2-14-60674/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2015 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-60674

Tsiviilasi

Condor

Inkasso

OÜ

hagi

Ardi

Pai

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

341,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Condor Inkasso OÜ; registrikood 11081243,

asukoht Peterburi tee 53, Tallinn, 11415, Harjumaa.

Hageja

esindaja:

Marie

Tsine;

e-post

marie@condorinkasso.ee

• Kostja: Ardi Pai; isikukood 39110142742, elukoht

XXXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Condor Inkasso OÜ hagi Ardi Pai vastu 7. märtsil 2013

sõlmitud laenulepingu nr 20130307046 alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Ardi Pailt (Pai) (isikukood 39110142742) Condor Inkasso OÜ (registrikood 11081243)

kasuks välja:

2.1. 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 94 senti (sealhulgas põhivõlg 145 eurot ja 87

senti, intress 73 senti ning viivis perioodi 3. november 2013 kuni 11. november 2014 eest

12 eurot ja 34 senti);

2.2. alates 12. novembrist 2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (põhinõue 31 eurot 11 senti, intressinõue 77 eurot 69 senti

ja viivisenõue 4 eurot 16 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulude nõue 55 eurot).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Ardi Pailt (Pai) Condor Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulu 83 (kaheksakümmend

kolm) eurot ja 30 senti.

8. Mõista Ardi Pailt (Pai) Condor Inkasso OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvalt

menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale elektrooniliselt

kätte toimetatud 9. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduses tulenevalt sõlmisid Express Credit AS ja kostja interneti teel 7. märtsil 2013

laenulepingu nr 20130307046 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis Express Credit AS

kostjale üle laenusumma 200 eurot. Express Credit AS ütles laenulepingu 26. septembril 2013

üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul. Express Credit AS

loovutas 25. oktoobril 2013 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja

põhivõla 176,98 eurot, intressi 78,42 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 55 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 16,50 eurot ning viivised põhinõudelt (176,98 eurot) alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

6. Kohus leiab, Express Credit AS ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade

kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus

on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu

ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade

kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute

ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada

juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt

eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste

väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik

oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-186-13, p 22).

7. Express Credit AS ja kostja vahel 7. märtsil 2013 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr

on 418,47% (tl 10). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so veebruaris 2013, avaldatud

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 31,21%.

Express Credit AS ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega

Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolmteist korda. Hageja ei ole

hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel

määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul ei piisa selle

eelduse ümberlükkamiseks hagiavaldusele lisatud ankeedis (tl 12) märgitud andmete

tuvastamisest. Eriti arvestades, et ankeedi kohaselt puudus kostjal laenu võtmise ajal kindel

elukoht, kostja oli varem kiirlaene võtnud ning kostja soovis laenu võtta teiste laenude

tagasimaksmiseks.

8. Kuna Express Credit AS ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS §

86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel

(Riigikohtu 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).

9. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või

muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg

4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu

tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-

s 1 sätestatud suuruses. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 7. märtsil 2013 üle 200 eurot,

millest kostja maksis hagejale tagasi 54,13 eurot 23. juunil 2013. Kuna kostja ei ole laenu summa

jääki tagastanud hiljemalt viimase osamakse tagastamise kuupäevaks, so 2. novembriks 2013,

siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt laenusumma

jäägi, so 145,87 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest

intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise

kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

10. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 145,87

eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 73 senti [(200*0,75*115/365) +

(145,87*0,75*4/365) + (145,87*0,5%*125/365)] kuni võla tagastamise kuupäevani 2. novembril

2014, sissenõutavaks muutunud viivis 12 eurot ja 34 senti [(145,87*8,5%*59/365) +

(145,87*8,25%*181/365) + (145,87*8,15*134/365)] alates 3. novembrist 2013 kuni hagi

esitamiseni 11. novembril 2014 ning alates hagi esitamises 12. novembrist 2014 kuni põhivõla

tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kokku

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seega 158 eurot 94 senti.

11. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue summas 55 eurot ei ole

õiguslikult põhjendatud. Arvestades, et hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamist laenulepingu üldtingimuste p 9.7 alusel ning Express Credit AS ja kostja vahel

sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei ole selle lepingu alusel hageja võla sissenõudmisega

seotud kulude nõue õiguslikult põhjendatud. Seega tuleb hageja võla sissenõudmise kulu nõue

summas 55 eurot jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotud ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses.

13. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulud kokku summas 250 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ning esindajakulu 175 eurot. Hageja

on nimetatud avalduses märkinud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab alusdokumentide

analüüsi, hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist. Hageja õigusabikulu summas 175 eurot ei

sisalda käibemaksu.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva

tsiviilasja lihtsus, hagis nõutava summa väiksust ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid

hageja on esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu nõude analüüsi

ning hagiavalduse koostamise eest on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

hageja esindaja põhjendatud kulu 95 eurot.

15. Hageja menetluskulud käesolevas asjas koosnevad seega hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust summas 75 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 170 eurot. Kohus jätab

TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 83 eurot ja 30 senti.

Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses

osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik