3-14-51862/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51862

Haldusasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

22.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1, tõlge tl 4),

milles ta palub kohtul tunnistada vastustaja tegevus õigusvastaseks, täpsustades üksnes

järgmist: „kartserisse panemise eest 10 ööpäevaks“. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta

esitanud vaide, kuid sellele antud vastust nr 1-11/303-2 (tl 20-20p) ei ole talle tõlgitud.

2. Tartu Halduskohus jättis 09.09.2014. a määrusega (tl 5-5p) kaebuse käiguta ning andis

määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruses palus

kohus täpsustada kaebuse nõuet, kus on ära näidatud konkreetne vaidlustatav haldusakt või

toiming, ning põhjendatud millega määruskaebuse esitaja rahul ei ole. 25.09.2014. a puuduste

kõrvaldamise avalduses (tl 11-11p, tõlge tl 30) viitas määruskaebuse esitaja vangla

12.08.2014. a vastustele nr 1-11/302-2 ja 1-11/303-2 ning edastas vastavad dokumendid ka

kohtule (tl 12-12p ja 20-20p). Määruskaebuse esitaja selgitas, et talle ei tõlgitud Tartu Vangla

vaideotsuseid vene keelde ning ta osutas kahju hüvitamise nõude esitamise soovile. Samuti

taotles ta enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

3. Tartu Halduskohus jättis 28.11.2014. a määrusega (tl 35-35p) kaebuse teistkordselt

käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas,

et kohtule ei ole selge, millise toimingu või haldusaktiga on Tartu Vangla määruskaebuse

esitajale väidetavalt kahju tekitanud, ning viimasel tuleb seda täpsustada. Kuna

määruskaebuse esitaja on väljendanud rahulolematust vaideotsustega, siis selgitas kohus talle

võimalust esitada kohtule vaideotsuses vaidlustatud käskkirjade tühistamisnõue.

4.

15.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja avaldus (tl 41, tõlge tl

44), milles ta taotleb kohtuasja nr 3-14-51862 materjalidega tutvumist, et tal oleks võimalik

kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. Tartu Halduskohus rahuldas 05.01.2015. a

määrusega (tl 45-45p) taotluse haldusasja nr 3-14-51862 toimikuga tutvumiseks, võimaldas

määruskaebuse esitajal toimikuga tutvuda hiljemalt 07.01.2015 ning andis määruskaebuse

esitajale täiendava tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 14.01.2015.

07.01.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse (tl 59, tõlge tl 63)

tõlkida Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määrus. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise

kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määruse 06.01.2015 ja

nimetatud määruse tõlke 07.01.2015.

5. Tartu Halduskohus tagastas 29.01.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna see ei vastanud HKMS §-des 37-39 sätestatud

nõuetele ning määruskaebuse esitaja ei olnud kõrvaldanud asja läbivaatamist takistavaid

puudusi.

Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt on määruskaebuse esitaja saanud kätte tõlke

Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määrusest, milles kohus andis talle täiendava tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 14.01.2015, 07.01.2015. Kuni määruse tegemiseni ei ole

määruskaebuse esitaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse

nõudeid ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus

teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

Kuna määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse nõudeid ning kohus ei saa tema eest

asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus esitatud kujul menetletav. Määruskaebuse esitaja

on küll avaldanud kaebuses soovi vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning

viidanud kahju hüvitamise soovile, kuid ta ei ole kaebuses ega puuduste kõrvaldamise

avalduses täpsustanud, millist vangla tegevust ta vaidlustada soovib ning millise toimingu või

haldusaktiga talle väidetavalt kahju põhjustati.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.

10.02.2015 esitas määruskaebuse esitaja kohtule määruskaebuse (tl 69-69p, tõlge tl 72)

Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrusele. Määruskaebuse kohaselt on rikutud

määruskaebuse esitajale põhiseaduse §-dest 17 ja 18 ning vangistusseaduse § 41 lg-st 1

tulenevaid õigusi. Määruskaebuse esitaja sõnul oli tema nõue tunnistada vangla tegevus kohtu

poolt õigusvastaseks üheselt mõistetav ja ehkki määruskaebuse esitaja on kohtueelse

menetluse läbinud, ei võtnud halduskohus kaebust menetlusse. Halduskohus on rikkunud

menetlusnorme ja uurimispõhimõtet. Kohus oleks pidanud omal algatusel täitma

uurimispõhimõtet ning selgitama välja tema õiguste rikkumise sisu ja intensiivsuse.

Määruskaebuse esitaja märgib, et kohus on kohustatud uurima kartserikaristuse, rahustamis-

ja allasurumisvahendite ning muude karistustegevuste kasutamist, kuna mitte kellegi suhtes ei

tohi kohaldada piinamist. Kohus aga ei võtnud asja menetlusse ja jättis alandava kohtlemise

faktid sisuliselt läbi vaatamata, hakates selle asemel pidama kirjavahetust. Seejuures ei ole

kohus kaebuse tagastamist piisavate argumentide ja tõenditega põhjendanud ega selgitanud,

kuidas saab kohus võtta määruskaebuse esitajalt õiguse omada õiguskaitsevahendeid vangla

omavoli vastu. Määruskaebuse esitaja palub võtta asi menetlusse ja vaadata see sisuliselt läbi.

Samuti soovib määruskaebuse esitaja osaleda kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

29.01.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.

8. Halduskohtule esitatavale kaebusele ette nähtud nõuded on sätestatud HKMS 4. peatükis,

milles on eraldi reguleeritud nii see, milliseid nõudeid on halduskohtul võimalik menetleda

kui ka see, millistele formaalsetele nõuetele peab kaebus vastama. Tulenevalt HKMS § 120 lg

3 lausest 1 teeb kohus juhul, kui ta leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, selle käiguta

jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse

viivitamata täitmiseks. Selles määruses selgitab ta kooskõlas halduskohtul lasuva selgitamis-

ja uurimiskohustusega (HKMS § 2 lg 4 ja 5), kuidas tuleks kaebust muuta, et see vastaks

seaduses ette nähtud nõuetele või palub täpsustada asjaolusid õige nõude formuleerimiseks.

Juhul, kui kaebaja puudusi ei kõrvalda, puuduste kõrvaldamine ei saa kohtu hinnangul olla

võimalik ka veelkordsete kaebuse käiguta jätmistega või kaebaja jätab ise vajaliku hoolsuseta

ning mõjuva põhjuseta kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja järgimata, ning

puudused takistavad asja läbivaatamist, tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebus selle

esitajale puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastada.

9. Antud juhul ongi halduskohus kahel korral, 09.09.2014. a ja 28.11.2014. a määrusega

palunud määruskaebuse esitajal tema poolt kohtule esitatavaid nõudeid täpsustada.

Halduskohus on kaebuse esimest korda käiguta jätmise määruses (tl 5-5p) selgelt

määruskaebuse esitajale selgitanud, milliseid nõudeid on võimalik halduskohtul menetleda ja

mida peab kaebus sisaldama. Puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses ei sisaldunud aga

kohtu poolt palutud selgelt sõnastatud nõuet (HKMS § 37, § 38 lg 1 p 5, § 52 lg 1). Küll võib

avaldusest jääda arusaam, et määruskaebuse esitaja sooviks on Tartu Vangla 23.05.2014. a

käskkirjade nr 6-2/665 ja nr 62/666 õigusvastasuse tuvastamine. Samas nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et tõsikindlalt ei saa väita, et tegemist ei olnud mõne muu

nende käskkirjadega seonduva vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise sooviga, kuivõrd

esialgses kaebuses on määruskaebuse esitaja palunud just vastustaja tegevuse, mitte

haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist. 28.11.2014. a määruses (tl 35-35p) kaebuse

teistkordselt käiguta jätmise kohta on halduskohus määruskaebuse esitajale selgitanud, et kui

viimane soovib Tartu Vangla 23.05.2014. a käskkirju nr 6-2/665 ja nr 6-2/666 vaidlustada, siis

tuleb vastav taotlus selgelt kohtule esitada. Samuti palus kohus määruskaebuse esitajal

täpsustada, kas ta soovib hoopis mõne vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Tegemist

on arusaadavalt esitatud selgitustega kaebuse täpsustamise vajaduse kohta. Tartu Halduskohtu

28.11.2014. a määruse ja selle venekeelse tõlke sai määruskaebuse esitaja kätte 04.12.2014

(tl 40). Seega oleks 15-päevane tähtaeg määrusele vastamiseks pidanud saabuma 19.12.2014.

Kuna aga 15.12.2014 saabus kohtule määruskaebuse esitaja avaldus toimikuga tutvumiseks

(tl 41, tõlge tl 44) põhjendusega, et ta soovib toimikuga tutvuda puuduste kõrvaldamise

eesmärgil, pikendas halduskohus 05.01.2015. a määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaega kuni 14.01.2015 ehk 26 päeva arvates esialgselt määratud tähtajast (19.12.2014).

Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määruse sai määruskaebuse esitaja kätte 06.01.2015 (tl 52)

ning selle venekeelse tõlke 07.01.2015 (tl 58). Kuigi toimikust nähtuvalt on määruskaebuse

esitaja 07.01.2015 jõudnud kohtult Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määruse tõlget taotleda,

nähtub toimikust ka see, et tegelikult oli määruse tõlge (tl 50-50p) talle 06.01.2015 kohtu

poolt välja saadetud (tl 51) ja ta sai selle kätte 07.01.2015 (tl 58). Seega on määruskaebuse

esitaja kõik kohtu määrused, milles oli pandud talle kohustus vastamiseks ning selgitatud

kohtu poolt nõutavat, talle arusaadavas keeles hiljemalt 07.01.2015 kätte saanud. Kuivõrd

05.01.2015. a määruses kohus üksnes pikendas eelnevalt antud 15-päevast tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks, ei pidanud selles määruses antav tähtaeg olema 15-päeva pikkune ning

tegemist oli pigem menetlusosalisele vastutulekuga, kuivõrd tegelik tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks (19.12.2014) oli juba möödunud. Halduskohus tegi kaebuse tagastamise

määruse 29.01.2015 ehk kahe nädala möödumisel määruskaebuse esitajale antud tähtajast,

kuna ka selleks ajaks ei olnud määruskaebuse esitaja kohtule täpsustavaid taotlusi edastanud.

Eeltoodust nähtub, et halduskohus ei ole määruskaebuse esitaja kohustamisel kaebuses

puuduste kõrvaldamiseks menetlusnorme rikkunud, vaid on igati aidanud kaasa sellele, et

määruskaebuse esitajal oleks võimalik puudused kõrvaldada ning kaebus menetletavaks

muuta.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse tagastamist piisavalt põhjendanud.

Halduskohtul ei olnud võimalik kaebuse menetlust mingis konkreetses nõudes jätkata,

kuivõrd kaebusest ja hiljem esitatud avaldustest oli võimalik järeldada mitme erineva esemega

nõuete esitamise soovi. Konkreetset nõuet sai täpsustada üksnes määruskaebuse esitaja ise

ning halduskohus ei saanud seda välja selgitada mingil muul viisil uurimispõhimõtet

kasutades. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui algse kaebuse näol ei ole tegemist

nõuetekohase kaebusega ning kohus palub kaebuse esitajal kaebuse menetlemist takistavad

puudused HKMS § 120 lg 3 alusel kõrvaldada, on viimane kohustatud järgima kohtu poolt

määratud tähtaegu. Vastasel juhul on HKMS § 120 lg 3 teise lause ja HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel kohtul õigus kaebus selle esitajale tagastada. Ka HKMS § 28 lgtes 1 ja 4 on sätestatud

menetlusosalise kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt, seal hulgas teha kohtuga

koostööd, ning esitada kohtu nõutud arvamused ja tõendid kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt

määratud vormis. Sellega, et määruskaebuse esitaja ei esitanud kohtule ühel korral juba

pikendatud tähtajaks kohtu poolt nõutut ega täpsustanud nõuet, jättis ta kaebuse menetlemist

takistavad puudused kõrvaldamata ning halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg

1 p 2 alusel.

11. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrus õiguspärane ning selle

peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta

määruskaebuses esitatud taotluse osaleda kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

määruskaebuse esitaja pidanud silmas mitte soovi osaleda istungil ringkonnakohtus toimuva

määruskaebemenetluse raames, vaid tema kaebuse menetlemisel halduskohtus. Sellist

halduskohtule suunatud taotlust ei ole aga ringkonnakohtul võimalik lahendada. Selle taotluse

saaks määruskaebuse esitaja esitada halduskohtule ning halduskohus peaks selle osas

seisukoha võtma üksnes siis, kui määruskaebuse esitaja kaebus oleks halduskohtu menetluses.

Agu Timmi

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/