3-15-450/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-450

Haldusasi

Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes summas 8000 eurot

seonduvalt

isiklike

riiete

kandmise

mittevõimaldamisega Tartu Maakohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu istungitel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Guntars Kaziksi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Guntars Kaziks

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. Kaziks esitas 22.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles nõuab Tartu

Vanglalt oma inim- ja põhiõiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitist summas 8000

eurot, kuna tal ei võimaldatud minna isiklike riietega kohtuasja arutamisele Tartu

Maakohtusse 05.11.2013-07.11.2013, 11.11.2013-13.11.2013 ja 19.11.2013 ning 26.02.2014

Tartu Ringkonnakohtusse. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus (tl 11-11p), milles

kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest 240 euro ulatuses.

2. Tartu Halduskohus 10.03.2015. a määrusega (tl 29-30) jättis rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1

alusel. Halduskohus tuvastas küll kaebaja maksejõuetuse, kuid leidis, et käesolevas

haldusasjas ei ole menetlusabi andmine hoolimata kaebaja maksejõuetusest põhjendatud, sest

kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus märkis, et kohtuistungid, kus kaebaja vangla

riietuses süüdistatavana viibis, toimusid ajal, mil ta oli juba teises kriminaalasjas süüdi

mõistetud. Süüdimõistev kohtuotsus oli jõustunud 21.10.2011. Seega oli kaebaja alates

21.10.2011 kinnipeetav, kes allub kinnipeetavate suhtes kehtestatud režiimile. Halduskohus

viitas vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-le 1, mille kohaselt kannab kinnipeetav vangla

riietust, kui VangS-ist ei tulene teisiti. Halduskohus märkis, et uue kriminaalasja menetlemine

isiku staatust ei muuda ning kohustus kanda vangla riietust jääb alles. Halduskohus lisas, et

kaebaja ei ole ka täpsustanud, milline riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 tulenev

kahjulik tagajärg talle vangla riietuse kandmisega kaasnes. Süütuse presumptsiooni põhimõtte

väidetava rikkumise osas märkis halduskohus, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisega, millele saab tugineda süüdimõistva kohtuotsuse edasikaebamisel. Halduskohus

viitas haldusasjas nr 31450740 riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastatud G. Kaziksi

samasisulisele kaebusele ning leidis, et korduva kaebuse esitamine samade puudustega

väljendab kaebaja pahatahtlikkust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kaebaja esitas 16.03.2015 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse (tl 34-35), milles

taotleb Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määruse tühistamist ning enda riigilõivust

vabastamist.

Kaebaja leiab, et riigilõivust vabastamise võimaldamise eesmärk on tagada kohtusse

pöördumise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast. Hinnates maksejõuetu isiku

riigilõivust vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse

vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaitstav õigus ja mida väiksemad on isiku

võimalused selle õiguse kaitsmiseks muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine

riigilõivu tasumisest. Halduskohtu määrusest tulenevalt leiab kaebaja, et teda on sisuliselt

ilma jäetud ausast kohtupidamisest, mis on käsitletav põhiseaduse § 13, 14 ja 15 rikkumisena.

Kaebaja rõhutab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohta 29.05.2012. a otsuses Julin vs

Eesti, et kui isik esitab riigiorganile kaebuse selle kohta, et teda on põhiseaduse (PS) § 18 ja

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 sätteid rikkudes

koheldud, tuleb läbi viia tõhus ametlik menetlus.

Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 6, mille kohaselt on haldusorganil

kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud. Halduskohus on aga

kaebaja riigilõivust vabastamise otsustamisel välja otsinud vaid Tartu Vangla õigusrikkumiste

kaitseks vajaliku info, jättes igasuguse tähelepanuta kaebaja poolt kohtule esitatud EIK

otsused ja Piinamise Tõkestamise Euroopa Komitee aruanded ja seisukohad. Kaebaja väitel

on halduskohus tähelepanuta jätnud VangS § 46 lg 2, mis sätestab, et vanglateenistuse

ametnik võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust. Kaebaja väitel ei ole ühegi sõnaga

ära toodud, et see säte kehtib vaid avavanglas viibivatele kinnipeetavatele. Kaebaja väitel

kuulub kinnipeetava õigus kanda kohtuistungil asjakohaseid rõivaid EIÕK art 3 ja PS § 18

kaitsealasse, et tagada kinnipeetava väärikuse kaitse. Kaebaja on viidanud EIK 24.06.2014. a

otsusele IonutLaurentiu Tudor vs Rumeenia ning 16.03.2010. a otsusele Jiga vs Rumeenia ja

Euroopa Ministrite Komitee soovitusele, mille kohaselt soovitatakse liikmesriikidel vältida

riigiasutuste poolt EIÕK art 3 rikkumist ja tagada kinnipeetava väärikuse kaitseks, et

kinnipeetav saaks kanda kohtu ette ilmudes asjakohaseid riideid.

Kaebaja väitel võttis halduskohus temalt ära kõik võimalused oma õiguste kaitsmiseks, kuna

talle määrati riigilõiv, mida ta ei ole suuteline tasuma. Kaebaja väitel on EIK asunud

seisukohale, et kui isik esitab riigi vastu nõude seoses ebakohase kohtlemisega ning tal

puudub menetlusnormist tulenevalt võimalus riigilõivust vabastamiseks ja kohtud keelduvad

arutamast selle tasumise võimalusi muul viisil, siis on tegemist iseenesest kohtule juurdepääsu

õiguse rikkumisega. Riigilõivust vabastamata jätmine võtaks kaebajalt ära võimaluse

saavutada oma kaebuse osas sisuline lahend.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Tartu Halduskohus 10.03.2015. a määrusega jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas.

6. Kaebaja on õigesti märkinud, et riigilõivust vabastamise võimaldamise eesmärk on tagada

kohtusse pöördumise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast. Samas on kaebaja

jätnud tähelepanuta menetlusabi andmise teise eelduse – kavandatava menetluses osalemise

edukuse. Menetluses osalemise edukust hinnatakse selleks, et isikud ei koormaks

maksejõuetuse ettekäändel kohtusüsteemi kaebustega, mida nad rahaliste vahendite

olemasolul pigem ei esitaks, sest nende rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohus leidis, et

kaebuse edulootused on vähesed, kuna G. Kaziks oli kaebuses nimetatud kohtuistungite

toimumise ajal juba kinnipeetav ega toonud kaebuses välja, milline RVastS § 9 lg-s 1

nimetatud tagajärg talle vangla riietuse kandmisega kaasnes. Lisaks leidis halduskohus, et

tegemist on pahatahtliku kaebusega, kuna kaebaja esitas 07.05.2014 Tartu Halduskohtule

samasisulise kaebuse, mis tagastati selle tõttu, et kaebaja jättis riigilõivu tasumata. Seega

esitas kaebaja teist korda sama puudusega kaebuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega. Kaebaja poolt nõutav kahjuhüvitis summas 8000 eurot ilmselgelt ei vasta

väidetavalt tekitatud mittevaralisele kahjule. Kaebaja väitel on jäetud tähelepanuta

VangS § 46 lg 2, mis tema hinnangul ei anna isiklike riiete kandmise õigust ainult avavangla

kinnipeetavatele. VangS § 46 lg 2 esimene lause sätestab siiski väga selgelt, et isiklike riiete

kandmine on lubatud ainult avavanglas. Halduskohtule ei saa ette heita ka EIK lahenditega

arvestamata jätmist, kuna kaebaja poolt viidatud EIK lahendid ei ole käesoleva haldusasja

raames asjakohased. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on õiguspärane.

Halduskohus on oma määrust põhistanud ning järginud HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud

uurimispõhimõtet.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus ei

saanud kaebajale üllatusena tulla. Haldusasjas nr 3-14-50740 esitas G. Kaziks kaebuse sama

nõudega ja samal alusel koos menetlusabi taotlusega. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2014. a

määrusega taotluse rahuldamata, kuna kaebuse edulootused olid halduskohtu hinnangul

vähesed. Kaebaja esitas määruse peale määruskaebuse, kuid ei saavutanud ringkonnakohtus

määruse tühistamist. Määruskaebusmenetlus lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi

31.07.2014. a määrusega, millega kaebaja määruskaebus jäeti HKMS § 219 lg 6 ja § 234

alusel menetlusse võtmata.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 10.03.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel