Legislator Case Law & Legislation
3-14-53059/15 AI generated

3-14-53059/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-14-53059/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

29.09.2014 koostas kinnipeetav A.G. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale taotluse (tl 4) 150 euro suuruse rahalise hüvitise saamiseks. Ta märkis, et 04.09.2014 määras psühhiaater talle ravimid, kuid neid pole õigeaegselt kätte antud ning 24.09.2014, kui ta tundis end päeval väga halvasti, jätsid valvurid meditsiinitöötaja kutsumata. 13.10.2014 koostas ta uue taotluse (tl 3), milles soovis 60 euro suurust hüvitist selle eest, et ka 06.10.2014 ja 13.10.2014 ei saanud ta õigeaegselt kätte psühhiaatri poolt õhtuks määratud unerohtu ning pidi pool ööd ärkvel olema. 01.12.2014 otsusega nr 5-16/237-3 (tl 5-6) jättis Viru Vangla mõlemad taotlused täies ulatuses rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-14-53059/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kinnipeetava ravimisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 49 lg 1, § 52 lg 1 ja § 53 lg 1 kehtestavad, et vanglas kinnipidamisel viibivate isikute tervishoiuteenus tuleb korraldada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete alusel ning ööpäevaringselt tagatakse neile üksnes vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu abi mõiste sisaldub eelnimetatud seaduse §-s 5 ja tähendab tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Keywords

AI generated
psychiatric reassessment mental health status delusional disorder severe depression therapeutic measure spinal disorders
AI generated
3-19-262/8
J. T esitas 12.02.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt esinevad taotlejal vaimsed terviseprobleemid ja ta vajab kiiremas korras psühhiaatri vastuvõttu. Kuna hetkel puudub Viru Vanglas psühhiaater palus kaebaja 05.02.2019 üldarsti vastuvõtul suunata ta psühhiaatri juure, arst lubas suunamist. Korduval üldarsti vastuvõtul, mis toimus 10.02.2019, ütles teine üldarst taotlejale, et ta pandi soovitajale järjekorda. Kaebaja leiab, kuna üldarst andis 05.02.2019 kaebajale saatekirja psühhiaatri vastuvõtule ja vanglas ei ole hetkel psühhiaatrit, on vanglal kohustus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-le 2 korraldada kaebaja suunamist eriarstiabi osutaja juurde viivitamatult. Ühtlasi teatas kaebaja, et esitas 25.01.2019 vanglale selgitustaotluse. Viru Vangla teatas 07.02.2019 vastuses selgitustaotlusele, et taotleja on registreeritud psühhiaatri vastusvõtule soovitajale järjekorda. Taotleja vaidlustas vangla vastuse vaidemenetluses.
3-25-2258/7
X (kaebaja) esitas 7. mail 2025 Viru Vanglale taotluse nr 1-9/3-25/31-1 (esialgselt eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel 25. aprillil 2025. Taotluse
3-19-1055/8
Viru Vangla kinnipeetav M.M.
3-19-2366/2
Tartu Halduskohtule saabus 18.12.2019 M.M.
3-16-400/28
29.09.2015 on A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vangla meditsiiniosakonnale adresseeritud taotluse (tl 12), milles soovis saada kiiresti psühhiaater O. Toomla vastuvõtule. 19.10.2015 vastusega nr 6-10/30338-2 (tl 13) teatas selle osakonna juhataja ülesandeid täitnud õde talle, et kuna kinnipeetaval puudub õigus valida arsti ning vastavalt kujunenud töökorraldusele konsulteerib ja ravib P2 sektoris viibivaid süüdimõistetuid teine arst, on ta registreeritud tema vastuvõtule. 04.01.2016 vormistatud taotluses soovis (tl 18) kaebaja, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaatri abi. 25.01.2016 vastusega nr 6-10/370-2 (tl 19) keeldus üksuse juht taotlusele vastamisest põhjendusel, et see pole eesti keeles. 17.01.2016 taotluses (tl 20) soovis kaebaja muude nõuete kõrval, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaater. 25.01.2016 vastuses nr 6-10/1634-2 (tl 21) teatas üksuse juht, et ta on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule. 02.02.2016 taotluses (tl 22) nõudis kaebaja kiiresti pereõde väites, et tal on muuhulgas ka psühhiaatrilised probleemid. Taotlusele on tehtud märge samal päeval toimunud pereõe vastuvõtu kohta. 24.11.2015 koostatud venekeelses kaebus-kahjunõudes (tl 14) soovis kaebaja saada 20 000 euro suurust hüvitist. Ta väitis, et on viimase kolme kuu jooksul pöördunud regulaarselt kontaktisiku poole nõudmisega kutsuda tema juurde psühhiaater ja andnud üle sellekohaseid kirjalikke avaldusi, kuid vangla ignoreerib tema nõudmisi, on pidanud teda aasta ja üheksa kuu jooksul vahet pidamata kartseris, on jätnud ta kell kuus hommikul jalutuskäigule viimisega täielikult ilma päevaja päikesevalgusest ning kahjustanud seeläbi tervist ja alandanud inimväärikust. 22.02.2016 koostatud vastusega nr 6-16/200-4 (tl 16-17) jäeti kahjunõue rahuldamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. märts 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-53059 Kohtuasi A.G. kaebus Viru Vangla poolt tekitatud 210 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.G. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Nancy-Marita Maltseva Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.G. kaebus ravimite õigeaegse andmata jätmisega seonduvas osas läbi vaatamata.

2. Jätta kaebus arstiabi kutsumata jätmist puudutavas osas rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 27.04.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.09.2014 koostas kinnipeetav A.G. (edaspidi kaebaja) Viru Vanglale taotluse (tl 4) 150 euro suuruse rahalise hüvitise saamiseks. Ta märkis, et 04.09.2014 määras psühhiaater talle ravimid, kuid neid pole õigeaegselt kätte antud ning 24.09.2014, kui ta tundis end päeval väga halvasti, jätsid valvurid meditsiinitöötaja kutsumata. 13.10.2014 koostas ta uue taotluse (tl 3), milles soovis 60 euro suurust hüvitist selle eest, et ka 06.10.2014 ja 13.10.2014 ei saanud ta õigeaegselt kätte psühhiaatri poolt õhtuks määratud unerohtu ning pidi pool ööd ärkvel olema. 01.12.2014 otsusega nr 5-16/237-3 (tl 5-6) jättis Viru Vangla mõlemad taotlused täies ulatuses rahuldamata.

Veel on toimikusse esitatud 30.09.2014, 10.10.2014, 15.10.2014, ja 17.10.2014 vanglateenistuse ametnike poolt koostatud õiendid (tl 29-35), milledes selgitatakse arstiabi saamiseks esitatud kaebaja pöördumiste ja talle määratud ravimite väljastamisega seonduvat, kaebaja käitumist 24.09.2014 kella 10.45 ajal kajastava videosalvestise vaatluse kohta 09.10.2014 koostatud protokoll (tl 36), meditsiiniosakonnas 07.10.2014, 09.10.2014 ja 27.11.2014 tema pöördumiste ja tervisliku seisundi kohta koostatud tõendid (tl 37-40) ning tervisekaardi väljavõtted perioodist 08.09.2014- 28.10.2014 (tl 41-54).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 02.12.2014 koostatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et kohus mõistaks Viru Vanglalt tema kasuks välja kokku 210 eurot. Ta väitis, et pidi piinlema valude tõttu, kuna teda jäeti korduvalt õigel ajal ilma psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimitest. Kohtueelse menetluse taotluse peale antud vastuse vabandust ei pidanud ta piisavaks ning väitis, et jääb oma nõude juurde, sest pidi kannatama ja vangla ei teinud midagi, et asja korda saada.

3. Viru Vangla vastuses (tl 24-25) paluti kaebuse menetlemine lõpetada põhjusel, et see käsitleb tervishoiuteenusega seonduvat, mille peale esitatud nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Lisaks esitati aga ka sisulised vastuväited, milledes märgiti, et meditsiiniosakonnas koostatud tõenditest nähtuvalt pole raviskeemi rikkumine ja viivitus ravimite manustamisel kaebajale tervisehäireid põhjustatud ning tema psühholoogilised üleelamised seonduvad eraelu aspektidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on kohtul vaja lahendada küsimused, kas kaebus on üldse täies ulatuses lubatav ning olemas õiguslikud alused, mis saavad kaasa tuua kaebaja poolt soovitud suurusega rahalise hüvitise määramise.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3- 1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Lahendis nr 3-3-1-50-14 aga leiti, et kuigi vangla kodukorra järgi annab kinnipeetavale ravimid kätte osakonna valvur, teostab nende ravimipinalitesse jagamise ikkagi meditsiiniosakond. Selletõttu on tegemist halduskohtu pädevusse mittekuuluva tervishoiu teenuse kvaliteeti puudutava eraõigusliku küsimusega, millest tekkivad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. See, et kõik kinnipeetavale määratud ravimid jagatakse ravimipinalitesse just meditsiiniosakonna poolt, on selgelt kirjas ka Viru Vangla kodukorra seletuskirja punktis 20.7. Kaebusele antud vastusele lisatud vanglateenistuse ametnike õienditest nähtub üheselt, et kaebajale jäid arsti poolt määratud ravimid õigeaegselt andmata mitte valvurite süülise käitumise tagajärjel, vaid seepärast, et meditsiiniosakonna töötaja polnud neid tema ravimipinalisse pannud. Seega on kahju hüvitamise nõue ravimite õigeaegse saamata jäämisega seonduvas osas lubamatu ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata jätta.

6. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerib sama seaduse § 9, mille lõikes üks kehtestatu võimaldab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.

7. Kinnipeetava ravimisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 49 lg 1, § 52 lg 1 ja § 53 lg 1 kehtestavad, et vanglas kinnipidamisel viibivate isikute tervishoiuteenus tuleb korraldada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete alusel ning ööpäevaringselt tagatakse neile üksnes vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu abi mõiste sisaldub eelnimetatud seaduse §-s 5 ja tähendab tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

8. Viru Vangla kodukorra punktis 20.3 sätestatu näeb ette haigete ambulatoorse vastuvõtu toimumise eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel. Kinnipeetav peab teavitama oma osakonna kontaktisikut arstiabi vajadusest, kontaktisik registreerib ta vastuvõtule elektroonilisel teel ning meditsiiniosakonna töötaja vastab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks, tuleb see tingimata koheselt ka võimaldada.

9. Kaebaja on 29.09.2014 koostatud kohtueelses kahjunõudes väitnud, et 24.09.2014 hakkas tal kella 14.10 ajal väga halb, kuid meditsiiniõde tuli alles peale kella 21.00. I üksuse vanemvalvuri 30.09.2014 õiend ja meditsiiniosakonnas 27.11.2014 koostatud tõendid kinnitavad, et sel kuupäeval tehti tõesti kaebaja juurde väljakutse. 07.10.2014 koostatud tõendist ja tervisekaardi kandest nr 97 selgub, et peale õhtust loendust see ka toimus. Viimati nimetatust aga ei nähtu, et tegemist oleks olnud vältimatut abi nõudnud olukorraga. Seda ei kinnita ka tervisekaardi järgnevad kanded. Seega pole kaebajal kuidagi võimalik oma osakonna vanglateenistuse ametnikele ette heita õigusvastast tegevusetust. Lisaks ei nähtu kohtule esitatust ka seda, et arstiabi ootamine sai talle üldse tekitada niisuguseid kannatusi, mida on võimalik riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitada.

10. Eeltoodud järeldustel ei kuulu kaebus ravimite õigeaegse saamata jäämisega tekkinud kahju osas halduskohtu pädevusse ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Arstiabi kutsumist puudutavas osas pole kohtul põhjust pidada Viru Vangla tegevust õigusvastaseks. Kaebajale ei saanud tekkida rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Seetõttu jääb kaebus vastavas osas rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane