Legislator Case Law & Legislation
1-15-2148/3 AI generated

1-15-2148/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-2148/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

10.02.2015 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu Vangla kinnipeetava Heiki Kure suhtes. Kuriteoteate kohaselt kasutas E. Toots koos kahe teise valvuriga teate esitaja suhtes

Legislator headnote

AI generated

1-15-2148/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Kuriteoteate kohaselt kasutas E. Toots koos kahe teise valvuriga teate esitaja suhtes

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20.märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2148

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 04. märtsi 2015 määrus kaebuse

rahuldmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heiki Kure (Kurg) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Heiki Kure taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 04. märtsi 2015 määrusele

kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 10.02.2015 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu Vangla kinnipeetava Heiki Kure

kuriteoteade Tartu Vangla vanemvalvuri Ervin Tootsi ja kahe avaldajale tundmatu valvuri

suhtes. Kuriteoteate kohaselt kasutas E. Toots koos kahe teise valvuriga teate esitaja suhtes

jalutuskäigu ajal põhjuseta füüsilist vägivalda ja tekitasid H. Kurele vigastusi parema silma

alla, paremale käerandmele ja pähe.

2.

20.02.2015 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg

kriminaalmenetluse mittealustamise teate nr 15760000027, milles esitatud asjaolude kohaselt

puudub lähtuvalt KrMS § 199 lg 1 p-st 1 alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

2.1. Prokurör, tutvunud kuriteoteatega ning Tartu Vangla esitatud materjalidega, ei tuvastanud,

et vanglaametnike käitumises oleks karistusseadustiku eriosas kirjeldatud kuritegude

tunnuseid. Tartu Vanglas 07.02.2015 toimunud sündmuse materjalidele tuginedes on

tuvastatud järgmised asjaolud. 07.02.2015 kella 14:55 paiku tuvastati, et kinnipeetav H. Kurg,

kes jalutas jalutusboksis number seitse, omas sigaretti. Enne jalutuskäigule minekut

kinnipeetav H. Kurele sigarette väljastatud ei olnud. Vanemvalvur E. Toots ja valvurid Janar

Heering ning Aleksei Romanov sisenesid nimetatud jalutusboksi ja valvurid andsid korduvalt

kinnipeetav H. Kurele korralduse sigarett ära anda. Kinnipeetav H. Kurg ei allunud

seaduslikele korraldustele. Vanemvalvur üritas kinnipeetavalt sigaretti ära võtta, mille peale

kinnipeetav ägestus, tõmbas käe ära ja hakkas kiiresti eest ära liikuma. Vanemvalvur võttis

kinnipeetavast kinni ja hoiatas, et korraldustele mitteallumise puhul kasutatakse kinnipeetava

suhtes füüsilist jõudu. Kinnipeetav üritas endiselt edasi liikuda, muutus agressiivseks, tõmbas

pidevalt käsi eemale. Kuna kinnipeetav korraldustele ei allunud otsustas vanemvalvur E.

Toots kasutada füüsilist jõudu sigareti kättesaamiseks. Kinnipeetav H. Kurg suruti füüsilist

jõudu kasutades jalutusboksi betoonpõrandale kõhuli, fikseeriti käed, pea ja valvur A.

Romanov eemaldas järelejäänud sigareti kinnipeetava suust. Kinnipeetav H. Kurg osutas

sellel ajal nõrka füüsilist vastupanu. Peale sigareti eemaldamist küsis vanemvalvur

kinnipeetavalt, kas ta on rahunenud, mille peale H. Kurg vastas, et jah. Valvurid tõstsid

kinnipeetava püsti ja vanemvalvur selgitas H. Kurele, et kuna ta omas keelatud eset ja ei

allunud korraldustele, siis jalutuskäik katkestatakse. Peale seda hakkasid valvurid suunama

kinnipeetavat jalutusboksist välja. Kinnipeetav H. Kurg ärritus, hakkas valvuritest eemalduma

ja käratas, et tema tahab jalutada ja kõik. Vanemvalvur E. Toots andis kinnipeetavale

korralduse minna tagasi temale määratud kambrisse ning hoiatas, et kui kinnipeetav ei allu

korraldustele, kasutatakse tema kambrisse tagasi toimetamisel füüsilist jõudu. Kinnipeetav ei

allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja väitis uuesti, et tema tahab jalutada ja

kõik. Kuna kinnipeetav ei allunud seaduslikele korraldustele kasutasid valvurid tema suhtes

teist korda füüsilist jõudu ja viisid ta jalutusboksi betoonpõrandale kõhuli pikali maha.

Kinnipeetav osutas vastupanu hoides käsi kõhu all. Vanglaametnike ohutuse tagamiseks

paigaldati H. Kurele käerauad ja peale käeraudade paigaldamist toimetasid valvurid H. Kure

kambrisse 1075 ja eemaldasid käerauad läbi toiduluugi. Samaaegselt teavitati vangla

peavalvet erivahendite kasutamisest ja vajadusest saata vangla meditsiiniosakonna töötaja

kinnipeetava juurde võimalike vigastuste tuvastamiseks. 07.02.2015 kell 17:20 on kinnipeetav

H. Kurg keeldunud Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötaja Deniss Šramovi läbivaatusest ja

kinnitanud, et tema meditsiinilist abi ei vaja.

2.2. Eeltoodust tuleneb, et füüsilist jõudu kasutati viimase meetmena, s.o pärast seda kui

H. Kurele oli antud piisavalt aega allumatus lõpetada. Füüsilise jõu kasutamise eest hoiatati

teda korduvalt, mistõttu pidi ta nimetatud tagajärje (jõu kasutamine) saabumisest aru saama,

kuid see ei pannud teda samuti loobuma allumatusest. Samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu,

et E. Toots, A. Romanov või J. Heering oleks H. Kurge tahtlikult löönud. Prokuröril puuduvad

alused kahelda sündmustes osalenud vanglaametnike üksikasjalikes seletustes toimunud

sündmuste asjaolude kohta. Asjaolu, et korduva füüsilise jõu ja käeraudade kasutamise käigus

võivad jõu subjektile tulenevalt selle intensiivsuse astmest kaasneda kergemad või raskemad

vigastused, on paratamatu. H. Kurel esinenud vigastuste raskus ja laad, samuti

teenistusülesande edukaks täitmiseks kulunud jõu kasutamise aeg viitavad asjaolule, et see jäi

vajalikkuse piiridesse ja oli vastavuses saavutatava eesmärgiga. Lähtudes eeltoodust on

prokurör seisukohal, et kaebaja poolt esitatud väidetes ei esine ühegi karistusseadustiku eriosa

järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid.

Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid

kuriteo toimepanemise kohta. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav

menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt.

3. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas H. Kurg kaebuse

Riigiprokuratuuri.

4. Riigiprokuratuuri 04.03.2015 määrusega jäeti H. Kure kaebus rahuldamata ning

riigiprokurör märkis, et nõustub täielikult Lõuna Ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega. Ka

Riigiprokuratuuri määruse kohaselt puuduvad H. Kure kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes

kuriteo tunnused ning kaebuses ei ole esitatud uut teavet, mis annaks aluse

kriminaalmenetluse alustamiseks.

5. H. Kurg soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 04.03.2015 määrusele ning taotleb

selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi

vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus, tutvudes asja materjalidega, leiab, et H. Kure taotlus riigi õigusabi

saamiseks Riigiprokuratuuri 04.03.2015 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

7. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu

jooksul.

8. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada

mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud.

Seega on H. Kure võimalus Riigiprokuratuuri 04.03.2015 määruse vaidlustamiseks ning

vanemvalvuri E. Tootsi ja teiste valvurite A. Romanovi ja J. Heeringu vastu

kriminaalmenetluse alustamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest

tuleb keelduda.

9. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab

ringkonnakohus H. Kure taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas