2-13-55462/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-55462

Tsiviilasi

K.T. hagi A.K. vastu seltsingulepingu tuvastamiseks,

omandiõiguse tunnistamiseks ning kaasomandi lõpetamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.T. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: K.T. (isikukood: XXX); esindaja

advokaat Valli Murde;

Vastustaja: A.K. (isikukood: XXX); lepinguline esindaja

Agne Koks

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015 määrus muutmata

ja K.T. määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli K.T. (hageja) hagi A.K. (kostja) vastu seltsingulepingu

tuvastamiseks, omandiõiguse tunnistamiseks ning kaasomandi lõpetamiseks. Tartu Maakohus jättis

hagi 15. septembri 2014 otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus

edasi kaebamata 18. oktoobril 2014.

Kostja esitas 22. oktoobril 2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluse

kohaselt on kostja menetluskuludeks antud tsiviilasjas kostja lepingulise esindaja kulu 875 eurot, kulu

eksperthinnangule 130 eurot ning kostja sõidukulud 430 eurot, kokku 1 435 eurot.

Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vastuväite kohaselt ei ole taotlusele lisatud arved osaliselt avatavad, ehk kättesaadavad TsMS § 238

lg 3 p 2 kohaselt ning kohus võib nende vastuvõtmisest keelduda ja need tagastada. Kostja sõidukulud

430 eurot ei ole põhjendatud. Sõiduk registreerimisnumbriga XXX kuulub äriühingule VMT Ehitus

Eesti ning sõidukiga seotud kulu kannab sõiduki omanik. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et

tema kandis nimetatud kulu. Hageja ei nõustu, et kinnistu hindamisega seotud kulu on kantud seoses

kohtumenetlusega. Pooltel puudus vaidlus kinnistu turuväärtuse kohta, hindamisakt oli tellitud

kinnistul asuvale elumajale kasutusloa taotlemiseks ning pangale esitamiseks. Lepingulise esindaja

kulu 875 eurot ei ole põhjendatud, tegemist oli lihtsa vaidlusega. Istungi protokollidest nähtuvalt ei

olnud kostja esindaja aktiivne.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas A.K. menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Maakohus

määras A.K. menetluskulude suuruseks 769 (seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot ning mõistis

nimetatud summa K.T. A.K. kasuks välja.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on TsMS § 175 lg 1 kohaselt menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus.

Maakohus leidis senist kohtupraktikat arvestades, et kostja lepingulise esindaja töötunni hind 70 eurot

on põhjendatud. Antud asi ei ole õiguslikult keerukas ega kohtule esitatud tõendite arvu ja mahtu

silmas pidades mahukas. Seetõttu pidas maakohus asja ettevalmistamise ja vastuse koostamisega

seonduvaid kulutusi põhjendatuks 5 töötunni ulatuses summas 350 eurot (5 x 70). 05. mai 2014

eelistungi protokollist (tl 81–83) nähtuvalt algas istung kl 14.40 ja lõppes kl 16.15, seega kestis istung

1 tund ja 35 minutit. Maakohus luges põhjendatud kuluks seonduvalt 05. mai 2014 kohtuistungiga

1,5 töötundi, s.o 1,5 x 70 = 105 eurot. 27. augusti 2014 istungi protokollist (tl 141–145) nähtuvalt

algas kohtuistung kl 13.22 ja lõppes kl 15.35, seega kestis istung 2 tundi ja 13 minutit. Seega on

põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 13 minutit, s.o 2,2 tundi x 70 eurot = 154 eurot. Maakohus luges

põhjendatuks lepingulise esindaja kulud summas 609 eurot (350+105+154).

Maakohus jättis rahuldamata taotluse eksperthinnangu eest tasutud 130 eurot hüvitamiseks.

Maakohus leidis, et sõidukulu 196 eurot tasumine kostja poolt seoses 27. augusti 2014 istungiga ei

ole usaldusväärselt tõendatud. Broneeringule (tl 166–167) on lisaks kostjale märgitud ka VMT Ehitus

AS, mistõttu on ümber lükkamata, et broneeringu eest tasus nimetatud juriidiline isik. Broneeringul

nimetatud kaubik Peugeot Boxer, registrinumbriga XXX ei kuulu kostjale, vaid äriühingule.

Maakohus leidis, et sõidukulu 320 eurot seoses 05. mai 2014 kohtuistungiga vastavalt Tallink Silja

Line kinnitusele (broneeringu nr 45598829, tl 168–169) on põhjendatud ja tuleb TsMS § 144 p 2

alusel rahuldada pooles ulatuses summas 160 eurot. Kostja elukoht on asja materjalidest nähtuvalt

Soome Vabariigis. Menetlusdokumendilt (tl 168 pöördel) nähtub, et sõidukulu on tekkinud kahe

reisija sõidust tulenevalt ning kliendiks on märgitud üksnes A. K.

Maakohus leidis, et kostja põhjendatud kulud kokku on 769 eurot (609 eurot lepingulise esindaja kulu

+ 160 eurot sõidukulu).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja K. T esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

13. jaanuari 2015 määrus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ja teha uus määrus,

millega vähendada kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud mõistliku suuruseni. K. T palub

määrata täitmise tähtajaks mitte vähem kui 12 kuud alates määruse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei nähtu vaidlustatud kohtumäärusest, mis alusel jõudis maakohus järeldusele esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Esindaja kulude vajalikkust hinnatakse õigusteenuse osutamise

kvaliteedi järgi. Antud asjas on vastustaja esindaja õigusteenuse osutamise kvaliteet olnud madal;

2) ei saanud hagile vastuse koostamiseks kuluda enam kui 2–3 tundi;

3) ei olnud kostja osalemine kohtuistungitel aktiivne ega asjalik TsMS § 351 lg 1 mõttes, mistõttu

kohtuistungitel esindamise eest tasu 254 euro määramine ei ole põhjendatud;

4) on kaebajalt menetluskulude väljamõistmine kaebajale üle jõu käiv. Kaebaja palub määrata

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise määruse täitmise tähtajaks mitte vähem kui 12 kuud

alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt:

1) on määruskaebusega võimalik vaidlustada vaid menetluskulude suurust, mitte menetluskulude

jätmist hageja kanda ega määruse täitmise viisi;

2) on esindaja istungil viibimine samuti töö, mis kuulub tasustamisele. Asjaolu, kui palju talle istungil

sõna anti, ei oma tähtsust;

3) leppis vastustaja sellega, et tema menetluskulusi vähendati, kuigi ei pidanud seda põhjendatuks.

Hagile vastuse koostamiseks on vaja tutvuda esitatud hagi materjalidega ja muude asja õigeks

lahendamiseks vajalike dokumentidega, mis võtab aega. Seega on 5 tundi pigem minimaalne maht ja

tegelik töötundide hulk suurem.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. K. T

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta

vastustaja sõidukulude suurust ning ekspertiisikulu välja mõistmata jätmist, mistõttu ringkonnakohus

nimetatud kulusid käesolevas määruses ei käsitle. Määruskaebuse esitaja esitab vastuväiteid

vastustaja lepingulise esindaja õigusabikulu suurusele.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus ei ole põhjendanud oma

seisukohta vastustaja lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus on

selgitanud, et vastustaja esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lähtus maakohus asja

keerukusest, tsiviilasja materjalide mahukusest, ning sellest tulenevalt on esindaja kulusid

vähendanud.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Seega ei ole ringkonnakohtul alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

7. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalise esindaja istungil osalemise aktiivsus (või passiivsus) ei

saa olla aluseks menetluskulude vähendamisele. TsMS § 217 lg 1 järgi on menetlusosaline õigustatud

võtma endale esindaja, kes on kohustatud kaitsma esindatava huve. Vaidlust ei ole, et vastustaja

esindaja osales kahel maakohtu istungil.

8. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule ka taotluse määrata TsMS § 445 lg 1 järgi määruse

täitmise viis kindlaks selliselt, et võimaldada määruskaebuse esitajal hüvitada vastustaja kasuks

väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul. Kuigi iseenesest on sellise taotluse esitamine

määruskaebuses lubatav, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja vastavasisuline taotlus tuleb

jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud oma halba majanduslikku olukorda, mis

oleks aluseks taotluse rahuldamisele. Kuigi määruskaebuses on märgitud, et määruskaebuse esitaja

töötab müüjana Selveris ning tema töötasu on Eestis kehtestatud töötasu alammäär, on nimetatud

väide jäänud tõendamata.

9. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks