2-13-44139/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-13-44139

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.märts 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

KÜ xxxxxxxxxx xx hagi J. K.’i vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks (võla tekkimise periood juuli 2010

– 20.09.2013)

Tsiviilasja hind

2810,21 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu

xxxxxxxxxx xx

(registrikood

xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx xx, xxxxx);

Hageja lepinguline esindaja Marika Salmistu (e-post:

marika@toomamagipartnerid.ee)

Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxxx, e-post: x);

Kostja lepinguline esindaja: Monika Meerents (OÜ

Munga Õigusbüroo; e-post: monika@munga.ee)

Korraldav kohtuistung

30.01.2014, osalesid M. Salmistu ja J. K.

Menetlusviis

Poolte nõusolekul kohus jätkas menetlust ja teeb otsuse

kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Korteriühistu xxxxxxxxxxx xx osaline loobumine nõudest ja lõpetada

tsiviilasjas 2-13-44139 menetlus põhivõla summas 533,19 € (viissada kolmkümmend kolm

eurot ja 19 senti), kuna kostja on selle summa pärast hagi esitamist tasunud.

2. Rahuldada hageja nõue kostja vastu perioodil juuli 2010 – 20.09.2013 tekkinud ja seni

tasumata võlgnevuse osas ning mõista J. K.’ilt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kasuks välja

2433,86 € (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kolm eurot ja 86 senti, millest 1194,03 €

põhivõlg ja 1239,83 € otsuse teatavakstegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista J. K.’ilt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kasuks viivis 0,07% põhivõlalt

(otsuse tegemise seisuga 1194,03 €) päevas iga viivitatud päeva eest alates 31.03.2015 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses J. K.’i kanda.

5. Mõista J. K.ilt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kasuks välja menetluskulude katteks

1329,24 € (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa eurot ja 24 senti).

6. Väljamõistetud menetluskulult tuleb J. K.’il tasuda Korteriühistule xxxxxxxxxx xx

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Korteriühistu xxxxxxxxxx xx esitas 20.09.2013 Pärnu Maakohtule hagi J. K.’i vastu, taotledes

kostjalt välja mõista võlgnevuse 1727,22 eurot, viivisevõlgnevuse hagi esitamise seisuga 641,70

eurot ning sealt edasi kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestusega 0,07% päevas

põhisummalt, s.o 1,209 eurot päevas ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 0,07%

päevas. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt Korteriühistu xxxxxxxxxx xx loodi 27.07.2004 ning registreeriti Pärnu

Maakohtu registriosakonnas 30.09.2004. J. K. on kinnistusraamatu andmete järgi xxxxxxxxxx

xx korter xx omanik ning Korteriühistu xxxxxxxxxx xx liige.

Vastavalt KÜ xxxxxxxxxx xx põhikirja II osa 7.punktile kohustub ühistu liige tasuma

tähtaegselt majandamiskulude ja osutatud kommunaalteenuste eest ning põhikirja III osa p 7

järgi toimub majandamiskulude ja osutatud kommunaalteenuste eest tasumine vastavalt liikmele

esitatud arvetele. Hageja on esitanud korteriühistu liikmetele, samuti kostjale kui korteri nr xx

omanikule, igakuiselt arve majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud

teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma, samuti

maksete tasumise tähtaeg. Kostjale juuli 2010 eest esitatud arvel nr 20100800107100441 on

eraldi reana välja toodud „võlg eelnevate kuude eest 12005,40 krooni (767,28 eurot)“. Selle

võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja juba eelnevalt esitanud hagiavalduse ja menetlus on

pooleli Tallinna Ringkonnakohtus (tsiviilasi nr 2-10-39645).

J. K. ei ole oma kohustusi korteriühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja

kostjal on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul

01.09.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni kohtusse. Kostja võlgnevus korteriühistu ees on

2368,92 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1727,22 eurot ja viivisvõlgnevusest 641,70 eurot.

Viivis on arvestatud alates 01.09.2010 kuni 20.09.2013.

Kostja on jätnud kõigi talle esitatud arvete alusel tasumata tasu halduskulu eest ja MESA kütte

ümberarvestuse alusel tasumisele kuulvad summad, mis esitatakse kaks korda aastas. KÜ

xxxxxxxxxx xx üldkoosolek otsustas 28.juunil 2008 kehtestada haldustasuks 5 krooni m2, mis

alates 01.01.2011 on 0,32 eurot m2. 28.juunil 2008 toimunud koosolekul osales ja koosolekut

juhatas J. K. ning järelikult on talle teada üldkoosolekul vastu võetud otsus. Nimetatud

üldkoosoleku protokolli vaidlustatud ei ole.

Tulenevalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike

toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud. Seega on J. K. kohustatud tasuma talle esitatud arvetel kajastatud halduskulu

summad.

MESA kütte ümberarvestuse tulemusel saadud summad on J. K. kohustatud tasuma, sest

tegemist on küttekulude individuaalse arvestamisega, mis tähendab, et J. K. peab tasuma enda

poolt kulutatud kütte tarbimise eest. Hageja ei saa kuidagi mõjutada J. K.i soojatarbimist.

Korteriühistu edastab Fortum Eesti AS-ile iga kuu maja üldnäidu kuulõpu seisuga. Fortum Eesti

AS esitab arve, mis jagatakse korteri ruutmeetri arvule. Korteriühistu edastab MESA Eesti OÜ-le

kaks korda aastas andmed selle kohta, kui palju on iga korter ruutmeetri eest tasunud.

Korteriomanik ei esita kütte tarbimise kohta andmeid korteriühistule, sest igas korteris on

radiaatoritel küttekulujaoturid, mis edastavad automaatselt andmed MESA Eesti OÜ-le. MESA

Eesti OÜ esitab korteriühistult saadud kütte eest juba tasutud andmete ja talle automaatselt

saabunud andmete alusel kaks korda aastas (31.jaanuar ja kütteperioodi lõpus) arvestuse, kui

palju on kokku küttele kulunud, palju on ette makstud ja kas tuleb juurde maksta või jääb

ettemaksuks.

Kostja on ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.05.2012 tarbinud kütet kokku 261,70 euro eest. Ta

on sellel perioodil tasunud 249,74 eurot nn ettemaksu kütte eest ning lõplikult jääb tal tasuda

veel 11,96 eurot (261,70 – 249,74).

MESA Eesti OÜ esitab arvestuse ka igale korterile eraldi, mille korteriühistu edastab koos enda

arvega korteriomanikule, mille järgi saab korteriomanik kontrollida mõõteseadmete alg- ja

lõppnäite ning täielikku arvutuskäiku, kuidas kujuneb tema osa elamu kogukulus.

KÜ xxxxxxxxxx xx põhikirja II osa p 9 järgi on korteriühistuliige kohustatud maksete

tasumisega viivitamisel kohustatud tasuma viivist vastavalt seadusandlusele. KÜS § 7 lg 4 järgi

võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt

päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu

esimesest kuupäevast arvates.

KOSTJA VASTUS

25.10.2013 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele tervikuna vastu. Kostja

juhib tähelepanu sellele, et tsiviilasja nr 2-10-39645 raames on kostja selgitanud, et 30.09.2009 esitas

ta hagejale (KÜ xxxxxxxxxx xx juhatusele) kirjaliku pöördumise, milles teatas, et ta peatab

haldustasu maksmise, kuna vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole võimaldatud temal kui ühistu

liikmel tutvuda ühistu raamatupidamise dokumentidega. Ühistu raamatupidamise dokumentidega

tutvumise vajaduse põhjustas asjaolu, et 23.05.2009 toimunud üldkoosolekul ei antud kostjale

vastuseid ühistu majandustegevuse ja finantstegevuse kohta, liikmetele esitatud ettekanne oli eksitav

ning kohati valet informatsiooni edastav. Hageja kuni käesoleva ajani kiivalt ning järjepidevalt

keeldunud võimaldamast kostjal realiseerida kostja kui ühistu liikme õigusi.

Tähelepanuta ei saa seejuures jätta, et kostja on korduvalt pöördunud hageja poole ning avaldanud, et

tegelikkuses ei osutata kostjale teenuseid, millised peaksid olema kaetud haldustasu arvel – nii

näiteks ei koristata juba aastaid elamu trepikoja seda osa, kus asub kostjale kuuluv korter. Juhtudel,

kui kostja on koristajaga trepikojas isiklikult koristajaga kohtunud ning juhtinud tähelepanu

puudulikule koristamisele, on koristaja lubanud kostjal „näo üles lüüa“. Eeltoodule vaatamata ei ole

hageja koristaja korrale kutsumiseks midagi ette võtnud.

Arvestades, et hageja ei ole võimaldanud kostjal tutvuda KÜ xxxxxxxxxx xx raamatupidamise

dokumentidega ehk võimaldanud kostjal veenduda temale esitatud arvete õiguspärasuses, on hageja

võlausaldajana vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lõike 1 mõistes.

Seoses MESA andmete alusel küttekulude ümberarvestusega märgib ja kordab kostja, et on

korduvalt pöördunud hageja poole tulenevalt asjaolust, et tema korteris tingib suurema soojusenergia

tarbimise alumiste korteriomanike poolt talveperioodil nn kütte mahakeeramine (tegemist on alaliselt

Pärnus mitteelavate isikutega, kes viibivad korteris peamiselt suveperioodil). KÜ üldkoosolekul on

korduvalt kõne all olnud teema, et küttekulude optimeerimiseks peab kõikides korterites tagama

talveperioodil vähemalt 18°C sisetemperatuuri. Suvituskorterite omanikud kulude kokkuhoiu mõttes

seda ei tee ning korterites keeratakse küte kasutusvälisel ajal „maha“. Selle tulemusel peavad aga

püsielanikud oma kortereid juurde kütma, kuna naaberkorteri mittekütmine jahutab ka kõrvalkorterit

(vastavalt külm põrand, lagi, sein). Hageja poolt kohtule esitatud MESA andmetest nähtuvalt on

elamu 13 korteri osas on MESA mõõtetulemuste alusel määratud juurdemakseid enam kui 20%, sh 8

korteri osas enam kui 40%, samal ajal kui 17 korteri osas on tagasimakseid tehtud 20% või enam.

Seega ei ole MESA andmete alusel tehtud ümberarvestused ilmselgelt õiglased, kuivõrd

ümberarvestuste tegemisel ei võeta arvesse nn normtemperatuuri. Kostja korteri ebamääraselt kõrged

küttekulud on tingitud otseselt lumiste korterite mittekütmisest. Kostja ei pea seesugust

ümberarvestust õiglaseks ning seda eelkõige just põhjusel, et talveperioodil korterit mittekasutavad

isikud rikastuvad teadlikult ning sihipäraselt elamus alaliselt elavate isikute arvel - elamu keskosas

asuvad korterites hoiab minimaalse vajaliku temperatuuri ülemiste ja alumiste korterite soojus,

seejuures on aga mitteköetava korteri peal või all asuvate korterite soojuskulud suuremad, kuivõrd

vastavalt laelt või põrandalt õhkub mitteköetava korteri madal temperatuur. Kostja märgib, et hageja

ei ole selgitanud, kuidas toimub MESA andmete alusel küttekulude ümberjaotus, st kas ja millises

osas on kulude ümberjaotusel võetud arvesse korterite kohustuslikku miinimumtemperatuuri ning

kuidas ja millistel alustel toimub arvetus ruutmeetri- ja ühikupõhiselt (st kuidas leitud vastav

proportsioon). Lisaks ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, millised olid perioodi küttekulud

Fortum Eesti AS arvete alusel.

Kostja märgib, et 02.10.2013 tasus ta 12.08.2013 arve nr 203080010700441 summas 43,22 € ja hagis

esitatud põhinõue peab olema selle summa võrra väiksem.

11.02.2015 lõplikes seisukohtades kostja toob lisaks välja, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et MESA küttekulu arvestuses kasutatavad soojusarvestid/koostisosad on nõuetekohaselt

taadeldud.

Kostja selgitab täiendavalt, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on Eesti

Jõujaamade ja Kaugkütte ühing 2006.aastal koostanud uurimuse „Küttekulude jaotamine

korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“, mille 3.peatükis

käsitletakse kütmiseks tarbitud kulu jaotamist ja selle arvestuslikku jaotumist hoones ja kus

rõhutatakse, et ükski tarbija ei tohi küttesoojuse säästmisega kahjustada teiste sama hoone elanike

huvisid, s.t hoone kõigis köetavates ruumides peab olema tagatud vähemalt teatud minimaalne

temperatuur (nt 16° C). Eeltoodu alusel kostja leiab, et tema vastuväited seoses nn suvituskorterite

mittekütmisega on põhjendatud.

Lisaks tasus kostja 13.10.2014 hagejale täiendavalt haldustasu perioodi 05.2009 kuni 08.2014 eest

kokku summas 952,95 €, millest haginõudega hõlmatud perioodi (07.2010 – 07.2013) katteks tuleb

lugeda 498,97 €.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 ja poolte nõusoleku alusel kohus teeb

otsuse kirjalikus menetluses. 22.01.2015 määrusega kohus määras pooltele tähtaja oma lõplike

seisukohtade ja tõendite esitamiseks, juhtides poolte tähelepanu täpsustamist ja täiendavat

tõendamist vajavatele asjaoludele. Kohus teatas pooltele ka otsuse teatavakstegemise aja. Pooled

esitasid oma kirjalikud seisukohad ja tõendid. Tõendite ja seisukohtade mahtu arvestades kohus

10.03.2015 määrusega pikendas otsuse tegemise aega.

2. Hageja nõue tugineb sellele, et kostja on jätnud juulist 2010 – septembrini 2013 osutatud

teenuste eest esitatud arvete alusel tasumata halduskulu ja MESA kütte ümberarvestuse alusel

tasumisele kuuluvad summad. Kokku võlgnes kostja hagi 20.09.2013 esitamise ajal hagejale

põhivõlana 1727,22 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 641,70 € ning

hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise 0,07% põhivõlast päevas alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited:

- 30.09.2009 kostja kirjalikus pöördumises hagejale teatas, et peatab haldustasu maksmise, kuna

korduvatele pöördumistele vaatamata ei ole kostjal võimaldatud tutvuda ühistu raamatupidamise

dokumentidega ning kostjal ei ole võimalik realiseerida oma ühistu liikme õigusi;

- hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses, sest kostja ei saa oma

kohustusi täita seetõttu, et hageja ei tee kostjaga koostööd ega võimalda kostjal veenduda

esitatud arvete õiguspärasuses; kostja ei ole nõus tasuma teenuse eest mida ta ei ole saanud –

kostja ei ole rahul ühistu juhtimisega ega koristusteenusega;

- kostja korteris suurema soojusenergia tarbimise tingib alumiste korteriomanike, kes viibivad

korteris peamiselt suveperioodil, poolt talveperioodil nn kütte mahakeeramine; MESA andmete

alusel tehtud ümberarvestused ei ole õiglased, sest ümberarvestuste tegemisel ei võeta arvesse nn

normtemperatuuri;

- 02.10.2013 kostja tasus 12.08.2013 arve nr 2013080010700441 summas 43,22 € ja selle

summa võrra peab hagis nimetatud põhinõue olema väiksem.

3. Pärast hagiavalduse esitamist (ja kostja poolt 24.09.2013 isiklikult allkirja vastu kättesaamist

(väljastusteade I kd, lk 117) on kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 533,19 €,

millest 43,22 € tasus kostja 02.10.2013 (hageja 27.02.2015 menetlusdokumendis on tasumise

aasta 2014 ilmselt ekslik, kuivõrd kostja on sellele tasumisele viidanud oma esimeses kirjalikus

vastuses 25.10.2013) ja 489,97 € tasus kostja 13.10.2014 (kostja tasus 952,95 € selgitusega

„Korter xx haldustasu perioodil mai 2009 – august 2014 (haldustasu 2118,76 – Mesa kütte

ümberarvestused jaanuar 2006 – mai 2014 1165,81 = 952,95). Kostja on selgitanud, et tasutud

summast tuleb haginõudega hõlmatud perioodi (07.2010 – 07.2013) katteks lugeda 498,97 €.

Kostja on viimase numbri märkimisel ilmselt eksinud, sest kostja on leidnud summa selliselt, et

lahutas tasutud 952,95 € suurusest summast perioodi 05.2009 – 06.2010 eest tasutud haldustasu

14 kuu eest summas 462,98 € (14 x 33,07 €), kuid vastava tehte (952,95 – 462,98) tulemus on

489,97 €.

Hageja 10.02.2015 menetlusdokument sisaldab avaldust nõudest loobumiseks summas 43,22 € ja

27.02.2015 avalduses hageja täiendavalt loobus nõudest summas 489,97 €. Seega kokku loobus

hageja nõudest summas 533,19 €.

4. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kostja ei ole hageja hagist loobumisele vastuväiteid esitanud, kuid

on märkinud oma avaldustes, et nimetatud maksete summa võrra peaks hageja nõue olema

väiksem. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja nõudest osalise loobumise vastu ning lõpetab selles

osas tsiviilasjas menetluse. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 kohus lahendab menetluse osalise

lõpetamise küsimuse otsusega.

5. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled eelistungitel ära

ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

6. Hageja ja kostja vahel on kortreiühistu liikesusel põhinev võlasuhe.

Hageja nõue tugineb sellele, et kostja on juulist 2010 – septembrini 2013 talle osutatud teenuste

eest esitatud arvete tasumisel jätnud tasumata halduskulu ja MESA kütte ümberarvestuse järgi

tasumisele kuuluvad summad. 27.02.2015 nõude täpsustuse kohaselt võlgneb kostja hagejale

põhivõlana 1194,03 €, 10.03.2015 seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist 1223,11 €

ning hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise 0,07% põhivõlast päevas alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

30.01.2014 eelistungil (I kd, lk 195) hageja esindaja avaldas, et hagiavalduses nimetatud kostja

võlgnevusest 1727,22 € oli 454,91 € MESA võlg (küttevõlg) ning 1272,31 € haldustasu võlg.

27.02.2015 menetlusdokumendis (III kd, lk 60-61) näidatud selgituse kohaselt on hageja

arvestanud kostjalt 02.10.2013 ja 13.10.2014 laekunud summa 533,19 € halduskulu võlgnevuse

katteks. Seega hageja lõplikust põhinõudest 1194,03 € moodustab 454,91 € MESA küttevõlg

ning 739,12 € haldustasu võlgnevus.

7. Kostja on esitanud hagile järgmised vastuväited:

- 30.09.2009 kostja kirjalikus pöördumises hagejale teatas, et peatab haldustasu maksmise, kuna

korduvatele pöördumistele vaatamata ei ole kostjal võimaldatud tutvuda ühistu raamatupidamise

dokumentidega ning kostjal ei ole võimalik realiseerida oma ühistu liikme õigusi;

- hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 tähenduses, sest kostja ei saa oma

kohustusi täita seetõttu, et hageja ei tee kostjaga koostööd ega võimalda kostjal veenduda

esitatud arvete õiguspärasuses; kostja ei ole nõus tasuma teenuse eest mida ta ei ole saanud –

kostja ei ole rahul ühistu juhtimisega ega koristusteenusega;

- kostja korteris suurema soojusenergia tarbimise tingib alumiste korteriomanike, kes viibivad

korteris peamiselt suveperioodil, poolt talveperioodil nn kütte mahakeeramine; MESA andmete

alusel tehtud ümberarvestused ei ole õiglased, sest ümberarvestuste tegemisel ei võeta arvesse nn

normtemperatuuri.

8. Kohus leiab, et kostja poolt halduskulu maksete peatamine kuni ühistu dokumentidega

tutvumise võimaldamiseni ei ole praeguses asjas õiguspärane. Dokumentidega tutvumine ja

haldustasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 111

tähenduses. Lisaks saab vastastikuste kohustuste korral ühe poole täitmisest keeldumine olla

ajutine.

Korteriühistu seaduse (KÜS) § 101 kohaselt korteriühistu liige teostab oma liikmeõigusi eelkõige

üldkoosolekul osalemise kaudu. Ühistu majandustegevuse korraldamisega tegeleb juhatus, kes

esitab üldkoosolekule kord aastas kinnitamiseks majandusaasta aruande ning eelseisva aasta

majandustegevuse aastakava. KÜS § 15 lg 1 järgi majandustegevuse aastakava sisaldab:

1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;

2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;

3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

KÜS § 115 lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks

nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta

aruande ja bilansiga.

Vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 kohaldatakse korteriühistuseadusega reguleerimata küsimustes

korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS § 7 lg 1 p 5 näeb ette, et

mittetulundusühingu liikmete õigused sätestatakse põhikirjas. Korteriühistu „ xxxxxxxxxx xx“

põhikirjas (I kd, lk 10-13) on II alajaotuse punktis 6 muu hulgas sätestatud liikme õigus esitada

juhatusele kirjalikke avaldusi ja järelepärimisi ühistu tegevuse kohta ning pöörduda kohtu poole

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.

Kui üldkoosolekul saadud informatsioon ei ole olnud liikme arvates piisav, ühistu liikmel on

õigustatud huvi konkreetsete dokumentidega tutvumise vastu ning juhatus õigusvastaselt

dokumentidega tutvumist ei võimalda, on ühistu liikmel õigus esitada kohtule ühistu vastu

võlaõiguslik nõue dokumentidega tutvumise lubamiseks vastavalt VÕS § 1015 lg-le 2. Kostja ei

ole seda võimalust kasutanud, kuigi viitab, et on dokumentidega tutvumist tulutult nõudnud

2009.aastast alates. Kohus leiab, et kostja keeldumine halduskulude tasumisest ei olnud mõistlik

ega põhjendatud. KÜ xxxxxxxxxx xx üldkoosolek on majandusaasta aruanded ja

majandustegevuse aastakavad nõuetekohaselt kinnitanud, seega on üldkoosolek lugenud juhatuse

esitatud informatsiooni piisavaks. Kostja J. K. ei ole KÜ xxxxxxxxxx xx üldkoosolekute

otsuseid kohtus vaidlustanud.

9. Dokumentidega tutvumise võimaldamata jätmise näol ei ole tegemist ka hageja

vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 järgi, sest dokumentidega tutvumise võimaluse puudumine ei

takista haldustasu maksmist ega õigusta haldustasu maksmata jätmist.

10. Halduskulu on kindlaks määratud üldkoosoleku otsusega korteriomandi reaalosa suurusele

vastavalt ruutmeetri põhiselt. Kuidas raha kasutatakse, on ühistu üldkoosoleku otsustada ja

juhatuse korraldada. Hageja on praeguses asjas esitanud lepingud (II kd lk 59 – 61) ja tõendid

(konto väljavõte, II kd, lk 82), mille alusel ja millises ulatuses on halduskulust tehtud

väljamakseid koristajale. Samuti on kohtule esitatud vaidlusalusel perioodil ühistu juhatuse poolt

korraldatud korraliste üldkoosolekute ja korduskoosolekute protokollid ning juhatuse

koosolekute protokolle, millest nähtuvalt juhatus tegutses ühistu juhtimisel tavapärase

hoolsusega – juhatus on üldkoosolekuid nõuetekohaselt kokku kutsunud, esitanud

üldkoosolekule kinnitamiseks aruandeid ja majandamiskavu, korraldanud raamatupidamist.

Kostja väited, et ta ei ole koristamise ega ühistu juhtimise teenust saanud, on põhistamata ja

tõendamata. Kostja ei konkretiseerinud ega tõendanud oma väiteid koristusteenuse ja ühistu

juhtimise ebakvaliteetsuse osas, kuigi kohus korduvalt selgitas tõendamiskohustust ja andis

kostjale selleks tähtaegu. Kohus leiab, et halduskulu osaliselt tasumata jätmist ei õigusta kostja

paljasõnaline subjektiivne hinnang koristamisteenuse või juhatuse tegevuse kohta, kui kostja ei

esita objektiivseid tõendeid, mis kinnitavad, et tema rahulolematus teenusega on põhjendatud.

11. KÜS § 151 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud

kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi

üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks

majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni ja

soojavarustuse vajaliku energia eest ning maksma maamaksu. KÜ xxxxxxxxxx xx põhikirjas

(kuni 26.10.2013 üldkoosoleku otsusega uue põhikirja vastuvõtmiseni kehtinud redaktsioonis; I

kd, lk 10 – 13) III alajaotuse punkt 7 sätestas: „Ühistu liige on kohustatud tasuma

majandamiskulude eest võrdeliselt tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki

mõttelise osa suurusele, see tähendab arvestatuna elu- või mitteeluruumi ühe ruutmeetri kohta,

kui üldkoosolek teatud tööde või teenuste korral ei otsusta teisiti. Tasumine toimub vastavalt

liikmele esitatud arvetele. Tasumise täpsem kord määratakse ühistu kodukorraga.

12. xxxxxxxxxx xx elamu ehitas Renet AS, kes sõlmis 27.01.2004 MESA Eesti OÜ-ga tähtajatu

lepingu (II kd, lk 5 – 11) küttekulude individuaalseks arvestuseks vajalike küttekulujaoturite

ostmiseks ja arvestusteenuse saamiseks. Lepingu alusel anti AS-ile RENET üle xxxxxxxxxx xx

elamusse paigaldatud 105 küttekulujaoturit ja 4 andmete kogumise keskust (üleandmise-

vastuvõtmise akt, II kd, lk 12).

Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kanti mittetulundusühingute registrisse 30.09.2004.

01.10.2004 sõlmisid KÜ xxxxxxxxxx xx ja MESA Eesti OÜ küttekulude individuaalse

arvestusteenuse osutamise lepingu 10 aastase tähtajaga (I kd, lk 185 – 188). Lepingul on märge,

et see on Renet AS ja MESA Eesti AS vahelise 28.01.2004 lepingu jätk, küttekulu arvestus

viiakse kütteperioodil läbi kaks korda aastas.

Hageja esitas ka KÜ xxxxxxxxxx xx üldkoosoleku 04.06.2005 otsuse (II kd, lk 147 – 150),

millest nähtuvalt on üldkoosolek otsustanud jätkata MESA mõõtmise lepingut aasta, mitte

arvestada kulu m2-le. Seega on olemas Korteriühistu xxxxxxxxxx xx kuni 26.10.2013 kehtinud

põhikirja kohane üldkoosoleku otsus küttekulud individuaalseks arvestamiseks. Kuigi

04.06.2005 üldkoosoleku otsuse sõnastusest nähtuvalt on otsustatud lepingut jätkata esialgu

aasta, eeldab tähtajalise lepingu erakorraline ülesütlemine üldkoosoleku vastavat otsust, mida ei

ole tehtud. Selle asemel on üldkoosolek 26.10.2013 pidanud vajalikuks sätestada küttekulude

individuaalse arvestuse põhimõtte põhikirjas.

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et KÜ xxxxxxxxxx xx

küttekulude arvestus viisil, et jooksvalt tasuvad korteriomanikud küttekulusid ruutmeetripõhiselt

ning korda aastas tehakse individuaalsete küttekulujaoturite andmete alusel küttekulude

ümberarvestus vastavalt iga korteriomandi tegelikule tarbimisele, on õiguspärane.

13. Hagi küttekulu summa osas rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja vastuväited, et tema

korteri suured küttekulud on tingitud alumiste korterite kütmata jätmisest talvekuudel. Esiteks

kostja ei ole tõendanud, et teistes korterites on temperatuur alla 18 kraadi. Teiseks kostja ei ole

viidanud ühelegi õigusaktile ega korteriühistu xxxxxxxxxx xx üldkoosoleku otsusele, millega

kohustuslik temperatuurinõue oleks kehtestatud. Kostja 10.02.2015 menetlusdokumendis

viidatud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte ühingu 2006.aastal koostatud uurimus „Küttekulude

jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ ei ole

üldkohustuslik õigusnorm ning selles viidatud seisukohad saavad olla ainult soovituslikud.

Lisaks uurimuse pealkirjast nähtuvalt uuriti küttekulude jaotamist olukorras, kus mõni korter on

ühtsest (kaug)küttesüsteemist lahti ühendatud.

Kohus jääb 22.01.2015 kohtumääruses antud selgituse juurde, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999

määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ punkti 7 (alates 14.08.2000

kehtivas redaktsioonis) teise lause kohaselt kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas

eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18°C,

lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.

Kohtul puuduvad andmed, et kostja võlgnevuse tekkimise perioodil juuli 2010 – september 2010

oli kehtestatud kohustuslik temperatuuri alampiir eluruumidele, mida pikemaajaliselt ei kasutata.

Hageja esindaja kinnitusel ei olnud sellel perioodil ka vastavasisulist üldkoosoleku otsust.

Samuti nähtub kostja 15.10.2013 pöördumisest ühistu juhatuse poole, et ka kostja on teadlik, et

sellist normi ega üldkoosoleku otsust ei ole: kostja teeb juhatusele ettepaneku kehtestada

kohustus tagada talveperioodil korteris püsivalt 18 °C ja viitab võimalusele lisada vastav säte

põhikirja või kodukorda.

14. Kohus leiab, et hageja esitatud OMAL Projekt OÜ juhatuse liikme O.L. koostatud KÜ

xxxxxxxxxx xx viie korteri arvutuslik soojusenergia vajaduse aruande (I kd, lk 168 – 173; kohus

hindab aruannet TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina) tulemuste õigsuses alust

kahelda ei ole. Kostja korter asub eraldiseisva ehitisena katusekorrusel (6. korrus) ja on muu

osaga elamust ühendatud üksnes põranda kaudu. Kohus loeb üldtuntuks füüsikaseadustele

põhineva asjaolu, et soe õhk on külma õhuga võrreldes kergem, mistõttu tõuseb soe õhk üles ja

külm õhk vajub alla. Järelikult kostja enda korterist soe ei saanud kaduda alumisse korterisse läbi

põranda ega alumistest korteritest tungida külm õhk üles kostja korterisse. Kohus möönab, et

pikka aega täiesti kütmata ruum põranda all võib ülemise korteri küttekulusid mingil määral

mõjutada, kuid kohtul puuduvad igasugused objektiivsed andmed ja tõendid alumiste korterite

sisetemperatuuri kohta talvekuudel. Kostja üksnes oletab ja tuletab korterite küttekulude

suurusest, et alumised korterid, mida pidevalt elamiseks ei kasutata, on talvekuudel kütmata,

kuna MESA ümberarvestustest nähtuvalt on nende korterite küttekulud väiksemad.

OMAL Projekt OÜ aruandest nähtuvalt sõltub korteritele vajalik soojusenergia kulu eelõige

korterite paiknemisest hoones ja välispiirete arvust ning välistarindite ehitusmaterjalide

soojusjuhtivusest. kostja katusel asuvas korteris on kõige suurem soojakadu läbi seinte ja katuse.

Kostja korteri all asuvad korterid piirnevad teiste korteritega, mistõttu piisab korteris teatud

temperatuuri hoidmiseks oluliselt väiksemast küttekulu hulgast, kui kostja korteris, mille kõik

neli seina on välisseinad. Seega väidetavalt talveperioodil kütmata alumised korterid ei saa

oluliselt mõjutada kostja korteri temperatuuri ega küttekulu. OMAL Projekt OÜ võrdlustabelist

(I kd, lk 171) nähtub samuti, et kostja korteri arvestuslik soojatarve ei erinenud oluliselt MESA

arvestuste kohaselt kostja korteris tegelikult tarbitud soojuse hulgast (erinevus on väiksem kui

5%).

Kostja on viimases menetlusdokumendis esitanud ka vastuväited, et küttekulujaoturid on

taatlemata ning ei ole MESA Eesti OÜ teinud seadmete hooldust vastavalt lepingule, kuid kostja

ei ole selgitanud, kuidas nimetatud asjaolu mõjutab hageja nõuet kostja vastu. OMAL Projekt

OÜ aruandest nähtuvalt MESA individuaalarvestuse andmed kostja tegeliku küttekulu kohta on

ligilähedased kostja korteri arvestuslikult vajaliku soojatarbega.

15. Korteriomandi seaduse (KOS) § 8 lg 1 teine lause sätestab, et kui korteriomanikud

otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad

kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühstuseaduse järgi. KÜS § 13

lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute

tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Hageja nõuded on asjakohaste üldkoosoleku otsustega ja lepingutega tõendatud. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust

rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab

hageja vähendatud nõudega hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1194,03 €.

16. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust

rikkunud võlgnikult ka viivist. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega

viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti

maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise

kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlast.

Hageja arvestas viivised summaliselt välja pooltele teatatud kohtulahendi teatavakstegemise

päeva 10.03.2015 seisuga: hageja arvestuste kohaselt oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 1223,11 €. Hageja on oma arvestustes arvestanud kostja poolt menetluse käigus tasutud

summasid ja arvestanud viivist, lähtudes vastava ajahetke tegelikust põhivõlast. Kuna kohus

pikendas otsuse tegemise aega 20 päeva võrra, on otsuse 30.03.2015 (kaasa arvatud)

teatavakstegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 16,72 € (0,07% x

1194,03 € x 20 päeva). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1239,83 € ja alates 31.03.2015 protsendina

(0,07% päevas) põhivõlast iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 4 alusel kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu

alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks:

a) kohtukuluna TsMS § 138 lg 1 mõistes: 1) hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 €, mille on

hageja eest tasunud Toomemägi ja Partnerid OÜ, kellele hageja on summa arve alusel tasunud

20.09.2013; 2) dokumentaalse tõendi saamise kulu 120 € (OMAL Projekt OÜ-lt tellitud aruanne)

b) õigusabi kulud (kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1 mõistes) kokku 16 h ja 40 minuti eest

summas 1200 € (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

19. Kostja hageja õigusbaikulude suurust põhjendatuks ei pea ja leiab, et põhjendatud ei ole

20.09.2013 arve nr 2/2013/M 4 töötunni ulatuses ehk ulatuses, milles see hõlmab 2 tunni

ulatusees materjalidega tutvumist ja 2 tunni ulatuses kliendiga nõupidamist. Tegemist on olnud

võlanõudes hagikoostamisega, milles ei ole detailselt kajastatud võlgnevuse kujunemise detaile,

sh kulude jagunemise detailset arvestust, hagiavaldus sisaldab lihtsat normatiivset põhjendust.

Ainuüksi hagile lisatud tõendite mahukus, mida hagis eraldi käsitletud ei ole, ei anna alust

lugeda hagi koostamise ajakuluks kokku 7 töötundi. Lisaks nähtub arvelt, et kulud on olnud

pigem nn kohtueelsed kulud, mille hüvitamine menetluskuluna ei ole TsMS järgi võimalik.

09.02.2015 arvet nr 2/2015/M peab kostja põhjendatuks 4 töötunni ulatuses. Tegemist ei ole

uudseid hageja seisukohti väljendava dokumendiga, mis eeldaks selle koostamiseks 6-tunnist

ajakulu.

Kostja ei pea põhjendatuks dokumentaalse tõendi – asjatundva isiku arvamuse saamise kulu

summas 120 €. Kostja hinnangul on tegemist ebavajaliku ja asjakohatu tõendiga, võrreldud ei ole

kostja ja tema korteriga piirnevate korterite soojatarbimist.

20. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja menetluskulude suurusele osaliselt. Kohus leiab, et

põhjendatud on hageja menetluskulud riigilõivule ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus

ei nõustu kostjaga, et OMAL Projekt OÜ aruanne ei ole asjakohane tõend, kuna ei ole võrreldud

kostja soovitud kortereid.

Hageja õigusabi kulude osas kohus nõustub kostja vastuväidetega 20.09.2013 arve osas

(materjalidega tutvumine, kliendiga nõu pidamine ja hagiavalduse koostamine). Hageja 5-

leheküljelisest hagiavaldusest on sisulist osa ca 2 lk (arvestamata mitme realisi vahesid lõikude

vahel), ühe lehekülje võtavad enda alla menetlusosaliste andmed ja ülejäänu tsitaadid

õigusnormidest. Hagiavalduse sisust ei luba järeldada, et hagi koostamiseks on mitmeid tunde

peetud kliendiga nõu ja tutvutud dokumentidega. Kohus loeb kliendiga kohtumiseks,

dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4

tundi.

09.02.2015 arvel nr 2/2015/M näidatud ajakulu kohtu 22.01.2015 määrusega tutvumiseks,

kliendiga nõupidamiseks, tõendite komplekteerimiseks ja vastuse koostamiseks kokku 6 h peab

kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus nõudis hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid,

tulenevalt kostja vastuväidetest. Hageja on esitanud asjakohased põhjalikud selgitused ning

esitanud täiendavad tõendid. Arvestades kohtumenetluse suhtelist keerukust (põhivaidlus oli

spetsiifilise MESA küttekulude arvestuse ümber), on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud

vajalikud ja põhjendatud kokku 13 tunni ja 40 minuti ulatuses, summas 984,24 € (sisaldab

käibemaksu 20% summas 164,04 €).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 1329,24 € (984,24 € +

225 € + 120 €).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus määrab, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik