2-14-3098/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2015.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-3098

Tsiviilasi

Cellnex Õigusbüroo OÜ hagi XXX AS-i vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

75 483,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Cellnex Õigusbüroo OÜ (registrikood: 11677415,

asukoht Väike-Karja 1, TALLINN)

Hageja lepinguline esindaja: Margus Rebane (e-post:

margus@vulpinus.ee)

Kostja:

XXX

AS

(registrikood:

XXX,

asukoht

XXX)Hageja: XXX OÜ (registrikood: XXX asukoht

XXX

Kostja esindaja: XXX (e-post XXX

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

05.02.2015 toimunud kohtuistungil

1. Cellnex Õigusbüroo OÜ hagi XXX AS-i vastu kahju hüvitamise nõudes jätta

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas null eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 24.02.2011.a. omandas hageja nõude

XXXOÜ vastu. 28.01.2011.a. sõlmisid hageja ja XXXOÜ notariaalse võlasumma tasumise ja

sundtäitmisele allumise kokkuleppe, millega XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99

eurot hageja ees ning kohustus alluma sundtäitmisele. Tegemist on sisuliselt võlatunnistusega,

millega XXXOÜ tunnistas võlga ja kohustus selle tasuma. 28.01.2011.a. algatati hageja avalduse

alusel kohtutäitur Marek Laanemets ́a poolt täitemenetlus OÜ XXXsuhtes (täiteasja nr

014/2011/89). 28.01.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale (endise ärinimega XXXAS) vara hoiusel

või arveldusarvel arestimise akti, mille kostja sai kätte samal päeval. Akti alusel kuulus

arestimisele summa 227 522,81 eurot. 04.02.2011.a. saatis kostja kohtutäiturile e-kirjaga vastuse,

millega teatas, et võlgnikul on pangas pangakonto ning, et vara arestimise hetkel olid OÜ

XXXarveldusarvel olemas rahalised vahendid summas 75 483,86 eurot. Lisaks teavitas kostja,

et kõnealuse pangakonto käsutamine ja kasutamine oli blokeeritud Politsei- ja Piirivalveameti

Rahapesu Andmebüroo poolt. 18.03.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale uue päringu ning palus

selgitada, miks ei ole arestitud raha kantud üle kohtutäituri arvele ja miks on arvelduskonto jääk

0,00 eurot, kui arvelduskonto oli arestitud kohtutäituri poolt. 21.03.2011.a. vastusega teatas

kostja, et rahalised vahendid on kantud Maksu- ja Tolliameti kontole Maksu- ja Tolliameti

08.02.2011.a. korralduse nr 13- 2.7/47316 alusel ja Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu

Andmebüroo (edaspidi RAB) 15.02.2011.a. korralduse nr 1-20/727-2 alusel, millega RAB

määras rahaliste vahendite ülekandmise Maksu- ja Tolliameti kontole. Hagejale teadaolevalt ei

ole RAB eelviidatud korraldust kunagi andnud ning ei oleks ka kooskõlas seadusega saanud

sellist korraldust anda. RAB-il puudub pädevus anda korraldusi blokeeritud kontol oleva

kolmandale isikule kuuluva raha käsutamiseks. 02.08.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale uue

päringu, millega palus kostjal teatada, millistel kuupäevadel edastati kostjale käsutamise

piirangud RAB ja Maksu- ja Tolliameti poolt. 08.08.2011.a. saatis kostja kohtutäiturile vastuse,

millega teatas üksnes, et RAB poolt on tehtud ettekirjutus arvelduskonto kasutamise piiramiseks

15.11.2010.a. Muus osas kostja kohtutäiturile vastust ei andnud. 26.09.2011.a. saatis kohtutäitur

järjekordse päringu kostjale, millega palus teavitada, millal edastati kostjale konto käsutamise

piirang Maksu- ja Tolliameti poolt ning palus võlgniku pangakonto väljavõtet alates

28.01.2011.a. kuni 21.03.2011.a. Ühtlasi tegi kohtutäitur kostjale ka sunniraha hoiatuse

küsimusele vastuste andmata jätmise eest. 19.10.2011.a. saatis Kostja kohtutäiturile vastuse

järelepärimisele, milles on välja toodud võlgnik XXXOÜ arvelduskonto käsutamise piirangute

seadmine. Nimetatud vastusest nähtub, et:

- Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo piiras võlgniku konto kasutamise

15.11.2010.a. ja 14.12.2010.a. ettekirjutustega.

- Kohtutäitur Marek Laanemets ́a vara kontol või arveldusarvel arestimise korraldus registreeriti

28.01.2011.a.

- Maksu- ja Tolliameti korraldus rahaliste vahendite ülekandmiseks registreeriti 08.02.2011.a.

- Kostja poolt tehti ülekanne Maksu- ja Tolliameti kontole, Maksu- ja Tolliameti 08.02.2011.a.

korralduse nr 13-2.7/47316 ja Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu

Andmebüroo 15.02.2011.a. korralduse nr 1-20/727-2 alusel;

Seega nähtub ka kostja enda selgitustest, et hageja algatatud täitemenetluse käigus antud

korraldus on antud ajaliselt enne Maksu- ja Tolliameti korraldust. Lähtuvalt täitemenetluses

kehtivast prioriteetsuse põhimõttest tähendab see seda, et mistahes väljakanne võlgniku kontolt

oleks pidanud toimuma esmalt hagejale ning alles seejärel – kui vahenditest jätkuks – Maksu- ja

Tolliametile, mitte vastupidi.

Tänase seisuga on täitemenetlus XXXOÜ suhtes edutu, kuivõrd täitemenetluse tulemusel ei ole

mingeid täiendavaid võlgniku varasid tuvastatud ega nende arvelt hageja nõuet ei täielikult ega

osaliselt rahuldatud.

Hageja on seisukohal, et kostja on õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale kahju, mille

hüvitamist on hageja õigustatud kostjalt nõudma.

Antud juhul väidab kostja, et ta on kandud arestitud kontolt raha Maksu- ja Tolliametile vastavalt

RAB korraldusele. Esiteks on selline kostja väide paljasõnaline ning hagejale teadaolevalt vale,

kuna RAB ei ole sellist ebaseaduslikku korraldust andnud. Teiseks ei ole selline kostja seisukoht

õiguslikult pädev isegi, kui vastaks tõele, et RAB on sellise korralduse andnud, sest RAB ei ole

õigustatud sellist korraldust andma. Selline korraldus, kui see eksisteeriks, oleks selgelt

õigusvastane, mida ei tuleks täita. Hageja on seisukohal, et kostja põhjustas õigusvastase

tegevusega hagejale kahju summas 75 483,86 eurot. Kostja tegevuse õigusvastasus seisneb

selles, et kostja kandis vastuolus seadusega võlgniku kontol olnud rahalised vahendid Maksu- ja

Tolliameti nõude katteks riigile, kuid oleks nimetatud summa kuulunud kandmisele hageja

kontole. Hagejale tekitatud kahju suurus tuleneb võlgnik OÜ XXXarveldusarvel olnud rahaliste

vahendite suurusest (kui kostja oleks käitunud õiguspäraselt, siis oleks kostja pidanud nimetatud

suuruses rahalised vahendid kandma kohtutäituri kontole, kes oleks need saanud täitemenetluses

hagejale kui sissenõudjale välja maksta). Seega esineb põhjuslik seos.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 75 483,86 eurot. Alternatiivselt – juhuks, kui

kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramine on võimatu või ebamõistlikult keerukas või esineb

muid aluseid, mis ei õigusta ülalnimetatud kahjuhüvitise täies ulatuses väljamõistmist, siis palub

hageja kohtul mõista hageja kasuks välja õiglane hüvitis maksimaalses õigustatud ja põhjendatud

suuruses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda mõistes ühtlasi kostjalt hageja

kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud, s.h. riigilõiv.

Kostja vastuväited

Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt hageja on esitanud

hagiavalduse kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt summas 75 483. 86 eurot ja põhistanud

oma hagiavaldust hagiavalduse lisaks olevate tõenditega. Kostja leiab, et nõude loovutuse leping

OÜ XXX ja hageja vahel, mis on sõlmitud 24.01.2011 on näilik tehing ning fabritseeritud

tegelikkusele mitte vastavate andmete põhjal. Nimetatud lepinguga on loovutatud hagejale OÜ

XXXvastu olev OÜ XXX nõue summas 156 775.27 €, millele lisanduvad viivised. Nõude

loovutamise lepingu lisa 1 sätestab, et nõude eest tuleb tasuda 50% kõikidest välja nõuda

õnnestunud summadest ja hageja kohustub tasuma ettemaksuna 16 000€ nõude eest. Nõude

loovutamise lepingu p. 1.1. ei täpsusta mis alustel on nõue tekkinud ja millest nõue kujuneb,

samuti ei ole lisatud ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti nõude loovutamise lepingule. Nõue

on ainult deklaratiivne. Veelgi küsitavamaks muudab sellise nõude olemasolu asjaolu, et OÜ

XXX puhul oli tegemist äriühinguga, kelle põhitegevusalaks on äriregistris märgitu põhjal: muud

mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused ning vastavalt registriandmetele ei ole

nimetatud äriühing esitanud kunagi registrile oma majandusaasta aruandeid. OÜ XXX oli

registreeritud aadressil XXX, Tallinn ja äriühingu juhatuse liikmeks on teiste hulgas XXX.

Juhatuse liige XXX, kes on ka nõude loovutamise lepingu allkirjastanud on registri andmetel

nõude loovutajaga, samal aadressil veel registreeritud 47 äriühingut, millega on ta seotud.

Tuginedes registris esitatud informatsioonile võib eeldada, et OÜ XXX puhul on tegemist nn.

„riiulifirmaga“ mis omakorda annab aluse eeldada, et nimetatud nõude loovutamise leping on

näilik ja tegelikult ei ole kunagi eksisteerinud reaalselt nõuet XXXOÜ vastu, mida eelnimetatud

lepingu alusel loovutati. Jaanuaril 2011, s.o. 4 tööpäeva hiljem, sõlmisid XXX OÜ ja Cellnex

Õigusbüroo OÜ kokkuleppe võlasumma tasumiseks ning kokkulepe sundtäitmisele allumise

kohta, mille alusel on osapooled kokku leppinud, et XXX OÜ võlgneb hagejale 209 294.99 €.

Loovutatud nõude suuruseks on märgitud aga 156 775.27 €. Võlasumma tasumise kokkuleppe

ja loovutatud nõude suuruse vaheks on 52 519.72 €. Võlasumma tasumise kokkuleppes ei sisaldu

ühtegi sätet võlasumma tasumise tähtaja ja võlasumma täitmise kohta ja viisi kohta, vaid on

ainult kokkulepe selle kohta, et nõue allub kohesele sundtäitmisele. Juhul, kui äriühing omandab

nõude kellegi vastu tuleb omandatav nõue kajastada ka äriühingu raamatupidamis dokumentides.

Tuginedes hageja 2011 aasta majandusaasta aruandele, mis on esitatud registrile, ei kajastu aga

sellise nõude olemasolu. Hageja majandusaasta aruandes on nõuete ja ettemaksude real

kajastatud ainult summa 18 080 eurot, mis on tekkinud 2011 aastal ja kuna majandusaasta

aruandele ei ole lisatud kohustuslikke lisasid, siis puudub ka alus väita, et nimetatud nõude osas

on tegemist hageja nõudega XXX OÜ vastu. Kuna hageja ei ole rohkem edaspidiselt enam

majandusaasta aruandeid registrile esitanud, siis puudub ka ülevaade kas hilisematel perioodidel

on seda nõuet ka raamatupidamisdokumentides kajastatud. Seega viitab ka antud asjaolu sellele

et tegemist on näiliku tehinguga kuna andmed ei kajastu äriühingu raamatupidamis

dokumentides.

Samal kuupäeval kui on sõlmitud eelnimetatud võlasumma tasumise kokkulepe, s.o. 28. jaanuar

2011.a., on esitatud hageja poolt ka kohe täitemenetluse algatamise avaldus. Täitemenetluse

algatamise avalduses palub hageja kohtutäituril viivitamatult arestida võlgniku kontod. Samal

kuupäeval, s.o. 28 jaanuar 2011 on algatanud koheselt Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

täitemenetluse ja teinud vara arestimise akti. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 24 kohaselt

on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatamisel toimetama võlgnikule kätte täitmisteate.

Täitemenetlus loetakse alanuks pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et täitemenetlus üldse võlgniku osas algas. Tulenevalt

täitemenetluse seadustiku § 25 on kohtutäitur kohustatud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise

tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva. Selle perioodi jooksul ei ole kohtutäituril õigus arestida

võlgniku arvelduskontot, kuna konto arestimisel ei ole võlgnikul võimalik teostada nõude

vabatahtlikku täitmist. Tulenevalt eeltoodust ja hageja poolt esitatud tõenditest ei ole Tallinna

kohtutäitur Marek Laanemets andnud võlgnikule, XXXOÜ, vabatahtlikku täitmise tähtaega ja

esitanud täitemenetluse algatamise avalduse päeval juba ka võlgniku arvelduskonto arestimise

teate. Seega on Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets kaasa aidanud näiliku tehingu

teostumisele hageja poolt.

Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et hageja nõue põhineb näilikule tehingule tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 89 mõistes ja seega on tühine algusest peale ja hagejal ei ole kahju tekkinud.

Kostja kandis vastavalt RAB korralduse nr. 1-20/727-2 15. veebruarist 2011.a. XXXOÜ

arvelduskontol olevad vahendid Maksu ka Tolliameti kontole. Seega puudub kostja käitumises

õigusvastasus.

Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hagejal puudub kahju mille hüvitamist ta nõuab ja

kostja tegevuse õigusvastasus puudub samuti. Kostja on seisukohal, et hageja tegevuse

eesmärgiks eelnimetatud tehingute teostamisel oli RAB ja Maksu – ja Tolliameti poolsete

ettekirjutuste ja korralduste täitmise vältimine. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu

tõendamine kahju saaja poolt ja kahju tekitaja õigusvastane süüline tegevus, mis samuti peab

olema kahju saaja poolt tõendatud. Antud juhul ei ole hageja poolt ühtegi eelnimetatud alust

tõendatud ja sellest tulenevalt ei kuulu hagiavaldus kostja vastu rahuldamisele.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohtule esitatud tõenditele tuginedes on kohus tuvastanud alljärgnevad asjaolud: Politsei-ja

Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo 15.11.2010 ettekirjutuse nr 1-

7/3874 kohaselt Politsei –ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo

tegi rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000704 raames ettekirjutuse XXXAS-le XXXOÜ

konto kasutamise piirangu kehtestamiseks kuni 30 tööpäevaks (tlk 104-105). Politsei-ja

Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo 14.12.2010 ettekirjutuse nr 1-

7/4259 kohaselt Politsei –ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo

tegi rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000704 raames ettekirjutuse XXXAS-le XXXOÜ

konto kasutamise piirangu kehtestamiseks kuni 60 tööpäevaks (tlk 109-110). 24.01.2011.a. on

OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hageja omandas nõude

XXXOÜ vastu. Nimetatud lepingu punkt 1.1. kohaselt OÜ XXXvõlgneb OÜ-le XXX

24.01.2011 seisuga 157 775,27 eurot, millele lisanduvad viivised. Nõue tuleneb XXXOÜ pool

täitmata lepingulisest kohustusest (tlk 17-19). 28.01.2011.a. on hageja ja XXXOÜ vahel

sõlmitud notariaalne võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe, millega

XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot, millele lisanduvad võimalikud

viivised, leppetrahvid, täitetasud ja muud kõrvalnõuded hageja ees ning kohustus alluma

sundtäitmisele (tlk 21-24). 28.01.2011 on hageja esitanud kohtutäitur Marek Laanemetsale

täitmisavalduse nõude summas 209 294,99 eurot sissenõudmiseks ja on palunud viivitamatult

arestida võlgniku kontod kuna võlgnik on asunud oma vara varjama ja ennast maksejõuetuks

muutma. Teadaolevalt asuvad kontod Marfin Pangas (tlk 25-26). 28.01.2011.a. on algatatud

hageja avalduse alusel kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt täitemenetlus XXXOÜ suhtes ja on

antud võlgnikule XXXOÜ täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva

kättetoimetamise päevast arvates (täiteasi nr 014/2011/89) (tlk 27). 28.01.2011.a. saatis

kohtutäitur kostjale (endise ärinimega XXXAS) vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti

(tlk 29-30). 04.02.2011.a. saatis kostja kohtutäiturile e-kirjaga vastuse, millega teatas, et

võlgnikul on pangas pangakonto ning et vara arestimise hetkel olid XXXOÜ arveldusarvel

olemas rahalised vahendid summas 75 483,86 eurot. Lisaks teavitas kostja, et kõnealuse

pangakonto käsutamine ja kasutamine oli blokeeritud Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu

Andmebüroo poolt (tlk 31). Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.02.2011

korralduse nr 13-2.7/43683 kohaselt on XXXAS kohustatud arestima XXXOÜ pangakonto

võlasummas 400 882,94 eurot (tlk 114-116). 04.02.2011 on Politsei- ja Piirivalveameti

Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo esitanud Marfin Pank AS-le teatise, mille

kohaselt Rahapesu andmebüroo vabastab XXXOÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX ja

lubab kõik arveldusarvel olevad rahalised vahendid ülekanda vastavalt Maksu- ja Tolliameti

04.02.2011 korraldusele nr 13-2.7/43683. Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalosakonna

Rahapesu andmebüroo 15.02.2011 teatise kohaselt Rahapesu andmebüroo vabastab XXXOÜ

arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX ja lubab kõik arveldusarvel olevad rahalised vahendid

ülekanda vastavalt Maksu-ja Tolliameti 08.02.2011 korraldusele nr 13-2.7/47316 (tlk 117).

18.03.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale uue päringu ning palus selgitada, miks ei ole arestitud

raha kantud üle kohtutäituri arvele ja miks on arvelduskonto jääk 0,00 eurot, kui arvelduskonto

oli arestitud kohtutäituri poolt (tlk 32). 21.03.2011.a. vastusega teatas kostja, et rahalised

vahendid on kantud Maksu- ja Tolliameti kontole Maksu- ja Tolliameti 08.02.2011.a. korralduse

nr 13- 2.7/47316 alusel ja Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo 15.02.2011.a.

korralduse nr 1-20/727-2 alusel, millega RAB määras rahaliste vahendite ülekandmise Maksu-

ja Tolliameti kontole (tlk 33).

Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude taotledes kostjalt 75

483,86 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Hageja on seisukohal, et tulenevalt

asjaoludest, et 24.01.2011 sõlmisid hageja ja OÜ-lt XXX nõude loovutamise lepinguga, millega

hageja omandas XXXOÜ vastu nõude summas 156 775,27 eurot, millele lisanduvad viivised ja

28.01.2011.a. sõlmisid hageja ja XXXOÜ notariaalse võlasumma tasumise ja sundtäitmisele

allumise kokkuleppe, millega XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot hageja

ees ning kohustus alluma sundtäitmisele ning 28.01.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale vara

hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, mille alusel kuulus arestimisele summa 227 522,81

eurot, pidi kostja kandma XXXOÜ arveldusarvel olnud rahalised vahendid kohtutäitur Marek

Laanemetsa kontole, kes oleks saanud täitemenetluses Cellnex Õigusbüroo OÜ-le kui

sissenõudjale välja maksta. Seoses sellega, et kostja seda teinud ei ole, on kostja tekitanud

hagejale kahju summas 75 483,86 eurot, mis kulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Kostja leiab, et 24.01.2011 OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on

näilik tehing TsÜS § 89 mõistes ning tegelikult ei ole kunagi eksisteerinud nõuet XXXOÜ vastu,

mida lepingu alusel loovutati. Samuti on kostja hinnangul näilik tehing 28.01.2011.a. hageja ja

XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalne võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe,

millega XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot hageja ees ning kohustus alluma

sundtäitmisele. Kostja leiab, et kuna tema tegevus OÜ XXXOÜ pangakontode arestimisel ja sealt

rahaliste vahendite välja kandmisel Maksu-ja Tolliametile toimus vastavalt Rahapesu

andmebüroo korraldusele nr 1-20/727-12, siis puudub kostja käitumises õigusvastasus. Samuti

leiab kostja, et hagejal puudub kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Hageja tegevuse eesmärgiks

eelnimetatud tehingute teostamisel oli Rahapesu andmebüroo ja Maksu-ja Tolliameti

ettekirjutuste ja korralduste täitmise vältimine.

Kõigepealt kohus tuvastab, kas kostja poolt XXXOÜ arveldusarvel olnud rahaliste vahendite

ülekandmisel Maksu- ja Tolliameti kontole oli aluseks Politsei- ja Piirivalveameti

Kriminaalosakonna Rahapesu andmebüroo vastav korraldus.

Vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 40 lg 1

kohaselt rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral

ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või

ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara

suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol

oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul

loal. Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus

konto debiteerimise juhiseid. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et Rahapesu andmebüroo võib

ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes

1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu

kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul

alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu

kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda

kasutatakse terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 40 lg 3 1 kohaselt täite- või pankrotimenetluses

ei või arestida ega võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas

paragrahvis sätestatud korras kehtestatud käsutuspiirang.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hageja seisukohaga, et RahaPTS 40 lg 2 alusel ei saa

Rahapesu

andmebüroo

anda

piirangualuse

vara

käsutamiseks

krediidi-

või

finantseerimisasutusele maksejuhised, vaid RAB tegevus saab olla üksnes n-ö passiivne. RAB

saab piirata kontol oleva vara käsutamist ning põhjendatud juhul seatud piirangut leevendada

(s.h anda loa kehtestatud käsutuspiirangust kõrvelekaldumiseks) või piirang lõpetada. Seega

juhul kui konto (raha) omanik soovib raha käsutada, siis on see võimalik, kui RAB annab selleks

loa. Eelminetatud sätetest tuleneb, et RAB-l ega mistahes kolmandal isikul, oleks õigus ise kontol

asuvat raha omal äranägemisel kasutada ja/või käsutada. Ka Riigikohus on leidnud (nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.02.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-3-1-34-12), et piirangu alusel kontol

oleva raha omanik on konto omanik, seni, kuni ei ole kinnitust leidnud teistsugune asjaolu.

Kohus leiab, et XXXAS-le adresseeritud RAB 15.02.2011 kirjast nr 1-20-727-2 “Makse

teostamine rahapesukahtluse kontrolltoimikus nr 1000704” nähtuvalt ei ole RAB andnud Marfin

Pank AS-le mingit maksejuhist ega korraldust ülekande tegemiseks XXXOÜ arvelduskontolt

Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, vaid andis pangale üksnes loa kalduda Maksu-ja

Tolliameti 08.02.2011 korralduse täitmiseks kõrvale RAB ettekirjutusega kehtestatud

käsutuspiirangust. Seega kohtu hinnangul XXXAS-le ei tekkinud RAB 15.02.2011 kirja alusel

mingit kohustust vaidlusaluse 75 483,86 eurot üleandmiseks XXXOÜ arveldusarvelt Maksu- ja

Tolliameti arvelduskontole.

Täitemenetluse seadustiku § 65 lg 1 kohaselt arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus

arestitud asjale, lg 2 kohaselt arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu

alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti; lg 3 sätestab,

et varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust

eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja

arestipandiõigusest eespool. Nimetatud sättest tuleneb täitemenetluse jaoks oluline reegel, mille

kohaselt kehtib täitemenetluses prioriteetsuse põhimõte, ehk, kellel on eelis ajas, sellel on eelis

õiguses. Seega on eelis sellel, kelle nõude osas on esimesena mingi vara osas arest kehtestatud.

Kuna kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt vara kontol või arveldusarvel arestimine on

registreeritud 28.01.2011 ja Maksu-ja Tolliameti korraldus rahaliste vahendite üleandmiseks

registreeriti 08.02.2011, siis käesoleval juhul on hageja poolt algatatud täitemenetluses antud

korraldus ajaliselt enne Maksu- ja Tolliameti korraldust. Seega lähtuvalt täitemenetluses

kehtivast prioriteetsuse põhimõttest oleks väljakanne võlgniku kontolt pidanud toimuma

hagejale alles seejärel, juhul kui vahenditeks jätkuks, Maksu- ja Tolliametile.

Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja

kostjalt nõuab.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 5 ja p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega

ja/või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §

127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või

mittevaraline, varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise

tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel

peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab

olema kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu tõendamiskoormis on hagejal.

Hageja nõude kohaselt tuleneb temale tekkinud kahju hageja poolt OÜ-lt XXX 24.01.2011

lepinguga omandatud nõudest XXX OÜ vastu, mida on XXXOÜ notariaalse võlasumma

tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppega tunnistanud ning mille sissenõudmine on

seoses kostja õigusvastase tegevusega ebaõnnestunud. Hageja kahju suurus on see rahasumma,

mis oli XXXOÜ konto, s.o. 75 483,86 eurot.

Kostja on esitanud vastuväite, et 24.01.2011.a. OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude

loovutamise leping ja 28.01.2011.a hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalne võlasumma

tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe, millega XXX OÜ tunnistas võlgnevust summas

209 294,99 eurot, näol on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes.

Kuigi üldjuhul saab lepingu tühisusele tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o vaid

lepingupool, siis Riigikohtu 2. novembri 2011 lahendis nr 3-2-1-95-11 on Riigikohus jaatanud

ka tehingu pooleks mitteoleva isiku õigust tugineda väitele, et see tehing on näilik. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on kostjal õigus tugineda väitele, et hageja ja

XXX OÜ ning hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud lepingud on näilikud.

TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et tehing on näilik, mille puhul on pooled kokk leppinud, et tehingu

tegemiselt tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad

jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingu tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Tehingute näilikkuse hindamisel tuleb arvestada

sellega, et näiliku tehingu sõlmimisel üritavad pooled jätta muljet tehingu tegelikust kehtivusest.

Näiliku tehinguga soovitakse saavutada kindlat tagajärge, mille annaks sama tehingu sõlmimine

n-ö reaalsena ehk vastava tehingu tegelik täitmine, ja sellega kaasnevad tavapärased õiguslikud

tagajärjed. Soovitavast eesmärgist lähtudes üritatakse näilikku tehingut näidata tavalise

majandustehinguna, mistõttu tehakse pingutusi, et selline näivus luua.

Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates ja analüüsides tehingute kronoloogiat asub kohus

seisukohale, et OÜ XXX ja Cellnex Õigusbüroo vahel 24.01.2011 sõlmitud nõude loovutamise

leping ning XXX OÜ ja Cellnex Õigusbüroo OÜ vahel 28.01.2011 sõlmitud notariaalne

kokkulepe võlasumma tasumiseks ning kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta on näilikud

tehing TsÜS § 89 järgi, sest OÜ-l XXX puudus nõue XXXOÜ vastu, mille on OÜ XXX hagejale

loovutanud ja mille olemasolu on XXXOÜ 28.01.2011 hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud

notariaalses kokkuleppes võlasumma tasume kohta tunnistanud. Kohus põhjendab oma

seisukohta alljärgnevalt:

24.01.2011.a. OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkt 1.1. kohaselt

XXXOÜ võlgneb OÜ-le XXX 156 775,27 eurot, millele lisanduvad viivised, kuid ei täpsusta,

millest nõue on tekkinud ja nõude loovutamise lepingule ei ole lisatud ühtegi nõude aluseks

olevat kokkulepet. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on OÜ XXX äriregistrisse

kantud 06.10.2009 ja kustutatud 26.06.2013. OÜ XXX puhul oli tegemist äriühinguga, kelle

põhitegevusalaks on äriregistris märgitu põhjal: muud mujal liigitamata äritegevust abistavad

tegevused ning vastavalt registriandmetele ei ole nimetatud äriühing esitanud kunagi registrile

majandusaasta aruandeid. OÜ XXX aadressiks oli 16.11.2010 kuni 26.06.2013 XXX, Tallinn ja

juhatuse liikmeks 16.11.2010 kuni 26.06.2013 XXX (tlk 65-67). Äriregistri teabesüsteemi

väljavõtte kohaselt XXX on seotud 54 äriühinguga, kellest 47 aadress on märgitud XXX , Tallinn

(tlk 68-78). Kohus on 03.11.2014 toimunud eelistungil palunud hagejalt selgitust, millisest

õigussuhtest on tekkinud OÜ XXX nõue XXXOÜ vastu ning hagejale selgitanud, et hageja peab

tõendama, et OÜ XXX poolt hagejale loovutatud nõue XXXOÜ vastu on kehtiv nõue. Selle peale

on hageja 24.11.2014 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas selgitanud, et tal ei ole õnnestunud

leida tõendeid nõude kohta, sest peale võlatunnistuse allkirjastamist muutus hagejal võlgnikuga

suhtlemine keeruliseks, kuivõrd võlgnik ei näidanud peale seda enam üles valmisolekut võlga

tasuda ja on asunud ennast varajama. Hageja ei ole suutnud kohtule selgitada, millisest

õigussuhtest on OÜ-l XXX tekkinud väidetav nõue XXXOÜ vastu. Kohtule jäävad arusaamatuks

hageja selgitused raskustest väidetava võlgnikuga ühendust saada seoses hageja nõude kohta

täiendavate dokumentide saamiseks. Kohus märgib, et hageja on nõude omandanud OÜ-lt XXX

ning OÜ-l XXX hagejale nõuet loovutades pidi viimasel olema ka nõuet tõendavad dokumendid

ja viimane pidi selgitama hagejale nõude aluseks olevaid asjaolusid. Loovutada saab siiski vaid

nõuet, mis reaalselt eksisteerib. Asjaolu, et OÜ-l XXX oli nõe XXXOÜ vastu, mida OÜ XXX

on hagejale loovutanud, ei ole hageja aga tõendanud.

28.01.2011, s.o 4 päeva pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist on hageja ja XXXOÜ

sõlminud notariaalse kokkuleppe, milles on osapooled kokku leppinud, et XXXOÜ võlgneb

hagejale juba 209 294,99 eurot ning pooled on sõlminud Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18

mõttes kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Kohe samal päeval, s.o. 28.11.2011 on

hageja poolt esitatud kohtutäiturile täitemenetluse algatamise avaldus ning palutud kohtutäituril

viivitamatult arestida võlgniku kontod kuna väidetavalt võlgnik on asunud oma vara varjama ja

ennast maksejõuetuks muutma. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 24 on kohtutäitur

kohustatud täitemenetluse algatamisel toimetama võlgnikule kätte täitmisteate. Täitemenetlus

loetakse alanuks pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule. Tulenevalt Täitemenetluse

seadustiku § 25 on kohtutäitur kohustatud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei

ole lühem kui 10 päeva. Täitemenetluse § 64 lg 2 sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest

tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur

võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärge ka enne täitmisteate saamist.

Olukorras, kus võlgnik on samal päeval sõlminud notariaalse kokkuleppe võlasumma tasumiseks

ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta ei saa kohtu hinnangul kuidagi asuda seisukohale,

et võlgnik oleks asunud oma vara varjama või ennast maksejõuetuks muutma. Selles tulenevalt

jääb kohtule arusaamatuks, mis on kohtutäitur Marek Laanemets kohe samal päeva s.o.

28.11.2011 otsustanud viivitama arestida võlgniku kontod. Sellise tegevusega võis kohtutäitur

Marek Laanemets kaasa aidata näiliku tehingu teostamisele hageja, OÜ XXX ja XXXOÜ poolt.

Kohus märgib, et nii 24.01.2011 hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud nõude loovutamise

kokkuleppe sõlmise ajal kui 28.01.2011 hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalse

võlasumma tasumise kokkuleppe ja sundtäitmise allumise kokkuleppe sõlmimise ajal oli teada,

et Politsei –ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo poolt oli tehtud

14.12.2010 ettekirjutus XXXAs-le XXXOÜ arveluskonto kasutamise piirangu kehtestamiseks

kuni 60 tööpäevaks rahapesukahtluse raames. Seega hageja, XXX OÜ ja XXXOÜ vahel tehtud

tehingud olid tehtud ajal, mil XXXOÜ arveldusarve kasutamine oli piiratud Rahapesu

Andmbeüroo poolt seoses rahapesu kahtlusega XXXOÜ poolt ja XXXOÜ-t ähvardas oht, et

rahapesu andmebüroo või prokuratuur võib taotleda RahaPTS § 40 lg 7 alusel halduskohtult luba

vara riigi omandisse kandmiseks.

Kõiki kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et.

24.01.2011 hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud nõude loovutamise kokkulepe ja 28.01.2011

hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalse võlasumma tasumise kokkuleppe ja sundtäitmise

allumise kokkuleppe sõlmimise olid näilikud tehingud TsÜS § 89 lg 1 mõistes ja seega TsÜS §

89 lg 2 alusel tühised. Kohus leiab, et nimetatud tehingutega sooviti saavutada kindlat tagajärge,

st tekitada XXXOÜ sissenõutavaks muutunud ja sundtäitmisele kuuluv kohustus hageja ees ja

mille eesmärgiks oli Rahvapesu Andmebüroo ja Maksu- ja Tolliameti poolsete ettekirjutuste ja

korralduste vältimine ja XXXOÜ arveldusarvel olnud vahendite väljaviimine.

Kuna TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingu ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis ei

saanud nimetatud tehingutest tekkida hagejale ka õigusi ega kohtusi. Seega hagejal puudus nõue,

mille täitmiseks on kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt algatatud täiteasi nr 014/2011/98 ja

koostatud XXXOÜ arveldusarve arestimisakt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

hagejale tekkinud kahju ei ole leidnud tõendamist.

Kuivõrd kahju on tõendamata, siis puudub vajadus hinnata kostja tegevuse õiguspärasust

XXXOÜ arveldusarvel olnud rahaliste vahendite ülekandmisel Maksu- ja Tolliametile.

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis

taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud

hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind

75 473,86 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg te 1 ja 2 järgi tuleb menetlust lõpetavas lahendis otsustada menetluskulude jaotus

poolte vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks

rahaliselt. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seetõttu tuleb määrata

hageja poolt kostjale hüvitatavate kulude summaks null eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik