3-10-87/169 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja

koht

27.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-10-87

Haldusasi

Investland OÜ kaebus Misso Vallavalitsuse

poolt 21.04.2008 välja antud ehitusloa nr 11 ja

Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 välja

antud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse

tuvastamise ning Misso Vallavolikogu

27.08.2008.

a

otsuse

nr

1-3/20

(detailplaneering) tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsus

(haldusasi nr 31087) ja 29.08.2012. a otsus

(haldusasi nr 3092649)

Menetluse alus ringkonnakohtus

Investland OÜ apellatsioonkaebus Tartu

Halduskohtu 10.10.2011. a otsuse peale

Misso Vallavolikogu ja OÜ Collade

apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu

29.08.2012. a otsuse peale

Asja läbivaatamise kuupäev

27.03.2013, 27.11.2013

Menetlusosalised

Kaebaja Investland OÜ

Seaduslik esindaja Toivo Kuldkepp

Lepingulised esindajad v. adv. Helmeri Indela,

v. adv. Paul Keres

Vastustaja (apellant) Misso vald

Lepinguline esindaja v. adv. Kati Raudsepp

Kolmas isik (apellant) OÜ Collade

Lepinguline esindaja Tuulikki Laesson

Kolmas isik AS Riigi Kinnisvara

Esindaja Kristiina Kaarna

Kaasatud haldusorgan Maa-amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Misso valla ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu

Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele haldusasjas nr 3-09-2649.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse haldusasjas nr 3-09-2649 resolutsioon

muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Rahuldada Investland OÜ apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a

otsusele haldusasjas nr 3-10-87 ja tühistada nimetatud otsus tervikuna.

4. Teha uus otsus, millega rahuldada haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja tunnistada Misso Vallavalitsuse poolt

21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusluba nr 11 õigusvastaseks.

5. Teha uus otsus, millega jätta haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus Misso

Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6

õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata.

6. Jätta rahuldamata Misso valla ja OÜ Collade paikvaatluse taotlused.

7. Jätta rahuldamata Investland OÜ taotlus nõuda välja Männi kinnistule ehitatud

lao-kontorihoone

kohta

väljastatud

kasutusloale

lisatud

ehitise

täitedokumentatsioon, päästeameti akt ja elektrikasutusluba.

8. Jätta Investland OÜ vastuväide Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2014. a määruse

resolutsiooni punktile 2 läbi vaatamata.

9. Tagastada OÜ-le Collade 28.02.2014. a avaldusega esitatud täiendavad

dokumendid.

10. Mõista Misso vallalt Investland OÜ kasuks haldusasjas nr 3-10-87 tasutud

riigilõivude eest välja 57,51 eurot ja jätta menetluskulud ülejäänud osas

menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.04.2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Misso Vallavolikogu võttis 22.02.2001 vastu otsuse nr 5 (3-10-87 tl I-11, I-40), millega

kehtestas Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu (3-09-2649 tl II-161–174, II-203).

Detailplaneering määras kindlaks Võrumaal Misso vallas asuvate Kõrgemäe, Kõo, Uibo,

Võsa ja Tarna maaüksuste sihtotstarbe ja ehitustingimused. Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneering hõlmas 40,3 ha ja selle eesmärgiks oli Luhamaa piiri- ja tollipunkti vahetusse

lähedusse transpordikeskuse rajamine (kinnistute paiknemine: 3-10-87 tl I-227–228, II-34;

3092649 tl I-57, I-97).

2.

23.12.2004 omandas kaebaja Misso vallas Võrumaal asuva Kõrgemäe kinnistu

(registriosa nr 311041, katastritunnus 46801:002:0420) (3-09-2649 tl I-31), mis asub Misso

vallas Lütä külas, mis asub Riia-Pihkva maantee ääres kohakuti Luhamaa tollipunktiga, jäädes

sellest lõunasse ning piirnedes idas ja kirdes Eesti-Vene riigipiiriga. Kaebaja kanti omanikuna

registrisse 29.12.2004. Müügilepingust ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on

Kõrgemäe kinnistul osaliselt ärimaa sihtotstarve. Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtinud Misso

Vallavolikogu 22.02.2001. a otsusega nr 5 kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringu järgi oli Kõrgemäe kinnistuga piirnevatele kinnistutele ette nähtud avalik

tee, mida mööda pääses läbi Kõlga, Roosi ja Männi kinnistute Kõrgemäe kinnistult Riia-

Pihkva maanteele. Kõrgemäe kinnistuga läänes külgnev Kõlga kinnistu (katastritunnus

46801:002:0226, sihtotstarve ärimaa 100%) kuulub Eesti Vabariigile, selle valitsejaks on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet.

3.

21.01.2008 võttis Misso Vallavalitsus vastu korralduse nr 2.1-3/5, millega algatas Misso

vallas Lütä külas asuva Männi kinnistu (katastritunnused 46801:002:0028, 46801:002:0070,

46801:002:0073) ja selle lähiala detailplaneeringu (Männi detailplaneering; 3-10-87 tl I-11p–

12, I-41–42). Männi kinnistu omanik on OÜ Collade, kes omandas kinnistu 2003. aastal, ning

kinnistu asub samuti Riia-Pihkva maantee ääres kohakuti Luhamaa tollipunktiga, jäädes

sellest lõunasse. Kõrgemäe kinnistust jääb Männi kinnistu lääne poole, kuid ei oma esimesega

ühist piiri: nende vahele jäävad Kõlga ja Muru kinnistud.

4.

21.04.2008 otsustas Misso Vallavalitsus korraldusega nr 2.1-3/73 (3-10-87 tl I-140)

väljastada OÜ-le Collade ehitusloa lao-kontorihoone ehitamiseks Männi maaüksusel. Samal

päeval väljastati ehitusluba nr 11 Misso vallas Lütä külas Männi maaüksusel lao-kontorihoone

ehituseks (3-10-87 tl I-13–13p, I-44–45).

5.

27.08.2008 otsusega nr 1-3/20 (310-87 tl I-14, I-46) kehtestas Misso Vallavolikogu Männi

detailplaneeringu (310-87 tl I-14p–25, I-47–68, II-39–61), mis muutis osaliselt varasemat

(2001. aastal kehtestatud) detailplaneeringut, sh Kõlga maaüksuse osas. Uue

detailplaneeringuga hõlmati ka Muru maaüksus ning kaks reformimata riigimaad, mis

piirnevad kaebaja omandis oleva Kõrgemäe kinnistuga. Nimetatud detailplaneeringu kohaselt

ei ole Kõlga maaüksusele enam ette nähtud avalikku teed, mis võimaldaks juurdepääsu

Kõrgemäe kinnisasjale läbi Kõlga, Roosi ja Männi maaüksuste. Detailplaneeringu kohaselt

sooviti planeeritavale alale rajada transiidiparkla ja tollilaohooned. Vastavalt Männi

detailplaneeringu plaanile hõlmab Männi detailplaneering terviklikult kaebaja omandis oleva

Kõrgemäe kinnistuga piirneva Kõlga kinnistu ning planeeringu piir ulatub osaliselt ka

Kõrgemäe kinnistule (3-09-2649 tl I-34, I114; 31087 tl II-61).

6.

09.09.2009 võttis Misso Vallavalitsus vastu korralduse nr 2.1-3/135 (3-10-87 tl I-143),

millega otsustas väljastada OÜ-le Collade Lütä külas Männi maaüksusel asuva lao-

kontorihoone kasutusloa. 14.09.2009 väljastas Misso Vallavalitsus OÜ-le Collade kasutusloa

nr 6 (3-10-87 tl I-26–26p, I-69–70, I144–145).

7.

17.11.2009 sõlmis Misso Vallavalitsus OÜ-ga Collade eratee avaliku kasutamise lepingu

(31087 tl III-97–99p). Lepingu p-ga 2.1 kohustub teeomanik andma avalikuks kasutamiseks

eratee, mis paikneb Misso vallas Lütä külas Männi kinnistul (registriosa nr 2034541,

katastritunnus 46801:002:0070) ja mis asub Riia-Pihkva maantee riigimaal asuvast

mahasõidust kuni ristumiseni Roosi katastriüksuse (katastritunnus 4601:002:0028) ja Männi

katastriüksuse vahelise Lütä külla suunduva Misso valla avalikult kasutatava teega.

H aldusasi nr 3-09-2649

8.

13.11.2009 esitas Investland OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse (3-09-2649 tl I-3–16, I-

17–30) Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsuse nr 1-3/20 tühistamiseks. Kohus menetles

kaebust haldusasjana nr 3-09-2649. Kaebuse kohaselt oli Männi detailplaneeringu

kehtestamine toimunud vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) ja haldusmenetluse seaduse

(HMS) nõuetega ning detailplaneering piiras ebaproportsionaalselt Investland OÜ

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust.

9.

08.12.2009 kohtule esitatud vastuses (3-09-2649 tl I-128–146, I-155–173) palus

vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja oli seisukohal, et kuivõrd kaebaja ei ole Männi kinnisasja piirinaabriks, siis sellest

tulenevalt ei olnud vajalik kaebajat kaasata Männi detailplaneeringu koostamisse. Vastustaja

väitis, et Männi detailplaneeringu algatamise ajal oli ilmne, et Luhamaa detailplaneering on

vaidlusalust teed puudutavas osas realiseerimatu, kuna Roosi ja Männi kinnisasjade omanik ei

soovinud enda kinnistute läbisõiduteena kasutamist, mistõttu puudus õiguslik võimalus

vastava tee osas Luhamaa detailplaneeringu elluviimiseks. Vastustaja pidas oluliseks, et 7

aasta jooksul ei olnud Kõrgemäe kinnistu omanik astunud ühtegi reaalset sammu selle

kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa detailplaneeringu ja ettenähtud tee realiseerimiseks.

Vastustaja vastuväidete kohaselt nähtus nii Luhamaa detailplaneeringu hoonestusplaanist,

liikluskorralduse skeemist ja krundijaotusplaanist üheselt, et Männi, Roosi ja riigile kuuluva

Kõlga kinnistu osas ei olnud vaidlusaluse tee osas tegemist mitte avaliku teega, vaid

krundisiseste liiklusskeemidega.

10. OÜ Collade leidis 30.12.2009 kohtule esitatud vastuses (3-09-2649 tl I-222–226), et

millegagi ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tal puudub Männi detailplaneeringu

kehtestamisest tulenevalt võimalus realiseerida Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringut. Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs avalikult teelt ning Männi

detailplaneering ei võta ära Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu ega muuda Kõrgemäe kinnisasja

piires Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut võimaliku hoonestuse osas.

11. 25.01.2010. a määrusega kaasas Tartu Halduskohus kolmanda isikuna menetlusse Maa-

ameti (3-09-2649 tl I-228).

12. 29.01.2010 esitas kaebaja kaebuse juurde täiendavad seisukohad (3-09-2649 tl II-2–18).

Kaebaja leidis, et Männi detailplaneering kuulub tühistamisele eelkõige seetõttu, et Investland

OÜ-d ei kaasatud planeerimismenetlusse ja seega ei ole vastustaja võimaldanud kaebajal

esitada oma arvamust Männi detailplaneeringu kohta. Kaebajat menetlusse kaasamata on

Männi kinnistu detailplaneeringuga muudetud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut

selliselt, et kavandatav juurdepääs Riia-Pihkva maanteele läbi Männi kinnistu

detailplaneeringu alas asuvate kinnistute on likvideeritud. Tee asukoha muutmine oli

vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ja seega õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on, et talle

tagataks juurdepääs Kõrgemäe kinnistule läbi Kõlga (46801:002:0226), Roosi

(46801:002:0028) ja Männi (46801:002:0070) katastriüksuste.

13. 15.02.2010 kohtule esitatud seisukohas (3-09-2649 tl II-86–89) ei nõustunud Maa-amet

kaebaja väitega, et Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu järgi oli Kõrgemäe

kinnistuga piirnevale Kõlga maaüksusele ette nähtud avalik tee, mida mööda pääses

Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva maanteele. Samuti ei nõustunud Maa-amet kaebaja väitega,

et Männi detailplaneeringu järgi on likvideeritud ühendus Kõrgemäe kinnistu ja Riia-Pihkva

maantee vahel.

14. 27.02.2010 esitas vastuse täienduse ka OÜ Collade (3-09-2649 II tl 21–26).

15. 27.04.2012 esitas täiendava seisukoha ka Maa-amet, kes täpsustas, et riigi huvi antud

asjas seisneb Kõlga kinnisasja hoonestamises (3-09-2649 tl VI-19–19p).

16. 29.08.2012. a otsusega haldusasjas 3-09-2649 rahuldas Tartu Halduskohus kaebuse.

-

Otsuse kohaselt sai Investland OÜ-d pidada Männi detailplaneeringu suhtes huvitatud

isikuks. Kuna Männi detailplaneeringuga muudeti olulises osas Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringuga määratud ehitusõigust (sh hoonete ja teede paiknemist), siis oleks

vastustaja pidanud kaasama Investland OÜ Männi detailplaneeringu menetlusse.

-

Halduskohus märkis, et vastustaja muutis Investland OÜ-d menetlusse kaasamata Männi

kinnistu detailplaneeringuga Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut selliselt, et

kavandatav juurdepääs Riia-Pihkva maanteele läbi Männi kinnistu detailplaneeringu alas

asuvate kinnistute (sh riigi omandis oleva kinnistu) likvideeriti. Seega ei ole Investland OÜ

omandis oleva Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtivat Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringut võimalik ellu viia, kuna Kõrgemäe kinnistule ei ole tagatud avalikult teelt

vajalikku juurdepääsu. Männi detailplaneeringu kohaselt on uus teelõik rajatud OÜ Collade

omandis olevale kinnistule, kuigi avalik tee peaks kulgema Männi ja Roosi kinnistute vahel

selleks ettenähtud avalikul maal. Halduskohtu hinnangul on tee asukoha muutmine niivõrd

oluline Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu muudatus, et selle põhjendus oleks

pidanud olema vaidlustatud otsuses. Nimetatud otsuses puuduvad igasugused Männi

detailplaneeringu kehtestamise põhjendused. Ka Männi detailplaneeringu tekstiosast ei nähtu

Männi detailplaneeringu koostamise põhjendused, sh millistel põhjendustel muudeti Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringut, kas ja kuidas on Männi detailplaneeringu koostamisel

arvestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ning kas ja kuidas on võimalik

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut rakendada Männi detailplaneeringu

kehtestamise järel. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks Männi

detailplaneeringu kehtestamisel järginud haldusmenetluse seaduses kehtestatud nõudeid.

Otsuses puudub põhjendus, mis võimaldaks kontrollida, miks on muudetud Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigust ja jäetud täiesti tähelepanuta

Kõrgemäe kinnistu olemasolu, kuigi see piirneb vahetult Männi detailplaneeringu alaga.

Haldusasi nr 3-10-87

17. 15.01.2010 esitas Investland OÜ hiljem täiendatud kaebuse (3-10-87, tl I-3–10, 32–39)

Tartu Halduskohtule taotlusega tühistada 21.04.2008. a ehitusluba nr 11 ja 14.09.2009. a

kasutusluba nr 6. Kaebuse täienduses (3-10-87 tl I-184–186) tõi kaebaja välja ka

alternatiivnõude, et kui kohus leiab, et kaebus haldusaktide tühistamise nõudes on esitatud

kaebetähtaega rikkudes, siis palus Investland OÜ tuvastada haldusaktide õigusvastasus.

Halduskohus menetles kaebust haldusasjana nr 3-10-87.

- Kaebuse kohaselt oli Männi kinnistule rajatud ehitis, mis võib muuta võimatuks ühenduse

rajamise Luhamaa tollipunkti ja Kõrgemäe kinnistu vahel ning kogu Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimise. Kaebaja omandas Kõrgemäe kinnistu

eesmärgiga rajada sellele Luhamaa piiripunkti teenindav transpordikeskus.

- 21.04.2008 väljastatud ehitusluba nr 11 oli antud vastuolus selle väljastamise ajal kehtinud

detailplaneeringuga ja rikkus Investland OÜ õigusi. Vastustaja ei teavitanud Investland OÜ-d

vaidlustatud ehitusloa väljastamise menetluse algatamisest ega ehitusloa väljastamisest.

- Ka 14.09.2009 antud kasutusluba nr 6 rikub kaebaja õigusi, kuna see annab õiguse kasutada

ehitist, mis takistab Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimist.

- Männi kinnistule püstitatud hoone asukoha tõttu ei ole võimalik rajada suurtele veokitele

juurdepääsu avalikku teed mööda. Ettenähtud tolliladude rajamine on majanduslikult

põhjendatud ja otstarbekas üksnes juhul, kui neile on võimaldatud juurdepääs mööda

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ettenähtud teid.

- OÜ-le Collade kuuluv tee on tõkkepuuga eraldatud.

- Põhjendatud huviks märkis kaebaja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse.

18. 05.02.2010. a määrusega (3-10-87 I-tl 173–174) kaasas Tartu Halduskohus kolmanda

isikuna menetlusse OÜ Collade.

19. 18.02.2010 lõpetas halduskohus määrusega haldusasja menetluse (3-10-87 tl I-275–280)

kaebetähtaja ületamise tõttu. 29.04.2010. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus kaebaja

määruskaebuse rahuldamata. 22.11.2010. a määrusega (3-10-87 tl II-150–158) rahuldas

Riigikohus määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 18.02.2010. a määruse

haldusasjas nr 3-10-87 osas, millega jäeti rahuldamata Investland OÜ taotlus muuta kaebust

(tuvastada haldusaktide õigusvastasus), ning saatis asja tühistatud osas Tartu Halduskohtule

eelmenetluse jätkamiseks.

20. 17.01.2011 kohtule esitatud vastuses (3-10-87 tl II-185-191) palus vastustaja jätta

kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

-

Vastustaja leidis, et ei ole rikkunud Investland OÜ õigusi Männi kinnistule lao-

kontorihoonele ehitusloa väljastamise menetlusse kaasamata jätmisel. Investland OÜ ei olnud

Männi kinnistu piirinaabriks, mistõttu ei olnud Investland OÜ kaasamine ehitusloa

väljastamise menetlusse nõutav. Käesoleval juhul olid ehitusloa andmisel avalikud huvid

olulisel määral ülekaalus, millest tulenevalt võis ehitusloa anda ilma naaberkinnistute

omanike, veelgi enam ilma Investland OÜ, nõusolekuta.

-

Kõrgemäe kinnisasjal säilis juurdepääs avalikule teele nii otse Kõrgemäe kinnistult kui ka

vajadusel läbi Muru kinnisasja, ja selle kohaliku tee kaudu on Kõrgemäe kinnisasjal tagatud

juurdepääs Riia-Pihkva maanteele.

-

Vaidlustatud haldusaktid ei riku Investland OÜ õigusi ning kahjunõude esitamine on

ilmselgelt perspektiivitu.

-

Kasutusloa väljaandmise hetkel oli Männi detailplaneering juba kehtestatud, mistõttu on

vaidlusaluse tee osas jõustunud sellega ettenähtud muudatus Luhamaa detailplaneeringus.

21. 10.06.2011 esitas Investland OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 28 680 eurot (haldusasi nr 3-11-1443), mille Tartu

Halduskohus võttis 04.07.2011. a määrusega menetlusse ja peatas 27.07.2011. a määrusega

kuni haldusasjas nr 3-10-87 kohtulahendi jõustumiseni.

22. 20.06.2011 kohtule esitatud vastuses kaebusele (3-10-87 tl III-66–69) palus OÜ Collade

jätta kaebuse rahuldamata.

-

Ehitusluba Männi kinnistule lao-kontorihoone ehitamiseks anti kooskõlas Männi kinnistu

suhtes kehtiva üldplaneeringuga ning Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga

ulatuses, milles see on reaalselt teostatav. Kuna ehitusloa andmise hetkel ei olnud Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringus ettenähtud tee rajamine võimalik, siis lähtuti ehitusloa

väljastamisel kehtestatavast Männi detailplaneeringust, mille menetlus oli jõudnud

lõppstaadiumisse.

-

Investland OÜ ei ole pöördunud OÜ Collade ega kohtu poole taotlusega saada nõusolek

Luhamaa detailplaneeringus kavandatud tee rajamiseks ning sellise tee osas vajaliku

reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. OÜ Collade teada

ei ole Investland OÜ ajavahemikus 2001–2008 pöördunud omavalitsuse poole palvega

määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks.

-

Investland OÜle kuuluval Kõrgemäe kinnisasjal on olemas juurdepääs avalikule teele nii

otse Kõrgemäe kinnisasjalt kui ka vajadusel läbi Muru kinnisasja (katastritunnus

46801:002:0069).

-

Kuna Investland OÜ-l ei toimu Kõrgemäe kinnistul majandustegevust, siis ei ole kaebajal

ka teoreetiliselt tekkinud kahju, millega seoses ta saaks Männi kinnistule väljastatud ehitusloa

ja kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitada.

23. 10.10.2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-87 (3-10-87 tl III-235–243) jättis Tartu

Halduskohus kaebuse rahuldamata.

-

Halduskohus leidis, et õigusvastasuse tuvastamise nõue nõuab põhjendatud huvi

olemasolu, mille üheks aluseks on kahjunõude esitamine. Investland OÜ on esitanud kohtule

juba ka kahjunõude kaebuse, kohus on esitatud kaebust menetletavaks pidanud ning selles,

kas kaebaja kahjunõue kuulub rahuldamisele või mitte, annab kohus seisukoha

haldusasja 3111443 raames.

-

Kohus on seisukohal, et Männi detailplaneering oli juba algatatud ning Männi

detailplaneeringu menetluse käigus tuli kaasata menetlusse ka Männi ja Roosi kinnistu

piirinaabrid – riigimaad, maanteed ja Muru kinnistu. Kuivõrd ettepanekuid ja vastuväiteid ei

tulnud, kehtestati planeering 27.08.2008. a otsusega nr 1-3/20. Kaebaja vaidlustas Misso

Vallavolikogu 27.08.2008. a otsuse nr 1-3/20 haldusasja nr 3092649 raames, kuid kohus

lõpetas selles asjas menetluse kaebuse mittetähtaegsuse tõttu, seega on kaevatav otsus jõus.

-

Misso Vallavalitsus lähtus lao-kontorihoone ehitusprojekti koostamisel ja taotluse

esitamisel ehitusloa väljastamiseks Collade OÜ Männi kinnistu suhtes tehtud

üldplaneeringust, Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringust ning hilisemalt ka Männi

detailplaneeringust. Seega olid ehitusloa väljastamise hetkel olemas Männi detailplaneeringul

kõik kooskõlastused, lähtutud on avalikust huvist ning reaalsest olukorrast, ehitustegevusega

alustati pärast Männi detailplaneeringu kehtestamist ning kasutusluba on samuti väljastatud

pärast Männi detailplaneeringu kehtestamist. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaebaja

väide, et ehitusluba ja kasutusluba ei olnud kooskõlas Luhamaa detailplaneeringuga.

-

Kuna OÜ Investland ei olnud Männi kinnistu piirinaabriks, siis puudus vajadus teda ära

kuulata ning saata talle haldusaktid.

-

Kõrgemäe kinnistul on olemas juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele. E. Jahhu

Projektbüroo OÜ ekspertarvamusest (3-10-87 tl II-25-31) nähtub, et Männi detailplaneeringu

liikluskorralduse lahendus vastab nõuetele. Detailplaneeringu lahendusel on arvestatud

Kõrgemäe kinnistu omaniku huvidega, kuna ka teede laiendamiseks vajalikud maa-alad on

olemas tagamaks hilisemate nõuete täitmist, mistõttu saab kujundada teid ka edaspidi

raskeveokitele liiklemiseks. E. Jahhu arvamusega on kummutatud S. Sanniku seisukoht, mille

kohaselt ei ole olemasolevat avalikku teed võimalik muuta nõuetele vastavaks.

-

Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et teiste kinnisasjade omanikud ei muuda oma

kinnistute suhtes varasemaid lahendusi. Haldusorganil peab jääma piisavalt kaalutlusruumi, et

varasemat planeeringut muuta vastavalt olukorra muutustele. Misso Vallavalitsus järgis Männi

kinnistu suhtes ehitusloa väljaandmisel kaalutlusnõudeid ning juhindus planeeringutest.

Õiguspärane on ka kaevatav kasutusluba. Kasutusluba anti välja juba kehtiva Männi

detailplaneeringu ajal. Haldusaktid on välja antud pädeva haldusorgani poolt hetkel kehtiva

õiguse alusel ning ehitusloa väljastamisel on kohaliku omavalitsuse poolt põhjalikult

kaalutletud erinevaid huve, eelkõige avalikku huvi Eesti-Vene piiril paikneva

transpordikeskuse osas, samuti asjaolu, et ei oleks riivatud teiste naaberkinnisasja omanike

huve. Asjaolu, et ehitusloas ja kasutusloas puudub otsene märge kaalutluse kohta, ei ole

mõjutanud asja otsustamist ega viinud asja ebaõigele otsustamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Haldusasi nr 3-09-2649

24. 28.09.2012 esitas Misso Vallavolikogu Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse peale (3-09-2649 tl VI-124–131). Vastustaja taotleb

ringkonnakohtult Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist,

millega jätta Investland OÜ kaebuse rahuldamata, ning esitab ringkonnakohtule

korduvtaotluse paikvaatluse läbiviimiseks. Apellatsioonkaebuses esitab vastutaja halduskohtu

otsusele järgnevad vastuväited.

-

Halduskohus pidanuks välja selgitama, millistel alustel on kaebaja kaebuse esitanud – kas

kahel erineval alusel (subjektiivsete õiguste kaitseks ja populaarkaebusena) või mitte – ja kui

tegemist on populaarkaebusega, siis milliseid avalikke huve sellega kaitsta soovitakse.

-

Vaidlustatud otsuse tühistamise korral ei saaks vastustaja uues planeeringu kehtestamise

menetluses vastu võtta teistsugust otsust. Vastutaja on teinud kaebajale

kompromissettepanekuid, kuid kokkuleppele ei ole jõutud. Seega oleks vastustaja hinnangul

vaidlustatud otsuse tühistamise ja sellele järgneva kaebaja osalusel toimuva uue Männi

detailplaneeringu kehtestamise menetluse läbiviimise lõpptulemuseks ikkagi selle planeeringu

samal kujul kehtestamine.

-

Kaebuse lahendamisel peab arvestama OÜ Collade õiguspärase ootusega, et tema suhtes

vastuvõetud soodustav haldusakt jääb kehtima, samuti avalike huvidega.

-

Halduskohus on tühistanud vaidlustatud otsuse tervikuna, kuigi kaebaja väitel rikub tema

õigusi vaid vaidlusaluse tee kaotamine. Ühtegi põhjendust vaidlustatud otsuse tervikuna

tühistamise kohta kohtuotsusest ei nähtu.

-

Vastustaja esitab HKMS § 198 lg 2 ple 2 tuginedes uuesti paikvaatluse korraldamise

taotluse ja palub kohtul tulenevalt HKMS § 56 lg-st 2 ja TsMS §-st 291 viia läbi vaatlus

Männi, Roosi, Muru ja Kõrgemäe kinnistul. Vaatlusega soovib vastustaja tõendada asjaolu, et

kaebajale kuuluval Kõrgemäe kinnistul on olemas juurdepääs Riia-Pihkva maanteele.

25. 28.09.2012 esitas OÜ Collade apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a

otsuse peale (3-09-2649 tl VI-135–144), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha

uus otsus, millega jätta Investland OÜ kaebus rahuldamata.

-

Halduskohus on jätnud täpsustamata subjektiivsete õiguste rikkumise ja populaarkaebuse

esitamisega seonduvad asjaolud.

-

Investland OÜ ei ole kordagi pöördunud OÜ Collade poole sooviga seada

servituudilepingut Roosi ja Männi kinnistutele.

-

Kuna faktilised asjaolud olid Männi, Roosi ja Kõlga kinnisasjade osas muutunud, siis

poleks Luhamaa detailplaneeringu realiseerimine enam võimalikuks osutunud.

-

Investland OÜ Männi detailplaneeringu menetlusse kaasamata jätmise näol on tegemist

üksnes formaalse puudusega, mis ei too kaasa otsuse tühistamist, kuna kaebaja kaasamine ei

oleks andnud teistsugust tulemust.

-

OÜ Collade tugineb enda õigustatud ootusele ja usalduse kaitsele.

-

Halduskohus on jätnud tähelepanuta vastustaja poolt esitatud E. Jahhu ekspertarvamuse

(309-2649 tl II-94-100), mille punktis 2.2.1 selgitab ekspert, et ajalooline mahasõit teelt Riia-

Pihkva maanteele tuli liiklusohutuse kaalutlustel ja tulenevalt Luhamaa piiripunkti ehitiste

paiknemisest sulgeda, ning et uue teena ehitatud Riia-Pihkva maantee mahasõit on

olemasolevatest teedest laiem ning vastab kõikidele uuele teele esitatavatele nõuetele. Seega

on ka ekspert oma arvamuses selgitanud, et ajalooline avalik tee peaks Männi

detailplaneeringu järgi asuma Männi ja Roosi kinnistute vahel, kuid asub Maanteeameti

nõudel liiklusohutuse kaalutlustel üksnes Männi kinnistul.

-

Investland OÜ saab endiselt realiseerida enda ehitusõigust Kõrgemäe kinnistul. Ka juhul,

kui Männi detailplaneeringut ei eksisteeriks, ei oleks Investland OÜ-l võimalik ilma

kinnisasjade omanike (riigi ja OÜ Collade) nõusolekuta kasutada Kõlga, Roosi ja Männi

kinnisasju tee rajamiseks.

-

OÜ Collade leiab, et tal on õigustatud ootus Männi detailplaneeringu püsimisse.

26. 22.10.2012 kohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebustele (3-09-2649 tl VI-154–159)

palub Investland OÜ jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

-

Kui OÜ Collade Männi kinnistu 2003. aastal omandas, siis kehtis sel Luhamaa

detailplaneering.

-

Halduskohus on teinud otsuse kõigi kaebaja nõuete kohta. Kaebaja on kohtusse pöördunud

tühistamisnõudes, tuginedes kahele õiguslikule alusele. Apellandid ajavad segamini kaebuse

õigusliku aluse ja kaebuse nõude.

-

Käesoleva vaidluse raames ei saa lahendada juurdepääsu rajamise küsimust

menetlusosaliste vahel. Poolte huvide kaalumine pidanuks läbi viidama planeerimismenetluse

raames, millesse aga kaebajat ei kaasatud.

-

Jääb ebaselgeks, milliste muutunud asjaoludega tegemist on, arvestades, et OÜ Collade on

soetanud Männi kinnistu kehtestatud Luhamaa Transpordikeskuse detailplaneeringuga.

Teiseks ei nähtu väidetavaid „muutunud asjaolusid“ vaidlustatud detailplaneeringu

kehtestamise otsuses ega seletuskirjas.

-

Vastustaja poolt viidatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud

piirmäärad kohalduvad ainult haldusasjas, mille esemeks on rahalist nõuet sisaldav haldusakt

või rahalise nõude määramise, sissenõudmise või tagastamisega seotud toiming, mil on

mõistlik lähtuda vaidlusaluse nõude suurusest. Piirmäärad ei ole kohaldatavad n-ö tavaliste

haldusaktide vaidlustamise korral halduskohtumenetluse erisustest tulenevalt. Kuivõrd

vastustaja ei kaasanud kaebajat planeerimismenetlusse, on vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle

tingitud otseselt vastustaja tegevusest. Tulenevalt halduskohtumenetluse eesmärgist ei ole

õigustatud kaebajast mittetuleneva riski panemine kaebajale. Kaebaja suhtles T. Tautsiga

eelkõige faktiliste asjaolude selgitamise eesmärgil.

-

Kaebaja loobus halduskohtumenetluses vaatluse korraldamise taotlusest ja leiab, et

vastustaja taotlus paikvaatluse läbiviimiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selle eesmärk

tuvastada üleüldse Investland OÜ juurdepääsu (s.o ringiga) olemasolu, ei oma asjast tähtsust.

Haldusasi nr 3-10-87

27. 09.11.2011 esitas Investland OÜ Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (3-10-87

tl IV-5–16), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsuse ning teha uue

otsuse, millega rahuldada kaebus täies ulatuses.

-

Halduskohtu otsus on põhjendamatu ja halduskohus on seda tehes tuginenud tõenditele,

mida ei ole asjas uuritud.

-

Ehitusprojekt, mille alusel vaidlusalune ehitusluba on väljastatud ja mis väidetavalt vastab

Luhamaa detailplaneeringule, ei ole käesolevas vaidluses kohtule esitatud. Kaebaja on juba

11.01.2010 esitatud kaebuses (p 5) taotlenud kohtult tõendite kogumist, so välja nõuda

vastustajalt Männi kinnistu lao-kontorihoone kohta väljastatud ehitusloale lisatud

ehitusprojekt ja Männi kinnistule ehitatud lao-kontorihoone kohta väljastatud kasutusloale

lisatud ehitise täitedokumentatsioon, päästeameti akt ja elektrikasutusluba.

-

Kaebaja on seisukohal, et Männi kinnistule lao-kontorihoone ehitamiseks väljastatud

ehitusluba ei olnud kooskõlas selle andmise hetkel kehtinud Luhamaa detailplaneeringuga.

Kohus saab haldusakti hinnata üksnes akti andmise aja seisuga.

-

Kohus ei ole sisuliselt hinnanud kasutusloa õiguspärasust. Asjaolu, et kasutusluba on välja

antud kehtiva Männi detailplaneeringu ajal, ei ole käesoleval juhul määravaks. Ehitise

vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele tuleb hinnata nii ehitusloa kui ka kasutusloa

väljastamisel.

-

Kaebaja leiab, et ta oleks tulnud kaasata.

-

Vastustaja ei ole kasutusloa andmisel kaalunud, kuidas võib kasutusluba mõjutada

puudutatud isikuid ega vastavalt oma otsustust põhjendanud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et

vastustaja oleks välja selgitanud, milline on laokontorihoone mõju Investland OÜ kinnistule

ning millised on kaebaja põhjendatud huvid. Eelnevast tulenevalt on vastustaja kasutusloa

andmisel teinud kaalutlusvigu.

-

Kaebaja leiab, et kuivõrd kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks on samuti ehitus- ja

kasutuslubade väljastamine, mis oma olemuselt on tunduvalt vähem keerukam kui

planeerimismenetluse õiguslik regulatsioon, ei ole kohaliku omavalitsuse menetluskulude

väljamõistmine apellandilt käesoleval juhul põhjendatud.

-

Ebaproportsionaalne ja apellandi õigusi mittearvestav on olukorras, kus haldusasja

menetlus on asjas esitatud määruskaebuste tõttu veninud 2 aastat, jätta kaebaja kanda teiste

menetlusosaliste menetluskulud täies ulatuses.

28. Vastustaja palub 01.12.2011 kohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (3-10-87

tl IV-30–41) Investland OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

-

Vaidlustatud ehitusluba ja kasutusluba ei puuduta kaebaja õigusi ning on õiguspärased. Ka

juhul, kui hüpoteetiliselt eeldada, et ehitusluba oli õigusvastane, oleks kasutusluba ikkagi

õiguspärane, kuna see on väljastatud pärast Männi detailplaneeringu kehtestamist.

-

Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmisel rikkunud ärakuulamisõigust ega

kaalutlusreegleid. Kuivõrd kaebaja ei olnud Männi kinnisasja piirinaabriks, ei kuulunud

kaebaja Misso Vallavalitsuse 21.01.2008. a korralduses nr 2.1./35 ja sellega kinnitatud

detailplaneeringu lähteülesandes määratletud isikute ringi, kes tuli kaasata Männi

detailplaneeringu menetlusse. Misso Vallavalitsuse 21.01.2008. a korraldust kaebaja

vaidlustanud ei ole.

29. OÜ Collade palub oma 01.12.2011. a vastuses apellatsioonkaebusele (3-10-87 tl IV-

tl 51–60) jätta Investland OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

-

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu lahenduses ei ole Männi, Roosi ja Kõlga

kinnistu osas tegemist mitte avalike teedega, vaid krundisiseste liiklusskeemidega

(liikluskorralduse skeem). Samuti viitavad sellele Maa-ameti 15.02.2010 esitatud seisukoht

Luhamaa transpordikeskuse teedest kui krundisisestest liiklusskeemidest, kinnistusraamatu

kanded (puuduvad servituudid Kõrgemäe kinnistu või apellandi kasuks) ning OÜ Collade

seisukoht, et ta ei nõustu enda kinnistu kasutamisega läbisõiduteena.

-

Ehitus- ja kasutusloa õiguspärasuse hindamiseks ei ole vaja ehitusprojekti, kuna juurdepääs

Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteelt Kõrgemäe kinnistuni mööda avalikku teed on olemas, sh

raskeveokitega liikluseks. Väljastatud load ei riiva seega kaebaja õigusi.

-

Kuivõrd Investland OÜ ei olnud Männi kinnistu piirinaabriks, puudus vajadus tema

menetlusse kaasamiseks.

-

Kaebaja on jätnud kohaldamata esmase kohase õiguskaitseabinõu riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg 1 mõttes, mistõttu on kaebaja poolt esitatud hüvitamiskaebus ilmselgelt

perspektiivitu. Hüvitamiskaebuse ilmse perspektiivituse tõttu ei ole omakorda täidetud

tuvastamiskaebuse oluline nõue – põhjendatud huvi olemasolu.

30. 30.01.2013. a määrusega liitis Tartu Ringkonnakohus haldusasjad nr 3-10-87 ja 3-09-

2649 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-10-87.

31. Tartu Ringkonnakohtus 27.03.2013 toimunud istungil (protokoll 3-10-87 tl IV-146−146p)

andis kohus pooltele tähtaja 30.04.2013 asjas kompromissi sõlmimiseks ja selle kohtule

esitamiseks. Kohus selgitas, et kui menetlusosalised kompromissi ei saavuta, jätkab kohus

asja arutamist suulises menetluses. 30.04.2013 edastasid pooled kohtule ühise taotluse

kompromissiläbirääkimiste tähtaja pikendamiseks (3-10-87 tl IV-148−149), kuna lahendus on

sisult keerukas ning eeldab tõenäoliselt ka kinnisasjade vahetust. Ringkonnakohus rahuldas

taotluse ning pikendas kompromissiläbirääkimiste tähtaega kuni 30.05.2013 (3-10-87

tl IV152). Pooled esitasid kohtule taotlused kompromissiläbirääkimiste tähtaja pikendamiseks

ka 30.05.2013 ja 26.06.2013 (3-10-87 tl IV-158−158p, 167−168). Ringkonnakohus rahuldas

nimetatud taotlused ning pikendas kompromissiläbirääkimiste tähtaega vastavalt kuni

30.06.2013 ja kuni 05.09.2013 (3-10-87 tl IV-160, 172). 05.09.2013 teavitas Misso

Vallavalitsuse esindaja kohut, et määratud tähtajaks ei ole kompromissi veel sõlmitud, kuna

mõned asjaolud vajavad veel täpsustamist (3-10-87 tl IV-177). 16.09.2013 teatas Misso

Vallavalitsuse esindaja kohtule, et menetlusosalised ei ole kokkuleppele jõudnud,

kompromissi sõlmimine osutus võimatuks ning palus jätkata menetlust suulises menetluses

(3-10-87 tl IV180).

32. Tartu Ringkonnakohtus 27.11.2013 toimunud istungil (protokoll 3-10-87 tl IV-183–187p)

andis kohus pooltele asjas kompromissi sõlmimise tähtajaks 31.01.2014. Kohus selgitas, et

kui menetlusosalised kompromissi ei saavuta, teeb kohus kirjalikus menetluses otsuse ja

teavitab täiendavalt menetlusosalisi otsuse kuupäevast. Kohus kohustas OÜ-d Collade esitama

juhul, kui läbirääkimised ei õnnestu, ringkonnakohtule Misso Vallavolikogu 21.04.2008 välja

antud ehitusloa nr 11 aluseks oleva Männi kinnistul asuva ehitise ehitusprojekti. 28.11.2013. a

määrusega kaasas Tartu Ringkonnakohus menetlusse kolmanda isikuna Riigi Kinnisvara AS-i.

31.01.2014 teatas OÜ Collade esindaja kohtule, et menetlusosalised ei ole kokkuleppele

jõudnud (3-10-87 tl V-13). 14.02.2014 esitas OÜ Collade Tartu Ringkonnakohtule

ehitusprojekti koos taotlusega käsitleda ehitusprojekti ärisaladusena. Tartu Ringkonnakohus

kuulutas 09.04.2014. a määrusega menetluse esitatud ehitusprojekti osas osaliselt kinniseks ja

eemaldas selles osas kaebaja menetlusest.

33. 28.02.2014 esitas OÜ Collade Tartu Ringkonnakohtule täiendavad dokumendid

Kõrgemäe kinnistule viiva avaliku tee olemasolu tõendamiseks ning taotluse paikvaatluse

korraldamiseks (3-10-87 tl V-19–21).

34. 09.03.2015 esitas Investland OÜ vastuväite kohtu tegevusele (3-10-87 tl V-115-116).

Investland OÜ on seisukohal, et ringkonnakohus on 09.04.2014. a määrusega, millega

ringkonnakohus kuulutas menetluse Misso Vallavolikogu 21.04.2008. a ehitusloa nr 11

aluseks oleva ehitusprojekti osas kinniseks ja eemaldas kaebaja vastavas osas

menetlustoimingutelt, rikkunud tema menetlusõigusi. Kaebuse esitaja hinnangul ei saa

ehitusprojekt sisaldada ärisaladust, sest on tehniline dokument, mille alusel ehitatakse ehitist,

mitte ei määratleta, milliseid teenuseid hakatakse ehitises pakkuma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

35. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu

Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele (3-09-2649 tl VI-124–131) tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid selle põhjendusi tuleb käesoleva otsuse

põhjendustega täiendada.

Seevastu kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele (3-10-87

tl III235–243) tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb tervikuna tühistada. Selles osas teeb

ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise

nõude osas ja tunnistab 21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusloa nr 11 õigusvastaseks.

Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6

õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jätab ringkonnakohus kaebuse läbi vaatamata.

Vastustaja ja OÜ Collade paikvaatluse taotluse ning Investland OÜ taotluse täiendava

ehitusdokumentatsiooni väljanõudmiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata, Investland OÜ

vastuväite aga läbi vaatamata.

36. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on lähtunud 10.10.2011. a otsuse (3-10-87

tl III235–243) tegemisel ebaõigest asjaolust, et Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsusega nr

1-3/20 kehtestatud Männi detailplaneering on seadusjõus. Kuna Männi detailplaneeringu

tühistamisnõue on käesoleva kohtumenetluse esemeks, siis ei ole see kaebaja suhtes

seadusjõus. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega (HKMS v.r § 25 lg 2). Sellest

hoolimata leiab ringkonnakohus, et menetlusnormi rikkumine on võimalik kõrvaldada

ringkonnakohtu menetluses ning menetlusökonoomia huvides ei ole mõistlik saata haldusasja

halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

37. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kõigepealt vastustaja ja OÜ Collade

apellatsioonkaebusi Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse (3-09-2649 tl VI-124–131) peale

(I). Seejärel käsitleb ringkonnakohus kaebaja poolt Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele

(3-10-87 tl III235–243) esitatud apellatsioonkaebust ning võtab seisukoha Misso

Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusloa nr 11 õigusvastasuse tuvastamise nõude

(II) ja 14.09.2009 väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas (III).

Peale seda võtab ringkonnakohus seisukoha asjas tõusetunud menetluslike küsimuste osas

(IV), lahendab apellatsioonkaebused (V) ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (VI).

I

38. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastustaja apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu

29.08.2012. a otsuse (3-09-2649 tl VI-124–131) peale ning jätab selle otsuse resolutsiooni

muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

39. Ärakuulamisõiguse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse (3-09-2649

tl VI124–131) põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja on

jäänud käesolevas asjas õigusvastaselt planeerimismenetlusse kaasamata. PlanS § 16 lg 1 p 5

kohaselt kaasatakse üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala

kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Tulenevalt

PlanS § 16 lg 4 pst 2 on kohalik omavalitsus kohustatud detailplaneeringu koostamisse

kaasama planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omaniku. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab

haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,

suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Erialakirjanduses

leitakse, et haldusorganil puudub valikuvõimalus nende isikute, kelle õigusi või kohustusi

haldusmenetluse lõpptulemus võib puudutada, kaasamise otsustamisel (vt A. Aedmaa jt.

Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 62). Männi detailplaneeringu kehtestamise

otsuses (3-09-2649 tl I33) on märgitud, et detailplaneeringu koostamise käigus tekkis vajadus

kaasata planeeringusse ka Männi kinnistu lähiala, s.o riigimaad, maanteed ja Muru kinnistu.

Vastavalt Männi detailplaneeringu plaanile hõlmab Männi detailplaneering terviklikult

kaebaja omandis oleva Kõrgemäe kinnistuga piirneva Kõlga kinnistu ning planeeringu piir

ulatub osaliselt ka Kõrgemäe kinnistule (3092649 tl I-34; 3-10-87 tl II-61). Kaebaja puhul oli

seega tegemist planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanikuga, kes jäi menetlusse

kaasamata.

40. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi, vastates ühtlasi vastustaja, OÜ

Collade ja Maa-ameti argumentidele.

41. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 1-3/20

(310-87 tl I-14, I-46), millega kehtestati Männi detailplaneering (310-87 tl I-14p–25, I-47–68,

II-39–61) on õigusvastane ka seetõttu, et ei sisalda nõuetekohast põhjendust. PlanS § 2 lg 2

kohustab esitama planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile

tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused.

HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine

olema kirjalikult põhjendatud; haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2

kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 56 lg 4 järgi ei pea

haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus

rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a

otsus nr 1-3/20 sisaldab vaid planeerimismenetluse käigu lühidat kokkuvõtet, kuid ei ühtki

sisulist selgitust, miks muudetakse kehtivat Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut.

Riigikohus on selgitanud, et kirjaliku põhjendamise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse

kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (RKHKo 14.10.2003, 3315403).

Detailplaneeringu kehtestamise otsuse kohta on Riigikohus märkinud, et põhjendatud on

nõuda kesksete põhjuste esitamist mitte üksnes otsusele lisanduvates dokumentides, vaid ka

otsuses endas; juhul kui põhjendused on toodud lisadokumentides, tuleb neile haldusaktis

viidata (RKHKo 14.10.2003, 3-3-1-54-03; 17.05.2005, 3-3-1-16-05). Teisalt on Riigikohus

selgitanud, et viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista,

milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendusi (RKHKo 09.06.2004, 3-3-1-

28-04). Samuti on Riigikohus leidnud: „Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni

teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks

menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. […]

Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute

maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu

koostamise käigus“ (RKHKo 18.10.2004, 3313704, p 11). Ringkonnakohus leiab, et iseäranis

kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse

positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema.

Vastustaja on väitnud, et otsuse faktiline alus on esitatud Männi detailplaneeringu

seletuskirjas, mis sisaldab Männi detailplaneeringu menetlemise käigus kogutud

informatsiooni ning eelnõu põhistavaid asjaolusid. Ringkonnakohus möönab, et HMS § 56 lg

1 järgi on võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks

saab olla ka detailplaneeringu seletuskiri, kuid vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise

otsuses ei ole neid nõudeid järgitud, sest see ei sisalda ühtegi viidet Männi detailplaneeringu

seletuskirjale. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kaalutlusotsuse põhikaalutlusi (sh

miks peeti vajalikuks Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ettenähtud läbipääsutee

kaotamist) ei ole ära toodud ka Männi detailplaneeringu seletuskirjas.

42. Vastustaja väitis, et kuivõrd kaebaja ei ole Männi kinnisasja piirinaabriks, siis sellest

tulenevalt ei olnud vajalik kaebajat kaasata Männi detailplaneeringu koostamisse.

Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et kuigi Männi detailplaneeringu ametlik

nimetus oli Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, hõlmas Männi detailplaneering

lisaks Männi kinnistule ka teisi kinnistuid, sh täielikult ka Kõlga kinnistu. Kõlga kinnistu

piirneb aga Kõrgemäe kinnistuga, mis kuulub kaebajale. Seetõttu oli kaebaja Männi

detailplaneeringu ala vahetuks piirinaabriks.

43. Vastustaja on seisukohal, et kuna Roosi ja Männi kinnisasjade omanik OÜ Collade ei

soovinud enda kinnistute läbisõiduteena kasutamist, siis puudus õiguslik võimalus vastava tee

osas Luhamaa detailplaneeringu elluviimiseks. Seetõttu puudus õiguslik võimalus

läbipääsutee osas Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu elluviimiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et OÜ Collade käesolevas menetluses väljendatud sooviavaldus ei

oma õiguslikku tähendust. OÜ Collade omandas Männi kinnistu 2003. aastal, teades, et selle

suhtes kehtib Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering. Kui Männi kinnistu omanik ei

soovinud enda kinnistute läbisõiduteena kasutamist, oleks tal tulnud Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneering õigeaegselt vaidlustada. Kuna Männi kinnistu eelmine

omanik seda ei teinud, oli Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering seadusjõus.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka planeerimisseaduse 5. ptkle, mis reguleerib kinnisasja

võõrandamist kehtestatud planeeringu elluviimiseks. Vastavalt PlanS §le 31 võidakse

kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks kohaldada kinnisasja

sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (KASVS) ettenähtud alustel ja

korras. KASVS § 3 lg 1 p 7 järgi võib kinnisasja üldistes huvides sundvõõrandada avalikult

kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku

ehitamiseks või omandamiseks.

44. Mis puutub kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseeritavusse

kaebaja perspektiivist, siis ei saanud ka seda välistada. Riigikohus on juhtinud tähelepanu

teeservituudi seadmise võimalusele, mille võib seada ka kohus sõltumata koormatava

kinnisasja omaniku nõusolekust (RKHKo 15.05.2013, 3317812, p 11–12). Ringkonnakohus

nõustub Riigikohtu seisukohaga, et teeservituudi seadmise võimalust ei saa välistada.

Võimalikud vaidlused Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu tagamise osas kuuluksid aga

lahendamisele tsiviilkohtus, nagu on osundanud ka kaebaja. OÜ Collade on küll väitnud, et

kaebaja ei ole teeservituudi seadmise nõudega tema poole pöördunud, kuid see asjaolu ei

mängi Männi detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel rolli.

45. Ringkonnakohus on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on

kaalutlusõiguse kasutamata jätmise tõttu materiaalselt õigusvastane. Vastustaja on väitnud, et

7 aasta jooksul ei olnud Kõrgemäe kinnistu omanik astunud ühtegi reaalset sammu selle

kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa detailplaneeringu ja ettenähtud tee realiseerimiseks ega ole

pöördunud ei OÜ Collade ega kohtu poole servituudi seadmiseks. Ringkonnakohus leiab, et

kehtiva detailplaneeringu muutmise puhul tuleb lähtuda üldistest põhimõtetest. HMS § 66 lg 2

kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks

edasiulatuvalt kehtetuks, kui 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus

haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste

asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti

kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3)

haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti

alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse

teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi

isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise

põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku

muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist

otsustades peale HMS § 64 lgs 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima,

avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.

Käesoleval juhul tuleb detailplaneeringu edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise alusena kõne

alla ainult HMS § 66 lg 2 p 1, kuna planeerimisseadus näeb ette võimaluse kehtestatud

detailplaneering üle vaadata. Ülejäänud aluste puhul ei ole täidetud juba HMS § 66 lg-s 2

sätestatud eeldused. Seaduses sätestatud planeeringu edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise

võimalus on sätestatud PlanS § 29 lgs 1, mille järgi selgitatakse kehtestatud planeeringute

ülevaatamisega 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise

võimalused; 2) uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise vajadus; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule,

sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude

vähendamise tingimused; 4) muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. Kokkuvõttes

oleks kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering olnud peale kaebaja seitset

aastat tegevusetust võimalik ümber vaadata, kuid nimetatud sätetest tulenevalt oleks seejuures

tulnud läbi viia ulatuslik kaalumine. Kaalumise käigus oleks tulnud leida vastus ka

küsimusele, kas ning kuidas on Männi detailplaneeringus ettenähtud lao-kontorihoone

ehitamisel kaebajale tagatud piisav juurdepääs Kõrgemäe kinnistule või tuleb Kõrgemäe

kinnistu maakasutus- ja ehitustingimused muutunud majandusliku ja poliitilise keskkonna

tõttu sootuks ümber vaadata. Kui oleks otsustatud jääda Kõrgemäe kinnistu praeguste

maakasutus- ja ehitustingimuste juurde ja leitud, et hoone asukoha valik Männi kinnistul ei

võimalda enam piisavat juurdepääsu, oleks tulnud kaaluda alternatiive Kõrgemäe kinnistule

piisava juurdepääsu tagamiseks. See, et vastustaja oleks nimetatud kaalumise läbi viinud, ei

kajastu üheski dokumendis. Seega on Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 13/20,

millega kehtestati Männi detailplaneering, vastu võetud kaalumisreegleid rikkudes ning

seetõttu ka materiaalselt õigusvastane.

46. Vastustaja, Maa-amet ja OÜ Collade on väitnud, et Männi, Roosi ja riigile kuuluva Kõlga

kinnistu osas ei olnud vaidlusaluse tee osas tegemist mitte avaliku teega, vaid krundisiseste

liiklusskeemidega, mis nähtus nii Luhamaa detailplaneeringu hoonestusplaanist,

liikluskorralduse skeemist kui ka krundijaotusplaanist. Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringu maakasutuse plaanil (3-09-2649, tl I-56) on ette nähtud Kõrgemäe

kinnistuga piirnevat riigimaad (nimetusega Kõlga, 46801:002:0226), OÜ-le Collade kuuluvat

Roosi kinnistut (46801:002:0028) ja Männi kinnistut (46801:002:0070, 46801:002:0073)

läbivad teed, mida mööda oleks tagatud läbipääs Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva maanteele.

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu kehtestamise otsusest, planeeringu

seletuskirjast ega asendiplaanidest ei tulene aga, kas planeeringuga ette nähtud teed pidid

olema avalikud teed või mitte. Vastuse annab nimetatud planeeringu tõlgendamine. Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneering nägi mh ette tolliterminali rajamise Kõrgemäe kinnistule.

Tolliterminal on tolliseaduse järgi koht, kus ladustatakse ajutiselt kaupa. Tolliseaduse (TS) §

34 lg 1 ls 1 järgi on tollil õigus saada tolliterminalis selle omanikult või seaduslikult valdajalt

tolli tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiunõuete kohased ruumid, võimaluse

korral sisustatud bürooruumid, ning sidevahendid tasuta kasutamiseks. Tolliterminal peab

olema tolli poolt aktsepteeritud (TS § 30) ja sellele peab olema tagatud juurdepääs. Nimetatud

nõue tuleneb kaudselt TS § 30 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 27.04.2004. a määruse

nr 100 „Nõuded tollilaole, tolliterminalile ja hoiukohale, tollilao, tolliterminali ja hoiukoha

pidamise loa väljastamise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba

hoidmise kord“ § 3 lg 1 p-st 1, mille järgi tuleb tolliterminali loa saamise taotlusele lisada loa

taotleja valduses oleva territooriumi ja hoonete asendiplaan, kus on märgitud asutatava

tolliterminali pindalad ja juurdepääsu teed. Nimetatud määrus ei kehtinud küll Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu kehtestamise ajal 22.02.2001, kuid siis kehtis sarnane

nõue, mis tulenes rahandusministri 27.10.1999. a määrusega nr 79 kinnitatud „Ajutisel

ladustamisel oleva kauba hoidmise tingimused ja korra“ p 9 alapunktist 4. Ringkonnakohus

järeldab, et tolliterminal on koht, kus maksu- ja tolliamet täidab avalikku funktsiooni ning

teostab riigivõimu, ning leiab, et sellisele kohale peab olema tagatud eesmärgile vastav

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt teeseaduse § 4 mõttes. Kelle omandis pidid Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringuga ettenähtud teed olema, ei ole siinkohal määrava

tähtsusega.

47. Vastustaja, OÜ Collade ja Maa-amet on väitnud, et Kõrgemäe kinnistule on olemas

juurdepääs avalikult teelt, kusjuures Kõrgemäe kinnistult on võimalik pääseda otse Riia-

Pihkva maanteele, kuid samuti on olemas tee, mis ühendab Kõrgemäe kinnistu kohaliku teega

läbi Muru kinnistu. Samuti on Tartu Halduskohus tuvastanud 10.10.2011. a otsuses

haldusasjas nr 3-10-87, et Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs avalikult teelt.

Ringkonnakohus ei kahtle nimetatud teede olemasolus, kuid leiab, et olemasolevad

juurdepääsud ei mõjuta hinnangut Männi detailplaneeringu õigusvastasuse osas. Riigikohus

on leidnud: „[P]laneeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma

ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu

kehtestamisel haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone

ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise

hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust,

sh hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne

asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud“ (RKHKo 25.09.2008, 3-3-1-15-08, p 18 alap 1).

Seega oleks tulnud olemasolevate juurdepääsuteede piisavust või mittepiisavust hinnata

esiteks Männi detailplaneeringu kehtestamisel planeerimiskaalutluse teostamisel. Teiseks

oleks olemasolevate juurdepääsude puhul kaheldav, kas need saavad endast kujutada piisavat

juurdepääsu Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu Kõrgemäe osa realiseerimise

korral. Luhamaa transpordikeskuse eesmärgiks oli detailplaneeringu seletuskirja järgi

transpordikeskuse kavandamine, et pakkuda suurtele veokitele parkimis-, hooldus-, pesemis-,

tolli- ja tavalao teenuseid. Planeerimisel oli arvestatud 16,5 m pikkuste treilerite ja kuni 18,5

m pikkuste haagiste juurdepääsude ja parkimise korraldamisega. Kõrgemäe kinnistule oli

seejuures ette nähtud laohotell (4x2000m2), tolliterminal (4x2000m2), konteinerite plats

tollitsoonis (0,63 ha), valvega tarastatud treilerite parkla (0,65 ha) ning laoplats konteinerite,

taara ja kaubaaluste jaoks. Kuna otsene juurdepääs Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva

maanteele jääb Luhamaa piiripunkti ja Eesti-Vene kontrolljoone vahele, on see kõlbmatu nii

Eestist väljuvatele kui ka Eestisse sisenevatele veokitele kirjeldatud teenuste osutamisel.

Ringkonnakohus peab samuti kaheldavaks, kas ümber Männi kinnistu ja läbi Muru kinnistu

kulgevat juurdepääsu saab lugeda piisavaks juurdepääsuks. Kahtlusi süvendab asjaolu, et uus

pealesõit Riia-Pihkva maanteele, mis asub tervikuna OÜ Collade omandis oleval kinnistul

(310-87, tl II-38), on eratee ning nähtuvalt Google’i kaardirakendusest on OÜ Collade

paigutanud pealesõidu juurde maantee äärde ka tõkkepuud. Kokkuvõttes on tegemist

asjaoludega, mida vastustaja peab uut detailplaneeringut kehtestama asudes kaaluma.

48. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

49. Vastustaja ja OÜ Collade väidavad, et vaidlustatud otsuse tühistamise korral ei saaks

vastustaja uues planeeringu kehtestamise menetluses vastu võtta teistsugust otsust.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhistusse

kuuluvate asjaolude ja põhjuste ring sõltub alati konkreetse juhtumi eripärast ega ole

õiguslikult ette määratud. Sellest tulenevalt ei ole ka lõpptulemus ette määratud. Riigikohus

on rõhutanud planeerimisotsuste eripärana nende ulatuslikku diskretsioonilisust (RKHKo

18.02.2002, 331802, p 6). Ringkonnakohus leiab, et uue detailplaneeringu lõpptulemus ei ole

tänase seisuga üheselt selge.

50. Vastustaja ja OÜ Collade tuginevad apellatsioonkaebustes OÜ Collade õiguspärasele

ootusele. Ringkonnakohus leiab, et OÜ-l Collade ei ole alust õiguspäraseks ootuseks, kuna ta

omandas Männi kinnistu 2003. aastal, mil kehtis Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering,

ning teda soodustav Männi detailplaneering on õigeaegselt vaidlustatud. Õiguspärase ootuse

puudumisest annab kinnitust ka see, et OÜ-le Collade väljastati ehitusluba juba enne Männi

detailplaneeringu kehtestamist. Väljastamise ajal oli ehitusluba vastuolus kehtiva Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu tühistamise korral puudub õiguslik

alus OÜ Collade õiguspärase ootuse tekkimiseks.

51. Vastustaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et halduskohus ei oleks tohtinud tühistada

Männi detailplaneeringut tervikuna, vaid ainult osas, milles kaebaja selle vaidlustas ehk siis

juurdepääsutee osas Kõrgemäe kinnistule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohus on

selgitanud: „[D]etailplaneeringuga hõlmatud ühtse funktsionaalse eesmärgiga seonduvate

hoonete ja rajatiste kompleksi puhul puudub kohtul üldreeglina võimalus jätta õigusvastasuse

tuvastamisel planeeringu kehtestamise otsus kehtima“ (RKHKo 25.09.2008, 3-3-1-15-08, p

18 alap 1). Sellest tulenevalt saaks detailplaneeringu osaline tühistamine tulla kõne alla vaid

siis, kui tegemist on kindlalt piiritletud osaga, millel on eraldiseisev põhjendus, nii et osa

tühistamine ei mõjuta kuidagi ülejäänud detailplaneeringu osade kehtivust. Käesoleval juhul

see nii ei ole. Männi detailplaneeringut ei ole võimalik tühistada osaliselt, kuna tegemist on

terviklahendusega, millest ei ole võimalik ühtki osa eraldada ilma uut planeerimismenetlust

läbi viimata.

52. OÜ Collade on apellatsioonkaebuses tuginenud muutunud asjaoludele, mille all ta peab

ilmselt silmas muutunud maha- ja pealesõitu Riia-Pihkva maanteelt(-e). Ringkonnakohus

märgib, et uus maha- ja pealesõit ei ole selline asjaolu, mis saaks õigustada uue

detailplaneeringu kehtestamist ilma kaebajat ära kuulamata ning planeeringut nõuetekohaselt

põhjendamata jätmist.

53. OÜ Collade väidab lisaks, et Investland OÜ saab endiselt realiseerida enda ehitusõigust

Kõrgemäe kinnistul. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Männi detailplaneering lõikab

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga kavandatud hoonetekompleksi meelevaldselt

osadeks. Samuti tuleb silmas pidada, et sarnaselt Männi detailplaneeringuga kujutas ka

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering endast vähemasti Kõrgemäe, Kõlga, Männi,

Roosi ja Muru kinnistute osas terviklahendust. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et

Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu osalisel realiseerimisel puudub ilma viimases

ettenähtud juurdepääsu realiseerimise võimaluseta majanduslik mõte.

54. Eelnevast tulenevalt jäävad vastustaja ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu

Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele (3-09-2649 tl VI-124–131) rahuldamata ning jõusse jääb

halduskohtu otsus, mis tühistas Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsuse nr 1-3/20, millega

kehtestati Männi detailplaneering. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid selle

põhjendusi tuleb käesoleva otsuse põhjendustega täiendada.

II

55. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a

otsusele (3-10-87 tl III235–243) tuleb rahuldada ja nimetatud otsus tervikuna tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise nõude osas ja tunnistab 21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusloa nr 11

õigusvastaseks.

56. Esmalt käsitleb ringkonnakohus ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lubatavust.

57. Esitatud õigusvastasuse tuvastamise kaebus eeldab põhjendatud huvi olemasolu. Kaebaja

märkis põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse. Halduskohus eitas

põhjendatud huvi olemasolu käesolevas asjas ja leidis, et kuna Investland OÜ on esitanud

halduskohtule juba ka kahjunõude kaebuse ning halduskohus on esitatud kaebuse menetlusse

võtnud (haldusasi nr 3-11-1443), tuleb ehitusloa õiguspärasust hinnata nimetatud menetluse

raames. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks oleks halduskohus pidanud jätma kaebuse

sellisel juhul läbi vaatamata, mitte rahuldamata, sest ainult kaebuse tagastamise või läbi

vaatamata jätmise korral säilib kaebajal õigus sama nõuet uuesti esitada ning halduskohtul

võimalus sama nõuet uuesti sisuliselt hinnata. Teiseks on Riigikohus pidanud käesolevas asjas

22.11.2010. a määruses nr 3316210 võimalikuks tuvastamisnõuete menetlemist. 01.01.2012

jõustunud HKMS § 42 lg 2 ls 1 valguses, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, võib uuesti

tuvastamisnõudega kohtu poole pöördumise lubatavust pidada kaheldavaks. Seega tuleb

HKMS § 283 lg 1 kohaselt hinnata kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS v.r alusel käesolevas

menetluses, kas kaebajal on olemas põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks

(HKMS v.r § 7 lg 1 ja § 10 lg 3).

58. OÜ Collade leiab, et kuna kaebaja on jätnud kohaldamata esmase kohase

õiguskaitseabinõu RVastS § 7 lg 1 mõttes, siis on kaebaja poolt esitatud hüvitamiskaebus

ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub omakorda tuvastamiskaebuse oluline nõue –

põhjendatud huvi. Ringkonnakohus juhib selles kontekstis OÜ Collade tähelepanu Riigikohtu

seisukohale, mille kohaselt haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmine saab

kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema

kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid

põhjusi; selliseid asjaolusid saab halduskohus hinnata vaid kahju hüvitamiseks esitatud

kaebuse läbivaatamisel, mitte aga tuvastamiskaebuse sisu tõlgendamisel (RKHKo 19.03.2002,

3-3-1-11-02). Ringkonnakohus kahtleb, kas käesoleva asja komplekssust arvestades sai kahju

sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus olla kannatanu jaoks arusaadav kohe alguses. Sellele

tuginevalt ei saa tühistamiskaebuse esitamata jätmine välistada käesoleval juhul põhjendatud

huvi olemasolu.

59. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et kuna käesolevas asjas on vaidlusalune

Männi kinnistul asuv lao-kontorihoone valmis ehitatud ja sellele on väljastatud ka

kasutusluba, siis on Riigikohtu praktika järgi tuvastamiskaebus ainus võimalik

õiguskaitsevahend ehitusloa õiguspärasuse kontrollimiseks. Riigikohtu halduskolleegium on

kogu koosseisus asunud seisukohale, et vastava põhjendatud huvi korral on võimalik ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamise taotlemine ka pärast ehitisele kasutusloa väljastamist (RKHKo

30.11.2011, 33163-10, p 19).

60. Eelneva pinnal on ringkonnakohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõude esitamise

kavatsust tuleb käesolevas asjas pidada piisavaks huviks, kuna ei saa välistada ehitusloa

õigusvastaseks osutumise korral Misso valla vastu esitatavate riigivastutusnõuete

perspektiivikust.

61. Vastustaja ja OÜ Collade on väitnud, et ehitusloa väljastamisega ei ole kahjustatud

kaebaja subjektiivseid õigusi. HKMS kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 7 lg 1 ls 1 järgi

võis kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leidis, et haldusakti või toiminguga on

rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui akt ei

mõjuta kuidagi isiku õigusi, siis ei saa rääkida ka õiguste mõjutamisest ega vabaduse

piiramisest. Õiguste riive peab lisaks olema vähemalt võimalik ega tohi olla juba kaebaja enda

asjaolude kirjelduse pinnal täiesti välistatud. Ehitusloa väljastamine puudutas kaebaja õigusi,

kuna ei ole välistatud, et selle alusel püstitatud lao-kontorihoone ning seda teenindavad

rajatised muudavad võimatuks Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ette nähtud

juurdepääsutee realiseerimise. Kuigi nimetatud juurdepääsutee asukoht ei olnud planeeringu

kohaselt kaebajale kuuluval kinnistul, moodustas Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering

endast ühtse terviku ning ettenähtud juurdepääsu sulgemine võib vähendada Kõrgemäe

kinnistu kasutatavust ning mõjutada lõppastmes selle väärtust. Kui Misso vald soovib

kehtestatud detailplaneeringust loobuda, siis tuleb selleks kõigepealt algatada uus

detailplaneering, kuulata ära kõik huvitatud isikud ning viia läbi ulatuslik kaalumine, mis

kajastub detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Alles seejärel on võimalik asuda realiseerima

muutunud ruumikujundust.

62. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõuet

lubatavaks.

63. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008

OÜle Collade Männi kinnistul lao-kontorihoone ehitamiseks väljastatud ehitusloa nr 11

õiguspärasust (3-10-87 tl I-13–13p, I-44–45).

64. Ringkonnakohus kontrollib esmalt, kas 21.04.2008 väljastatud ehitusluba on formaalselt

õiguspärane. Kaebaja leiab, et ta oleks tulnud kaasata. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad

sellele vastu. Kuivõrd on kohalik omavalitsus ehitusloa väljastamisel kohustatud naabrit ära

kuulama, ei ole üheselt selge. Ühelt poolt sätestab ehitusseaduse (EhS) § 1 lg 3, et

ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,

arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne

haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosaline on haldusmenetluses

HMS § 11 lg 1 p 3 järgi muuhulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või

toiming võib puudutada (kolmas isik). Riigikohus on leidnud: „Ehitusloa andmine on

diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. […]

Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja

omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste

isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2)“ (RKHKo 26.11.2002, 3-3-1-64-02 p 16).

Samas otsuses on Riigikohus märkinud veel, et naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on

lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Samuti on

Riigikohus teisalt üle korranud naabri ärakuulamise olulisuse ehitusloa andmise menetluses:

„Ehitusloa andmisele eelnevat arvamuse ärakuulamist ei saa asendada ettepanekute ja

vastuväidete tegemise õigus planeerimismenetluses, sest detailplaneeringu väljapaneku

staadiumis ei ole veel teada, kas ja milline hoone krundile ehitatakse“ (RKHKo 13.06.2003,

3-3-1-42-03, p 37). Teiselt poolt on ehitusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise

otsustamiseks EhS § 23 lg 8 järgi aega vaid 20 päeva. Samuti on käesoleval juhul vaieldav,

kas kaebaja oli üldse isik, keda oleks tulnud ehitusloa väljastamise eel ära kuulata, sest Männi

kinnistul asuva lao-kontorihoone ja kaebaja omandis oleva Kõrgemäe kinnistu vahele jäävad

Kõlga ja Muru kinnistud. Ringkonnakohus leiab siiski, et haldusmenetluse seaduse järgi oli

kaebaja puudutatud isikuks. Ehitusloa väljastamise ajal kehtis Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneering, mis nägi ette nii Kõrgemäe, Kõlga, Muru, Roosi kui Männi kinnistuid

hõlmava terviklahenduse, ning ehitusloa saamiseks esitatud ehitusprojekt kaldus sellest

kõrvale. Uurimisprintsiibi kohaselt peab pädev haldusorgan omal initsiatiivil selgitama välja

otsustamiseks vajalikud asjaolud. Samas võib aga uurimisprintsiibist tulenevate kohustuste

täitmist lihtsustada puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamine. Menetlusse kaasatud isik

peab esitama ehitusprojekti suhtes oma huvidest lähtuvad vastuväited, mistõttu on ehitusloa

taotlust menetleval haldusorganil lihtsam selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning

kaalutlusotsust põhjendada. Ehitusprojekti ja Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu

võrdlusel pidi olema vastustajale selge, et võimaldades ehitada hoone asukohta, kus kehtiva

detailplaneeringu kohaselt oli ette nähtud kaebaja kinnistule juurdepääsu võimaldav tee, võib

see mõjutada seni kavandatud ligipääsu Kõrgemäe kinnistule. Kuna olemasolev olukord oli

kaebajale soodsam kui esitatud ehitusprojekti realiseerimise järgne olukord, siis oleks tulnud

käsitada kaebajat naabrina ning talle oleks tulnud anda võimalus kavandatava ehitise osas

oma seisukohta väljendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei oleks saanud

kohaldada ka HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustust välistavat normi, mille

järgi võib jätta isiku ära kuulamata viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike

huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Ilmselgelt esinev avalik huvi korraldada

suurte veokite parkimist piiriületusjärjekorras mõistlikult on kaalukas huvi, kuid see ei õigusta

puudutatud isiku ära kuulamata jätmist. Ehitusloa väljastamise puhul ette nähtud 20-päevane

tähtaeg on mõeldud eelkõige haldusmenetluse kiirendamiseks, kuid sellega ei peaks saama

põhjendada detailplaneeringust kõrvale kalduva ehitise lubamist, mis võib kahjustada naabri

õigusi. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et vastustaja rikkus 21.04.2008 ehitusluba

nr 11 väljastades kohustust kuulata kaebaja ära, mistõttu on nimetatud ehitusluba juba

formaalselt õigusvastane.

65. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, kas nimetatud ehitusluba on materiaalselt

õiguspärane. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek

püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi.

EhS § 23 lg 2 p 2 järgi tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa

taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud EhS §s 47

nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud EhS §s 47 nimetatud ehitusprojektide

ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud

juhtudel heaks kiidetud. Riigikohus on tõlgendanud neid norme: „Ehitusluba on kohaliku

omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti

tingimustel“ (RKHKo 22.02.2005, 3-3-1-84-04, p 9). Määravaks on seega, kas ehitusprojekt,

mille alusel püstitati Männi kinnistule lao-kontorihoone ning Männi kinnistule ja sellega

piirnevatele kinnistutele hoone teenindamiseks vajalikud rajatised, on kooskõlas normidega,

mille rikkumisele saab kaebaja tugineda. Ringkonnakohus nõudis OÜ-lt Collade välja Misso

Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusloa nr 11 aluseks olnud ehitusprojekti

(31087 KONFIDENTSIAALNE).

66. Ehitusprojekt on EhS § 2 lg 5 järgi projekteerimise tulemus. EhS § 18 lg 1 järgi on

ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum,

mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest

dokumentidest. EhS § 19 lg 1 p 1 järgi on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava

ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud

detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis

täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.

Vastavalt PlanS § 3 lg 2 p-le 1 on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja

alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel

kompaktse asustusega territooriumi osadel uue hoone püstitamise korral ja on selle hoone

püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. PlanS § 9 lg 9 kohaselt koostatakse

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu

alusel ehitusseaduses sätestatud korras. EhS § 24 lg 1 p 1 järgi keeldutakse ehitusloa

väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või

ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või

projekteerimistingimustele. Ringkonnakohus leiab, et kuna Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringuga kavandati Luhamaa piiripunkti vahetusse lähedusse, sh Männi kinnistule,

ja Riia-Pihkva maantee äärde selgelt piiritletav kompaktse asustusega territoorium, siis oli

detailplaneeringu koostamine Männi kinnistu osas kohustuslik. PlanS § 8 lg-st 8 tuleneb, et

üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning

näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Misso valla

üldplaneeringu seletuskirja p 7.2 kohaselt on määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks

hajaasustuses muuhulgas maa-ala Misso alevikust ida poole kuni valla piirini Riia-Pihkva

maantee ja gaasitrassi vahel. Nimetatud alale jääb ka Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneering. Niisiis tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus nii seadusest kui

Misso valla üldplaneeringust.

67. Ehitusluba on haldusakt. HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus haldusakti

õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Sama põhimõtet väljendab HMS § 54, mille

kohaselt peab haldusakt olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Kokkuvõttes

peab niisiis ehitusloa väljastamise aluseks olev ehitusprojekt olema kooskõlas selle

väljastamise ajal kehtiva detailplaneeringuga. Kui ehitusprojekt ei ole kooskõlas

detailplaneeringuga, on sellele väljastatud ehitusluba õigusvastane. OÜ-le Collade ehitusloa

väljastamise ajal 21.04.2008 kehtis Männi kinnistu ja selle lähiala suhtes Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneering, mis ei näinud praeguse lao-kontorihoone kohale ette

niisugust ehitist. Ligikaudu sellele kohale, kus täna asub OÜle Collade kuuluv lao-

kontorihoone, olid Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu järgi ette nähtud

teeninduskeskus (2500 m2), laokompleksi väravahoone ja juurdepääsutee Kõrgemäe

kinnistule. Nimetatud hooneid ja teid ei pruugi Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneeringuga kavandatud kujul enam olla võimalik realiseerida ilma praegust lao-

kontorihoonet lammutamata. Järelikult on 21.04.2008. a ehitusluba vastuolus selle

väljastamise ajal kehtinud detailplaneeringuga ja materiaalselt õigusvastane. Kuna

ehitusprojekt ei vastanud detailplaneeringule, oleks tulnud keelduda ehitusloa väljastamisest

EhS § 24 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kohalikul omavalitsusel ei olnud selles

küsimuses kaalutlusõigust.

68. OÜ Collade väidab, et ehitusluba on õiguspärane, kuna see oli kooskõlas

üldplaneeringuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PlanS § 3 lg 3 järgi võib kinnisomandile

planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:

1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel või 2)

detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu

alusel. Nagu eelnevalt välja selgitatud, oli Männi kinnistu suhtes detailplaneeringu

koostamine kohustuslik. Seadusest tuleneva kohustuse kõrval näeb Misso valla üldplaneering

ise Männi kinnistu osas ette detailplaneeringu koostamise kohustuse (seletuskiri p 7.2).

Ehitusloa väljastamise ajal kehtis Männi kinnistu suhtes Luhamaa transpordikeskuse

detailplaneering. Kuna väljastatud ehitusluba oli sellega vastuolus, siis ei saa väljastatud

ehitusluba olla kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

69. Eelnevast tulenevalt on Misso Vallvalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusluba nr 11

õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.

III

70. Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse

tuvastamise nõudes teeb ringkonnakohus samuti uue otsuse ja jätab tuvastamiskaebuse selles

osas läbi vaatamata.

71. Kaebus Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse

tuvastamiseks ei ole lubatav. Jättes lahtiseks küsimuse põhjendatud huvi esinemisest, nõustub

ringkonnakohus vastustajaga ja OÜ-ga Collade, et kasutusloa väljastamine ei puuduta

eraldivõetult kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väidab, et kasutusloa väljastamine

rikub tema õigusi, kuna see annab õiguse kasutada ehitist, mis takistab Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimist. Ringkonnakohus leiab, et kasutusloa

väljastamine võiks riivata naabri subjektiivseid õigusi siis, kui mõju naaberkinnistule lähtuks

kasutusloa saanud ehitise kasutamisest (näiteks ehitise kasutamisest lähtuv müra). Käesoleval

juhul mõjutab kaebaja õigusi Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mis takistab

Luhamaa detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee rajamist, mitte aga Männi kinnistu

hoonete kasutamine kui selline. Ka Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering lubab ehitada

Männi kinnistule sarnase funktsiooniga hoone, mida planeeringu realiseerimise korral oleks

hakatud sarnasel viisil kasutama. Ringkonnakohus lisab, et EhS § 32 lg 1 järgi on ehitise

kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele

ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

EhS § 33 lg 3 ls 1 järgi väljastatakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud

nõuetele. Riigikohus märkis hiljuti, et ehitisele tervikuna kasutusloa andmise otsustamisel

tuleb hinnata muu hulgas ehitise vastavust ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ning

ehitusloa muutmise vajalikkust (EhS § 23 lg 81 ja § 34 lg 1 p 61) (RKHKo 16.04.2014, 3-3-1-

88-13, p 23). Ringkonnakohus leiab, et Männi kinnistul asuva lao-kontorihoone vastavus

projektile ei ole käesoleval juhul vaieldav ja isegi kui see oleks vaieldav, ei saaks Männi

kinnistul asuva ehitise kõrvalekalduvus projektist käesoleval juhul kuidagi rikkuda kaebaja

subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus järeldab, et kuna kasutusloa õiguspärasuse eelduseks

on tingimused, mis ei ole käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks, siis ei ole ka HKMS v.r § 7

lg 1 tingimused kasutusloa suhtes esitatud kaebuse osas täidetud.

72. Kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise osas leiab ringkonnakohus niisiis, et see ei

puuduta eraldivõetult mitte kuidagi kaebaja õigusi. Järelikult puudub kaebajal kasutusloa

vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1), mistõttu jätab ringkonnakohus

kaebuse selles osas läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1).

IV

73. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha asjas tõusetunud menetluslike küsimuste

osas.

74. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vastustaja on HKMS § 17 lg 1 järgi kohaliku

omavalitsuse üksus, s.t Misso vald. Vastavalt HKMS § 282 lg-le 2 loetakse enne uue HKMS

jõustumist halduskohtumenetlusse kaasatud järelevalvet teostav asutus või ametnik, samuti

riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja kaasatud haldusorganiks. Maa-amet tuleb

seega lugeda kaasatud haldusorganiks.

75. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastustaja ja OÜ Collade paikvaatluse taotlused, kuna

asjaolusid, mida taotluse esitajad soovivad tõendada, ei ole tarvis tõendada. Haldusasjas

nr 310-87 on teede olukorra kohta esitanud arvamuse nii E. Jahhu Projektbüroo OÜ kaudu

(31087 tl II-25-31) kui ka S. Sannik OÜ Liiklusbüroo kaudu (3-10-87 tl II-208–216p), milles

on asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud. Ringkonnakohus ei kahtle, et Kõrgemäe

kinnistule on olemas teatud juurdepääs nii Riia-Pihkva maanteelt kui ka läbi Muru kinnistu.

Samas, kuni selle juurdepääsu piisavuse osas ei ole kohalik omavalitsus võtnud seisukohta

planeerimismenetluse käigus, ei kuulu see küsimus kohtute pädevusse. Seetõttu puudub

ringkonnakohtul vajadus selles osas täiendavaid tõendeid koguda.

76. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda välja Männi kinnistule

ehitatud lao-kontorihoone kohta väljastatud kasutusloale lisatud ehitise täitedokumentatsioon,

päästeameti akt ja elektrikasutusluba, kuna nende hindamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid

õigusi. Kaebajal on õigus väljastatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks üksnes selles

ulatuses, mis puudutab tema õigusi. Kaebaja õigusi puudutab aga OÜ Collade poolt Männi

kinnistule püstitatud lao-kontorihoone asukoht, mitte selle tuleohutus- või tehnosüsteemidele

esitatavad nõuded.

77. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha Investland OÜ 09.03.2015 esitatud

vastuväite osas. HKMS § 90 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu

tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta; vastuväite lahendab kohus

määrusega. Nimetatud sättes reguleeritud kohtu tegevusele vastuväite esitamise eesmärk on

juhtida kohtu tähelepanu võimalikele menetlusvigadele, mis puudutavad selliseid

menetlustoiminguid, mille peale menetlusseadustik ei võimalda esitada iseseisvalt

määruskaebust (vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Juura, 2013, lk 347). Investland OÜ vaidlustab vastuväites kaebaja eemaldamist

Misso Vallavolikogu 21.04.2008. a ehitusloa nr 11 aluseks olnud ehitusprojektiga

seonduvatelt menetlustoimingutelt. Seega on sisuliselt tegu ringkonnakohtu 09.04.2014. a

määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamisega, mille peale oli Investland OÜ-l võimalus esitada

15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebus. Investland OÜ ei

esitanud ettenähtud tähtaja jooksul määruskaebust, vaid püüab 09.03.2015 esitatud

vastuväitega minna mööda seaduses ettenähtud vaidlustamistähtajast. Ringkonnakohus leiab,

et määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ei ole Investland OÜ-l õigust esitada

vastuväidet 09.03.2015. a määruse resolutsiooni p-le 2. Ka võimalike vigade esinemine

määruse põhjendavas osas ei saa kujutada endast sellist kohtu tegevust, mis tooks kaasa

õiguse esitada kohtu tegevusele vastuväide HKMS § 90 mõttes. Eelnevast tulenevalt jääb

Investland OÜ 09.03.2015 esitatud vastuväide läbi vaatamata.

78. 28.02.2014 esitas OÜ Collade Tartu Ringkonnakohtule täiendavad dokumendid

Kõrgemäe kinnistule viiva avaliku tee olemasolu tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et

nimetatud dokumendid ei ole käesolevas asjas asjakohased, kuna nende eesmärgiks on

tõendada asjaolu, mis ei vaja tõendamist.

79. Kaebaja on Tartu Halduskohtule 19.03.2012. a esitatud vaatluse korraldamise taotluses

(3-09-2649 tl V-14–15) toonud välja, et lisaks subjektiivsete õiguste rikkumise alusele on

kaebus Männi detailplaneeringu tühistamiseks esitatud ka populaarkaebusena. Vastustaja on

vastuses apellatsioonkaebusele (3-09-2649 tl VI-154–159) seisukohal, et halduskohtule

esitatud kaebuses tugines kaebaja ainult subjektiivsete õiguste kaitsele ning ei ole ka hiljem

esile toonud väidetava populaarkaebusega kaitsta soovitavat õigusvastaselt kahjustatud

avalikku huvi ega piiritlenud kahte kaebuse liiki, mistõttu on tegu üksnes subjektiivsete

õiguste rikkumisele tugineva kaebusega. Halduskohus ei ole otsuses seisukohta võtnud, kas

kaebaja poolt on esitatud kaebus kahel erineval alusel või mitte. Ringkonnakohus möönab, et

planeerimismenetlusega seoses ei ole välistatud võimalus esitada kaebust kahel erineval

alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena. PlanS § 26 lg 1 järgi

ei ole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine,

vaid see säte annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad,

et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Riigikohus on rõhutanud, et kui esitatakse

kaebus subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena, tuleb need erinevad

alused ja kaebuse osad piiritleda ja eristada; populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma

vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt

kahjustatud avalikule huvile (RKHKo 10.11.2009, 3318408, p 10). Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et kaebaja ei ole halduskohtu menetluse jooksul esile toonud väidetava

populaarkaebusega kaitsta soovitavat õigusvastaselt kahjustatud avalikku huvi. Kohtul

puudub aga õiguslik võimalus ilma kaebaja selge seisukohata hakata kaebust menetlema

populaarkaebusena. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et kui

halduskohtule esitatud kaebuse alus ehk põhiliste asjade kogum, millega seoses nõue

esitatakse, on mitmeti tõlgendatav, peab halduskohus tulenevalt uurimisprintsiibist välja

selgitama kaebaja tegeliku tahte (vt RKHKo 27.11.2013, 3-3-1-62-13, p 12). Käesoleval juhul

asub ringkonnakohus aga seisukohale, et uurimisprintsiibi kohaldamata jätmine ei anna alust

halduskohtu otsuse tühistamiseks. Esiteks kontrollis ja tuvastas halduskohus kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumise ja planeeringu õigusvastasuse ning ringkonnakohus nõustub

halduskohtu järeldustega. Sellest tulenevalt puudus vajadus populaarkaebuse menetlemiseks.

Riigikohus on leidnud: „Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise käsitlemine ainuüksi

populaarkaebusena ei võimalda kohtul nõutavas ulatuses kontrollida, kas akti andmisel oli

haldusorganil kohustus kaaluda ka puudutatud isikute erahuve ning kas selline kaalumine on

tehtud. Subjektiivsete õiguste rikkumise väite korral peab kohus andma hinnangu, kas õiguste

riive on proportsionaalne ning kas järgitud on ühetaolise kohtlemise nõuet. Populaarkaebuse

korral ei ole sarnane hinnang asjakohane, kuna puuduvad puudutatud isikud. Subjektiivsete

õiguste rikkumise väite kontrollimata jätmine võib tuua kaasa ka võimaluse minetamise

hilisemaks kahjunõude esitamiseks“ (RKHKo 25.09.2008, 3311508, p 17). Ringkonnakohus

leiab, et sellega on Riigikohus põhjendatult viidanud populaarkaebuse subsidiaarsusele.

Teiseks esindab kaebajat käesolevas asjas advokaat. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1

järgi on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine

kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides

muu õigustoimingu tegemine. AdvS § 40 lg 2 näeb ette, et õigusteenus peab olema õigeaegne

ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul

uurimisel; advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid. AdvS § 44 lg 1 p

1 järgi on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid

vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt,

et halduskohus tohtis advokaadist esindaja puhul lähtuda põhilistest asjaoludest, mille kaebaja

ise menetluse aluseks tegi. Kui advokaadist esindaja ei too välja asjaolusid, millest tuginevalt

kaebaja sooviks esitada populaarkaebuse, ning samas kuulub subjektiivsete õiguste kaitseks

esitatud kaebus rahuldamisele, siis ei pea halduskohus hakkama uurima, mida kaebaja võis

populaarkaebuse mainimisega silmas pidada.

V

80. Kokkuvõttes tuvastas ringkonnakohus, et Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus

nr 13/20 (310-87 tl I-14, I-46), millega kehtestati Männi detailplaneering (310-87 tl I-14p–25,

I-47–68, II-39–61) on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. Seetõttu jäävad Misso

valla ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele (3092649

tl VI-124–131) rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni

muutmata, kuid täiendab otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

81. Ringkonnakohus tuvastas, et Misso Vallvalitsuse poolt 21.04.2008 väljastatud ehitusluba

nr 11 on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, kuid 14.09.2009 väljastatud kasutusluba nr 6 ei

riiva kuidagi kaebaja õigusi. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele (3-10-87 tl III235–243) ja tühistab nimetatud otsuse

tervikuna. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja tunnistab Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008

OÜ-le Collade väljastatud ehitusloa nr 11 õigusvastaseks, ning millega jätab kaebuse Misso

Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse

tuvastamiseks läbi vaatamata.

VI

82. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetluskulude küsimust. HKMS § 108 lg 1 järgi

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti; apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda

isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis poole kohta sätestatut. HKMS § 108 lg 8

sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele; kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema

enda kanda. HKMS § 108 lg 9 näeb ette, et kui menetlusosaline kuritarvitab oma

menetlusõigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab

pahatahtlikult menetlust, võib kohus osa sellisest tegevusest teistele menetlusosalistele

tekkinud menetluskuludest temalt välja mõista. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta

kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

HKMS § 109 lg 2 ls 2 järgi esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni

kantud menetluskulude jaotus. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus

muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta kohtukulude jaotust.

83. Kuna kokkuvõttes kuuluvad Investland OÜ läbivaatamisele tulnud kaebused

rahuldamisele ning läbi vaatamata jäänud kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude kaal

on võrreldes ülejäänud menetlusega väike, siis jäävad Misso valla ja OÜ Collade kõigis

kohtuastmetes kantud menetluskulud nende endi kanda. OÜ Collade puhul võtab

ringkonnakohus arvesse ka seda, et OÜ Collade ei kasutanud kohtu hinnangul oma

menetlusõigusi heauskselt, esitades kohtule esialgu vale ehitusprojekti ning alles

ringkonnakohtu korduva 07.07.2014. a järelepärimise peale (310-87 tl V-32) 08.08.2014. a

kirjaga õige projekti.

84. Misso valla väitel on Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusega haldusasjas nr 3092649

temalt 25 811,02 euro suuruste menetluskulude väljamõistmisega rikutud oluliselt

menetlusõiguse norme. Misso vald on seisukohal, et menetlusanaloogia alusel halduskohtule

esitatud rahalist nõuet mittesisaldava kaebuse alusel algatatud haldusasi on võrdsustatav

mittevaralise nõudega tsiviilasjaga. Seega saaks kaebuse rahuldamise korral apellandilt

kaebaja kasuks väljamõistetava lepingulise esindaja tasu maksimaalseks suuruseks olla

HKMS § 108 lg 12, TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 §-s

2 sätestatud 12 800 eurot. Halduskohus on aga vastustajalt välja mõistnud üle 50% sellest

suurema summa. Esiteks ei ole halduskohus pidanud vajalikuks isegi eristada seda, millise osa

menetluskuludest moodustab riigilõiv, millise osa moodustavad kaebaja lepingulise esindaja

kulud. Teiseks on halduskohus jätnud tähelepanuta vastustaja ja OÜ Collade poolt 28.03.2012

toimunud kohtuistungil (3-09-2649 tl V-118-122) kaebaja kuludokumentide kohta esitatud

vastuväited. Vastustaja leiab, et kaebaja menetluskulud sisaldavad ka sellise isiku (T. Tauts)

poolt teenuse osutamise kulusid, kes tegelikult ei tegutsenud kaebaja esindajana, ning

vastustajale jääb arusaamatuks, miks peaks vastustaja kandma sellise isikuga suhtlemisele

kulunud õigusabikulusid. Kaebaja õigusabikulud on ebamõistlikult suured, mis ühe põhjusena

on tingitud ka sellest, et kaebajat on esindanud erinevatel aegadel erinevad sama büroo

advokaadid, kes on pidanud kõik end teemaga kursis hoidma, mis omakorda on mõjutanud

õigusteenuse mahu suurenemist. Samuti leiab vastustaja, et ei esine alust õigusabikulude

väljamõistmiseks mõlema kaebaja esindajana kohtuistungil osalenud kulude hüvitamiseks.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus ei ole 29.08.2012. a otsuses käsitlenud

vastustaja vastuväiteid. Ringkonnakohus juhib poolte tähelepanu sellele, et Riigikohtu

üldkogu tunnistas 26.06.2014. a määrusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4

põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, mistõttu ei tule see menetluskulude jaotamisel arvesse.

Samuti täpsustab ringkonnakohus, et väljamõistetud kuludest moodustas kaebaja tasutud

riigilõiv 15,98 eurot, 12,78 eurot ja 12,78 eurot, kokku seega 41,54 eurot. Ülejäänud

vastuväidete osas märgib ringkonnakohus, et ei pea menetlusökonoomiast lähtuvalt õigeks

hakata uurima halduskohtu poolt väljamõistetud kulude põhjendatust ja vajalikkust, küll aga

saab ringkonnakohus võtta välja mõistetud kulude suurust arvesse kogu kohtumenetluse

kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Seetõttu jätab ringkonnakohus Tartu

Halduskohtu 29.08.2012. a otsuse haldusasjas nr 3092649 resolutsiooni p 3, millega

halduskohus mõistis Misso vallalt Investland OÜ kasuks välja menetluskulud kogusummas

25 811,02 eurot, muutmata, kuid hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust järgnevalt

kogumis.

85. Ringkonnakohus palus 10.02.2015. a määruses menetlusosalistel esitada kohtule

süstematiseeritud kokkuvõtted käesolevas haldusasjas kõigis menetlusastmetes kantud

menetluskuludest. Investland OÜ 09.03.2015 väidab esitatud menetluskulude nimekirjas

(31087 tl V117-142p), et on kandnud lisaks 29.08.2012. a otsuses märgitud menetluskuludele

järgmised menetluskulud:

-

19.09.2011 menetluskulude nimekirja (3-10-87 tl III-184-222) kohaselt palus Investland

OÜ vastustajalt välja mõista 10 308,95 eurot, millest 15,98 eurot moodustab kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv, 12,78 eurot esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt tasutud

riigilõiv ja 10 254,63 eurot kaebuse esitaja lepingulise esindaja kulud;

-

14.01.2013 menetluskulude nimekirja (3-10-87 tl IV-77-114p) kohaselt palus Investland

OÜ vastustajalt välja mõista 15 319,51 eurot, sh riigilõivud kaebuse, esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse, määruskaebuse ning apellatsioonkaebuse esitamiselt kogusummas

57,51 eurot;

-

09.03.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt palub Investland OÜ vastustajalt

täiendavalt välja mõista 17 024,02 eurot.

Kokku soovib Investland OÜ saada Misso vallalt kokkuvõtte järgi (kogusumma 68 463,35

eurot – juba välja mõistetud 25 811,02 eurot =) 42 652,33 eurot.

86. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole täitnud ringkonnakohtu palvet ja on esitanud

eksitavaid andmeid. Esiteks kattuvad osaliselt 19.09.2011 ja 14.01.2013 menetluskulude

nimekirjad:

19.09.2011

menetluskulude

nimekiri

14.01.2013

menetluskulude

nimekiri

Kuupäev

Arve nr

Summa

Kuupäev

Arve nr

Summa

31.01.201

000047

954,34

31.01.2010

000047

954,34

28.02.201

000204

3 814,61

28.02.2010

000204

3 814,61

31.03.201

000359

137,70

31.03.2010

000359

137,70

30.04.201

000499

1 224,00

30.04.2010

000499

1 224,00

31.05.201

000650

1 111,86

31.05.2010

000650

1 111,86

31.10.201

001296

30,60

31.10.2010

001296

30,60

30.11.2010

001442

62,64

30.11.2010

001442

62,64

31.12.201

001585

382,50

31.12.2010

001585

382,50

31.01.2011

000070

2 164,10

31.01.2011

000070

2 164,10

28.02.2011

000187

30,60

28.02.2011

000187

30,60

31.05.2011

000581

126,00

31.05.2011

000581

126,00

30.06.2011

000707

270,00

30.06.2011

000707

270,00

30.09.2011

001080

2 533,09

31.10.2011

001210

108,00

30.11.2011

001341

1 347,07

31.12.2011

1101544

270,00

31.12.2012

001475

122,40

15.01.2013

EE0001

630,00

Kokku:

10 308,95

Kokku:

15 319,51

Kaebaja on need summad 09.03.2015 kokkuvõttes liitnud, kuid kattuvuse tõttu ei tule neid

omavahel liita, vaid aluseks tuleb võtta 14.01.2013 menetluskulude nimekirjas toodud

15 319,51 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatud kuludokumentidest ilmneb

seejuures, et Investland OÜ on tasunud haldusasjas nr 3-10-87 kaebuse, esialgse õiguskaitse

taotluse, määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 57,51 eurot.

Teiseks on Investland OÜ esitanud 09.03.2015 menetluskulude nimekirjaga kohtule arveid

summas 5 905,80 eurot, mille kuupäev on varasem kui 14.01.2013, mis oli ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise esialgne kuupäev, kuid mida selleks

ajaks ringkonnakohtule ei olnud esitatud:

Kuupäev

Arve nr

Summa

31.03.201

1200399

688,50

30.04.201

1200475

1 453,50

28.05.201

1200565

1 224,00

31.05.201

1200684

459,00

30.06.201

1200793

45,90

30.09.201

1201127

91,80

31.10.201

1201268

1 943,10

Kokku:

5 905,80

Ringkonnakohus leiab, et õigeaegselt esitamata jäetud arvete hüvitamist ei saa hiljem taotleda

ja jätab tähelepanuta kõik 09.03.2015 nimekirjas deklareeritud lisaarved, mille kuupäev on

varasem kui 14.01.2013. Seetõttu jääb 09.03.2015 esitatud täiendavate kulude nimekirjast

järele taotlus 11 118,22 euro hüvitamiseks:

Kuupäev

Arve nr

Summa

31.01.201

1201806

947,70

31.03.201

1202152

1 852,28

31.03.201

1202114

1 244,78

30.04.201

1202334

292,50

31.05.201

1202556

1 069,50

30.09.201

1300358

652,50

30.11.2013

1300772

2 696,46

31.12.201

1300918

67,50

28.02.201

1401321

2 295,00

Kokku:

11 118,22

Kokku ei tule seega otsustada mitte 42 652,33 euro täiendava väljamõistmise, vaid (15 319,51

+ 11 118,22 =) 26 437,73 euro täiendavate menetluskulude, sh 57,51 euro tasutud riigilõivude

väljamõistmise üle.

87. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt HKMS § 108 lg-st 1 on põhjendatud mõista Misso

vallalt täiendavalt välja menetluses nr 3-10-87 tasutud riigilõivud summas 57,51 eurot.

Ülejäänud osas tuleb jätta Investland OÜ täiendav menetluskulude hüvitamise taotlus

rahuldamata. Esiteks lähtub ringkonnakohus seejuures Riigikohtu seisukohast, mille järgi

tuleb lähtuda põhjendatud ja vajaliku advokaaditasu suuruse määramisel kohtuasja

mahukusest ja keerukusest (nt RKHKo 31.07.2014, 3-3-1-28-14, p 20.4). Ringkonnakohus

leiab, et käesoleva kohtuasja mahukus ja keerukus on tunduvalt üle keskmise, kuid kaebajale

on esimese astme otsusega haldusasjas nr 3092649 hüvitatud juba advokaadikulu summas (25

811,02 – 41,54 =) 25 769,48 eurot. Sellised tavapärasest oluliselt kõrgemad menetluskulud

võtavad juba arvesse kohtuasja tavapärasest suuremat mahukust ja keerukust. Teiseks peab

ringkonnakohus kaebajale täiendavate advokaadikulude hüvitamata jätmist põhjendatuks,

kuna Investland OÜ on püüdnud menetlust pahatahtlikult venitada. Ringkonnakohus andis

27.11.2013 toimunud istungil (protokoll 3-10-87 tl IV183–187p) pooltele asjas kompromissi

sõlmimise täiendavaks tähtajaks 31.01.2014 muuhulgas just seetõttu, kuna Investland OÜ

esindajad pidasid istungil kompromissi saavutamist endiselt võimalikuks. Siiski jättis kaebaja

kompromissi saavutamiseks vajalikud sammud astumata. 17.01.2014 kinnitas menetlusse

vahetatava maa omanikuna kaasatud Riigi Kinnisvara AS e-kirjas OÜ-le Collade, et

menetluse pooled, sh kaebaja ei ole Riigi Kinnisvara AS-le mis tahes taotlusi või ettepanekuid

esitanud (3-10-87 tl V12). Kaebaja esindaja väitis küll 31.01.2014 kohtule saadetud e-kirjas

(3-10-87 tl V-13), et ta on esitanud Riigi Kinnisvara ASle 03.12.2013 kaebaja nägemuse

kompromissist, kuid Riigi Kinnisvara AS esindaja lükkas selle 03.02.2014 kohtule saadetud e-

kirjas (3-10-87 tl V-15) ümber ning selgitas, et Investland OÜ ei ole esitanud ühtegi sisulist

ettepanekut Riigi Kinnisvara AS-le kuni selle kuupäevani. Samas kinnitas Riigi Kinnisvara

AS esindaja, et riigil on huvi antud küsimuse vastu. Ringkonnakohus leiab, et Riigi

Kinnisvara AS esindaja sõnades ei ole põhjust kahelda, ning hindab kaebaja käitumist

kompromissläbirääkimiste läbiviimisel pahatahtlikuks venitamiseks. Arvestades kõike

eeltoodut leiab ringkonnakohus, et ei ole põhjendatud mõista teistelt menetlusosalistelt

Investland OÜ kasuks välja advokaadikulusid summas, mis ületab Tartu Halduskohtu

29.08.2012. a otsusega haldusasjas nr 3092649 välja mõistetud summat.

88. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnates peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebaja

menetluskulude väljamõistmise taotlus täiendavate advokaadikulude osas täies ulatuses

rahuldamata. Täiendavalt kuuluvad Misso vallalt väljamõistmisele üksnes haldusasjas

nr 31087 tasutud riigilõivud summas 57,51 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/