettepanekul ja kellele detailplaneeringu koostamise eest maksab

samuti huvitatud isik, on ilmselgelt käsitatav juhtumina, kus kohalik omavalitsus on andnud

detailplaneeringu

koostamise

üle

detailplaneeringu

koostamisest

huvitatud

isikule.

Apellantidele jääb arusaamatuks, kuidas sai halduskohus väita, et planeeringu kaustas on

dokumendid, mis kinnitavad Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute

komisjoni ning Saue Vallavalitsuse poolset juhtnööride andmist, kui haldusasja materjalide

hulgas ei ole detailplaneeringu kausta. Detailplaneeringu kaustast ega muudest haldusasja

materjalidest ei nähtu, et Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute

komisjon ning Saue Vallavalitsus oleksid andnud K-Projekt Aktsiaseltsile juhtnööre

detailplaneeringu koostamiseks. Sellisele järeldusele asudes rikkus halduskohus oluliselt

HKMS § 157 lg-t 1.

4) Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.7 nähtub, et detailplaneeringut täiendati pärast avalikku

väljapanekut (04.02.2008–18.02.2008) seoses planeeringuala vee- ja kanalisatsiooni-

varustusega, liikluskorraldusega ja maa sihtotstarbe muutmisega. Seetõttu ei saa väita, et Saue

vald oleks pärast avalikku väljapanekut analüüsinud kõiki poolt- ja vastuargumente.

Detailplaneering ei ole kooskõlas Riigikohtu 03.12.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-47-12 tooduga.

Apellandid viitavad Riigikohtu 12.05.2008 otsusele asjas nr 3-3-1-16-08 (p-d 10-13) ning

leiavad, et kuivõrd Saue vald ei teinud kõike endast sõltuvat, et kaasata avalikkus

detailplaneeringu menetlusse (ei korraldanud uut avalikku väljapanekut pärast 04.02.2008-

18.02.2008 toimunud avalikku väljapanekut), saab väita, et halduskohus kohaldas ebaõigesti

PlanS § 3 lg-t 1.

5) Detailplaneeringu seletuskirja p-st 4.1 ei nähtu, et Saue vald põhistaks üldplaneeringu

muutmist pärast üldplaneeringu kehtestamist tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuviga.

Seletuskirja p-s 4.1 sisalduv tekst ei õigusta Saue valla üldplaneeringu muutmist. Halduskohus

on ebaõigesti kohaldanud PlanS § 9 lg-t 7 ning ka HKMS § 158 lg-t 1, võttes kaebajate väidete

hindamisel aluseks asjasse puutumatud tõendid.

8. Saue Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb esimese

astme kohtus toodud seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja

järgmist.

1) Halduskohus on asunud põhjendatud seisukohale, et kuna kaebajad oma seisukohti

planeerimismenetluses ei esitanud, siis ei saanud vastustaja neid ka kaaluda. Kohus ei teinud

sellega etteheiteid kaebajatele ega võtnud seisukohta apellantide kaebeõiguse osas.

2) Juurdepääs detailplaneeringu alale on planeeringulahenduse kohaselt tagatud mitmest

suunast – Pilliroo tänava kaudu, Väriheina tee kaudu ja rajatava uue ühendustee kaudu.

Detailplaneeringuga suureneb Veskimöldre elurajoonis kui terviklikus elamupiirkonnas nii

rahvaarv kui ka liiklus ca 5-10% võrra ning ka arvutused on tehtud vastavalt olemasolevate ja

kavandatavate eluasemete arvule. Arvestades, et Veskimöldre elurajoonis on kokku 900-1000

peret, siis 90 korteri ehitamise korral kasvabki perede arv ca 10% ja sellest tulenevalt ka

liikluskoormus ca 10% olemasolevast. Kuna rajatav lasteaed teenindab planeeringuala ja

lähiala elanikke, sh nii uued kui ka olemasolevad elanikud, siis Veskimöldre elurajooni kui

terviku liikluskoormus sellest tulenevalt arvestatavalt ei kasva. Vaidlustatud otsuses on õigesti

3-11-2186

8(12)

leitud, et liikluskoormuse kasv ei põhjusta kehtivate normide kohase müra piirtaseme ületamist

apellantidele kuuluvatel kinnistutel ja neil asuvates ehitistes.

3) Kaebajate väited, et vastustaja on andnud detailplaneeringu koostamise üle detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikule, on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolust, et vald ei ole

detailplaneeringu koostamise eest tasu maksnud, ei saa teha järeldust, et vald on andnud

detailplaneeringu koostamise tellimise üle huvitatud isikule. K-Projekt Aktsiaseltsile andsid

juhtnööre detailplaneeringu koostamiseks Saue Vallavolikogu, Saue Vallavolikogu maa- ja

planeeringute komisjon ning Saue Vallavalitsus. Vastavad menetlusdokumendid – kõik

koosoleku protokollid, otsused jms dokumendid, milles on käsitletud planeeringuga seonduvat

ning sätestatud planeeringu menetlemiseks vastavaid tingimusi (protokollid, korraldused,

kirjad jne) – sisalduvad planeeringu kaustas. Vastustaja on kohtule esitanud kõik vaidlusaluse

detailplaneeringuga seonduvad menetlusdokumendid ja planeeringuga seotud materjalid,

mistõttu on alusetu apellantide väide, et halduskohus on otsust tehes tuginenud asjas kogutud

tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel ei olnud võimalik uurida. Asjas puuduvad

tõendid selle kohta, et detailplaneeringu koostamist või selle juhtimist oleks korraldanud

kolmas isik.

4) Detailplaneeringu põhilahendust ei muudetud ja seega ei olnud tegemist PlanS § 21 lg-s 5

sätestatud olukorraga. Enne kehtestamist läbis detailplaneering Harju maavanema järelevalve,

kes andis sellele oma heakskiidu, st ka maavanema hinnangul oli planeeringu menetlusprotsess

korrektne. Õige on halduskohtu järeldus, et pika planeerimismenetluse puhul ei ole praegusel

juhul tegemist olulise menetlusveaga.

5) Halduskohus leidis õigesti, et detailplaneeringu seletuskirjas on piisava põhjalikkusega esile

toodud kaalutlused, miks vastustaja on otsustanud kehtestada üldplaneeringut osaliselt muutva

detailplaneeringu. Detailplaneeringu seletuskiri on planeeringu tekst, mis väljendab ka

detailplaneeringu kehtestaja tahet ja on sellisena osa kehtestatud planeeringust.

9. Kolmas isik Pilliroo Investeeringud OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolmas isik nõustub vastustaja vastusega apellatsioonkaebusele ning märgib lisaks järgmist.

1) Planeeringuga luuakse lisaks olemasolevatele uus tee, mis viib otse uute planeeritavate

kortermajadeni, vähendades seeläbi liikluskoormust juba olemasolevatel teedel, samuti Pilliroo

tänaval. Liikluskoormus ei saa kasvada olemasolevatel tänavatel, sh Pilliroo tänaval, üle 10%,

kuna liiklust hajutatakse lisaks olemasolevatele teedele uue tee rajamisega. Lisaks on teede

projekteerimise käigus võimalik liikluskorraldust ja liikluskoormust erinevatel tänavatel muuta

ja reguleerida liiklusmärgistusega. Kaebajate esitatud arvutusi liikluskoormuse kasvu kohta ei

saa arvestada, kuna need on teinud apellandid või nende esindaja, kellel puudub vastav

kutsekvalifikatsioon ja pädevus koostada planeeringuid.

2) Halduskohtu otsusest ei saa teha järeldust, et Saue vald ei koostanud detailplaneeringut ning

detailplaneeringu koostajale maksis eeldatavalt tasu kolmas isik. Detailplaneeringu menetlust

puudutavatest dokumentidest nähtub, et detailplaneeringu tellis ning planeerimist juhtis ja

juhendas Saue vald.

3) Üldplaneeringu muutmist õigustab lisaks kinnistu omaniku erahuvile ka avalik huvi.

Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud kasu, mida saavad lähipiirkonna elanikud, k.a.

Pilliroo tänava elanikud.

3-11-2186

9(12)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. EE ja KK vaidlustasid Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsust nr 45 nii oma subjektiivsete

õiguste kui ka avalike huvide kaitseks. Halduskohus jättis kaebused mõlemas osas

rahuldamata. Apellandid on ka apellatsioonkaebuses jäänud selle juurde, et vaidlustatud otsus

rikub nii nende subjektiivseid õigusi kui ka avalikke huve.

11. Subjektiivsete õiguste rikkumise osas apellandid sisuliselt kordavad esimeses astmes

esitatud väiteid. Subjektiivsete õiguste motiivil esitatud kaebuste rahuldamata jätmise osas

nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses

korrata (HKMS § 201 lg 4).

12. Vastustaja on vaidlustatud detailplaneeringut

käsitanud üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuna ning ka halduskohus on sellega nõustunud, arvestades, et detailplaneeringu

menetlemise ajal kehtinud õigusnormides puudus „üldplaneeringu põhilahenduste muutmise“

definitsioon. See viidi seadusesse 2009. aastal ehk pärast Pilliroo detailplaneeringu algatamist

26.10.2006 otsusega. HMS § 5 lg 5 kohaselt tuleb menetluse ajal haldusmenetlust reguleerivate

õigusnormide muutumise korral kohaldada menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Ka

Riigikohtu 03.12.2012 otsusest asjas nr 3-3-1-47-12 (p 18) järeldub, et detailplaneeringu

kehtestamisel tuleb lähtuda planeerimismenetluse alguses kehtinud õigusnormidest. Seega tuli

praegusel juhul lähtuda detailplaneeringu kehtestamisel PlanS § 9 lg 7 varasemast

redaktsioonist.

13. 06.04.2006 kuni 25.03.2007 kehtinud redaktsioonis sätestas PlanS § 9 lg 7, et

detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

muutmise ettepanekuid. Nimetatud vahemikus kehtinud PlanS ei sisaldanud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmise definitsiooni, vaid see lisati viidatud sätte

esimesse lausesse alles 01.07.2009 jõustunud seadusemuudatusega. Enne seda tuli kohalikul

omavalitsusel endal määratleda, milline muudatus on piisavalt oluline, et lugeda seda

üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Samas ka kehtiva PlanS § 9 lg 7 kohaldamisel

tuleb mõisted „oluline“ ja „ulatuslik“ kohalikul omavalitsusel eraldi igal juhtumil

kaalutlusõiguse alusel sisustada, sest detailplaneeringute maa-alad ja tingimused on erinevad

(vt planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse 410 SE (XI

Riigikogu koosseis) seletuskirja lk 4). Arvestades, et 26.10.2006 otsuses nr 091 leidis Saue

Vallavolikogu, et algatatud detailplaneering muudab osaliselt Saue valla üldplaneeringut

(väikeelamumaa muutmine korterelamumaaks) ning menetluse käigus järgiti sellest tulenevalt

ka vastavaid menetluslikke nõudeid, ei ole kohtul alust seda otsustust ümber hinnata.

14. Populaarkaebuse osas on kaebajad tuginenud eelkõige sellele, et detailplaneeringu

koostamise tellimist ei oleks tohtinud üle anda eraisikule (Benito Holdings OÜ),

detailplaneering kehtestati rohkem kui kolm aastat pärast avaliku väljapaneku lõppu ning

üldplaneeringu

muutmise

vajadust

ei

ole

põhjendatud.

Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtuga, et detailplaneeringu põhilahendust ei muudetud ja uue väljapaneku

korraldamine ei olnud nõutav, samuti et vastustaja on üldplaneeringu (detailplaneeringuala

sihtotstarbe) muutmist piisavalt põhjendanud ega hakka vastavas osas esimese astme kohtu

põhjendusi oma otsuses kordama.

15. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebajate väidet detailplaneeringu koostamise tellimise

eraisikule üleandmise kohta. Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud PlanS § 10 lg 6

sätestas, et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida

lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja

planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise

3-11-2186

10(12)

tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu

koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades

vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga. Kehtiva PlanS § 10 lg 61 p 2 kohaselt ei tohi

detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud

üldplaneeringut.

Nii PlanS § 10 lg 6 varasema redaktsiooni kui ka kehtiva PlanS § 10 lg 61 p 2 järgi saab

eraõiguslikule isikule üle anda detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise, kuid

planeeringu koostamise juhtimine ja vajalike menetlustoimingute tegemine peab igal juhul

jääma kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Selliselt on tagatud arendaja tellitud ja finantseeritud

planeeringus

avalike

huvide

parem

kaitse.

Kui

detailplaneeringuga

muudetakse

üldplaneeringut, ei tohi detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist eraõiguslikule

isikule üle anda.

16. Esitatud tõendid ei tekita kahtlust, et Saue vald juhtis detailplaneeringu koostamist ning

tegi kõik vajalikud menetlustoimingud. Vaidluse all on eelkõige see, kes tellis

detailplaneeringu koostamise ja kandis vastavad kulud.

17. Kaebajate arvates tuleb sellest, et Saue Vallavalitsus ei ole detailplaneeringu koostajaga

sõlminud kirjalikku lepingut ega maksnud selle töö eest tasu ning et Saue Vallavalitsusel ei ole

dokumente, millest nähtuks detailplaneeringu koostamise eest tasu maksnud isik, järeldada, et

tegelikkuses ei korraldanud ega rahastanud detailplaneeringu koostamist Saue vald, vaid see oli

üle antud planeeringust huvitatud isikule.

18. Detailplaneering algatati 26.10.2006 otsusega nr 091, mis ei näinud ette detailplaneeringu

koostamise üleandmist eraõiguslikule isikule, erinevalt valla poolt tühiseks peetud Saue

Vallavalitsuse 14.02.2006 korraldusest nr 148, mille p 3 kohaselt otsustati sõlmida asjast

huvitatud isikutega (Benito Holding OÜ ja Üllar Heinsoo) leping detailplaneeringu koostamise

korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks. Pilliroo tn 26 ja 28 kinnistute

detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts. Vastustaja väitel ei ole sõlmitud ühtegi

eraõiguslikku lepingut, millega vald oleks volitanud eraõiguslikku isikut tellima K-Projekt

Aktsiaseltsilt vaidlusaluse detailplaneeringu koostamist, vaid et detailplaneeringu tellis Saue

Vallavalitsus ning see asjaolu nähtub ka detailplaneeringu (töö nr 06091) kausta kaanelt (III kd

tl 204).

19. Haldusasja toimikust ei nähtu, et praegusel juhul oleks vastustaja ja asjast huvitatud isiku

vahel sõlmitud kirjalik leping detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohustuse

üleandmise kohta eraõiguslikule isikule (arendajale). Samas ei ole vastustaja esitanud

kirjalikke tõendeid selle kohta, kes sõlmis K-Projekt Aktsiaseltsiga detailplaneeringu

koostamise lepingu, väites, et leping oli suuline ja tema ei maksnud tasu detailplaneeringu

koostamise eest. Vastustaja väitel katab olukordades, kus detailplaneeringu tellijaks ei saa olla

eraõiguslik isik, planeeringu koostamise kulud poolte kokkuleppel siiski asjast huvitatud isik.

Seejuures Saue Vallavalitsuse, Pilliroo Investeeringud OÜ ja Kovek AS vahel 24.08.2011

sõlmitud kokkuleppe nr 16-8/247/2011 (III kd tl 251 pöördel) preambulis on märgitud, et

„arendaja on huvitatud detailplaneeringu kehtestamisest ning on seoses sellega nõus kandma

kõik detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud“.

Kuna Saue valla poolt detailplaneeringu koostamise kulude kandmist kinnitavaid tõendeid

esitatud ei ole, võib järeldada, et ka praegusel juhul on detailplaneeringu koostamise kulud

kandnud asjast huvitatud isik.

20. PlanS § 10 lg 6 v.r ning kehtiva PlanS § 10 lg 61 p-s 2 sätestatud piirangu eesmärk on

välistada planeeringust huvitatud isiku ülemäärane mõju planeeringulahendusele (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-2707, p 15). Ringkonnakohus küll ei

3-11-2186

11(12)

nõustu apellantide seisukohaga, et detailplaneeringu tellijaks ega koostamise korraldajaks ei

olnud vastustaja, kuid asjaolu, et pealtnäha kõik planeerimismenetlust puudutavad otsused on

praegusel juhul teinud ja suunised detailplaneeringu koostamiseks on andnud vald, ei välista

PlanS rikkumist. Ainuüksi detailplaneeringu koostamise finantseerimine asjast huvitatud isiku

poolt võib kaasa tuua olukorra, kus planeeringulahenduses domineerivad arendaja huvid

muude huvide üle.

21. Asjas nr 3-3-1-12-07 asus Riigikohus seisukohale, et eraõigusliku isikuga planeeringu

koostamise

lepingu

sõlmimine

vähendab

kohaliku

omavalitsuse

võimalust

planeeringulahendust kujundada. Juhul, kui kohalik omavalitsus korraldab ise planeeringu

koostamist, võib erinevate huvide tasakaalustatud arvesse võtmise võimalus olla tõhusam kui

juhul, kui planeeringu tellijaks on eelduslikult arendustegevuse kasumlikkusest huvitatud

eraõiguslik isik. Oluline on, et avalikule huvile vastavad lahendused sobitatakse planeeringusse

juba selle koostamise käigus, mitte ei tuleks arvesse võtmisele alles planeeringu vastuvõtmise

otsuse langetamisel. Arendaja huvide ning avalike huvide vastuollu sattumise oht on suurem

juhul, kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks (otsuse p 18).

Samas aga leidis Riigikohus viidatud asjas, et kuna PlanS § 10 lg 6 nõudeid rikkuv leping

lõpetati mõned nädalad enne planeeringu vastuvõtmist, oli kohalikul omavalitsusel siiski

võimalik planeeringulahendus enne selle vastuvõtmist üle kontrollida. Seega ei tähenda PlanS

§ 10 lg 6 varasemast redaktsioonist tuleneva nõude rikkumine menetluse algstaadiumis

tingimata seda, et kehtestatud detailplaneering on õigusvastane.

22. Väikeelamumaa muutmine korruselamumaaks, nähes ette kolme korterelamu (kokku 90

korteriga) ja lasteaia rajamise, ei kujuta endast senise olukorraga võrreldes drastilist muutust.

Praegusel juhul ei nähtu, et vaidlustatud detailplaneeringus ei oleks arvesse võetud avalikke

huve või et arendaja erahuvi oleks selgelt eelistatud avalikele huvidele. Muu hulgas kinnitab

seda asjaolu, et algselt planeeritud nelja korterelamu asemele nähakse detailplaneeringus ette

kolm korterelamut ning lisaks kohustub arendaja omal kulul rajama detailplaneeringu alale

lasteaia, mis peab valmima enne korterelamuid (detailplaneeringu seletuskirja p 4.2.1).

Detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud kasu, mida sellest saavad detailplaneeringu

lähipiirkonna elanikud. Maavanem leidis järelevalve käigus, et kohalik omavalitsus on

planeeringu koostamise käigus kaalunud planeeritava maa-ala kinnisasja omanike ja teiste

huvitatud isikute ettepanekuid ning erinevaid planeeringulahenduse võimalusi, sh planeeritud

hoonestuse sobivust ja kohasust ning planeeringulahendust (sh üldplaneeringu muutmist) on

piisavalt põhjendatud (Harju maavanema kooskõlastuskiri, II kd tl 24).

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisel oleks vastustaja

teinud kaalutlusvigu või esineks muid olulisi menetluslikke rikkumisi. Asja materjalidest ei

nähtu, et planeeringulahenduses domineeriksid ülekaalukalt arendaja huvid ning et

detailplaneeringu koostamise kulude kandmine asjast huvitatud isiku poolt oleks kaasa toonud

õigusvastase haldusakti andmise.

Kaebajate positsioon lähtub sellest, et korterelamute planeerimine antud piirkonda on üleüldse

lubamatu. Planeerimisotsustusi langetama pädev Saue vald asus teistsugusele seisukohale nii

detailplaneeringu algatamisel kui ka kehtestamisel. Seda lahendust ei pakkunud välja K-Projekt

Aktsiaselts, mistõttu ei saanud asjaolu, et planeeringu koostamist finantseeris arendaja, tuua

praegusel juhul kaasa avaliku huvi rikkumist.

23. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, et halduskohus kohaldas ebaõigesti

PlanS § 26 lg-t 1, kui märkis, et kaebajad ei osalenud detailplaneeringu menetluses.

Halduskohtu otsusest ei saa teha järeldust, et kaebajad oleksid halduskohtu arvates pidanud

detailplaneeringu vaidlustamiseks osalema vastavas planeerimismenetluses ning et kaebus

oleks jäänud rahuldamata sellel motiivil. Halduskohtu osundus tähendab seda, et kaebajate

3-11-2186

12(12)

väidete hindamist ei saa nähtuda valla vaidlustatud otsusest ning seda tuleb teha

kohtumenetluses. Halduskohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb EE ja KK apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS §

108 lg 1 alusel nende endi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja

ega kuludokumente esitanud, mistõttu vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS §

109 lg 1 alusel tema enda kanda.

26. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik Pilliroo Investeeringud OÜ taotleb

apellantidelt 1296 euro (sh käibemaks) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kulude

kandmine on tõendatud advokaadibüroo arve, selle juurde kuuluva spetsifikatsiooni ja

pangakonto väljavõttega. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Esimese astme kohtus taotles kolmas isik 1366,18 euro suuruse

menetluskulu (sh riigilõiv määruskaebuselt) väljamõistmist. Nimetatud kulu sisaldas muu

hulgas ka määruskaebuste esitamisega seoses kantud kulusid. Apellatsioonimenetluses ei ole

esitatud määruskaebusi ega toimunud ka kohtuistungit. Kolmas isik on esitanud

ringkonnakohtule ühe seisukoha, milles põhilises osas tuginetakse vastustaja vastusele

apellatsioonkaebusele. Arve spetsifikatsioonis toodud 10 töötundi on eelnevat arvestades

ülemäärane. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks apellatsiooniastmes kolmanda isiku

kasuks välja mõista menetluskulu ligemale samas suuruses kui esimeses astmes, vaid vähendab

seda. Ringkonnakohtu hinnangul on apellantidelt kolmanda isiku kasuks põhjendatud välja

mõista 800 euro suurune menetluskulu (sh käibemaks). Nimetatud summa tuleb apellantidelt

välja mõista selliselt, et kummagi apellandi kanda jääb 400 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks