1-15-2344/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2344

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Riigiprokuratuuri 25. veebruari 2015 määrus kaebuse

rahuldmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Danel Parmase taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Danel Parmase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 25. veebruari 2015

määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 02.01.2015 esitas kohtualune Danel Parmas Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale

kuriteokaebuse selles, et Tartu Vangla ametnikud on 22.12.2014, 24.12.2014, 28.12.2014 ja

29.12.2014 ebaseaduslikult piiranud tema õigust helistada kaitsjale ja Euroopa Inimõiguste

kohtu esindajale, kuna ei võimaldanud tal teostada telefonikõnesid soovitud kuupäevadel.

2. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talitus jättis 07.01.2015 teatisega

nr 15700000004 kriminaalmenetluse alustamata, kuna D. Parmase kaebuses toodud asjaolusid

ei ole võimalik seostada KarS §-s 324 toodud kuriteo koosseisu objektiivsete tunnustega.

3. 20.01.2015 esitas D. Parmas kriminaalasja mittealustamise peale kaebuse Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri, kuid 04.02.2015 määrusega jättis ringkonnaprokurör Külli Saks

kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud

ja seaduslik.

4. 18.02.2015 saabus Riigiprokuratuuri D. Parmase kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

04.02.2015 määruse peale, kus isik väidab, et helistamise piiramine on kuritegelik ja see tuleb

kvalifitseerida EIÕK art 34 rikkumisena ning toime on pandud KarS §-s 324 sätestatud

kuritegu.

5. Riigiprokuratuuri 25.02.2015 määrusega jäeti D. Parmase kaebus rahuldamata ning

riigiprokurör märkis, et nõustub täielikult Lõuna Ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega. Ka

Riigiprokuratuuri määruse kohaselt puuduvad D. Parmase kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes

kuritegude tunnused. Võttes arvesse VangS § 28 lg-t 3, § 96 lg-t 1, Vangla sisekorraeeskirja,

Tartu Vangla kodukorda ja erakorraliste kõnede teostamise korda leidis prokurör, et

D. Parmase helistamisõigust ei ole ebaseaduslikult piiratud. Isikul on võimaldatud helistada

isegi rohkem, kui seda näevad ette õigusaktidega kehtestatud piirid. Eeltoodust arvesse võttes

ei tuvastanud Riigiprokuratuur sellist erakorraliste kõnede piiramist, mis oleks käsitletav

kuriteona KarS § 324 mõttes.

6. D. Parmas soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 25.02.2015 määrusele ning taotleb

selleks riigi õigusabi, kuna vastavat kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi

vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus leiab, et D. Parmase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

25.02.2015 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu

jooksul.

9. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada

mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud.

Riigiprokuratuuri määruses on põhjalikult selgitatud, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ning

ametnike tegevus ei vasta KarS § 324 koosseisule. Seega on D. Parmase võimalus

Riigiprokuratuuri 25.02.2015 määruse vaidlustamiseks ning vanglaametnike suhtes

kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb

keelduda.

10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab

ringkonnakohus D. Parmase taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk