2-15-1630/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-1630

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Tõnis Jalaka vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

462,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Tõnis Jalakas; isikukood 35703206021,

elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Tõnis Jalaka vastu 5.

jaanuaril 2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1200146/96ta alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Tõnis Jalakalt Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650) kasuks välja:

2.1. 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot ja 2 senti (sealhulgas tagastamata

krediidisumma 234 eurot ja 28 senti, järelmaksuintress 16 eurot ja 30 senti ning viivis

ajavahemiku 12. oktoober 2013 – 2. veebruar 2015 eest 33 eurot ja 44 senti);

2.2. alates 3. veebruarist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 10,90%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis ulatuses,

mis ületab 10,90% aastas) rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Tõnis Jalakalt välja menetluskulu 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 65 senti

Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

16. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS

§ 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 5. jaanuaril 2012. a. järelmaksulepingu nr

1200146/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksu summa 467,50 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 11. oktoobril 2013 üles

põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järelmaksulepingu alusel põhivõla 234,28 eurot,

järelmaksuintressi 16,30 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 82,84 eurot ning tasumata krediidiintressi 1,88 eurot ja alates 3. veebruarist

2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata

krediidisummalt aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 234,28 eurot ja järelmaksuintressi 16,30 eurot osas on

tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles,

järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399

lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.

6. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist tasunud järgmised

maksed: 5.11.2013 summas 13,99 eurot, 5.12.2013 summas 13,99 eurot, 5.01.2014 summas

13,99 eurot, 5.02.2014 summas 13,99 eurot, 5.03.2014 summas 13,99 eurot, 5.04.2014 summas

13,99 eurot ja 5.05.2014 summas 13,99 eurot, kokku 97,93 eurot. VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2

kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja alles teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks.

Hageja väitel tekkis tal võla sissenõudmise kulu summas 63,90 eurot enne lepingu ülesütlemist

lepingu ülesütlemisega seoses kostjale saadetud kirjade ja teadete tõttu. Seega tuleb pärast

lepingu ülesütlemist tasutud 97,93 eurot arvestada esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude

katteks. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 63,90 eurot ei ole seega õiguslikult

põhjendatud, kuna kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksed kokku summas 97,93

eurot katavad täielikult hageja võla sissenõudmise kulude nõude.

7. Kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksete ülejäänud summa 34,03 eurot tuleb

arvestada võlgnetava põhisumma katteks. Kuivõrd hageja on põhivõlast maha arvestanud

suurema summa, on hageja nõue põhivõla 234,28 euro osas õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses

sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata

järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma

väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub

väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab

krediidisaaja

krediidiandjale

viivist

lepingujärgse

krediidiintressiga

võrdses

määras

krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust

tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). ). Ka Euroopa Kohus on

leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust

(vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín

Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata

sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

10. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus

intressimäärana.

11. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas,

milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas,

VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus,

milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud

intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja

antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda,

kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 10,90%).

Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et

võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415

lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras

10,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

12. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 12.

oktoober 2013 – 2. veebruar 2015 eest viivis summas 33 eurot ja 44 senti

(234,28*478/365*0,109) ning alates 3. veebruarist 2015 kuni põhivõla (234,28 euro) täieliku

tasumiseni viivis 10,90% tagastamata põhivõlalt aastas.

13. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 11. oktoobril 2013 lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, siis ei ole kohtul võimalik mõista

kostjalt hageja kasuks välja enne 11. oktoobrit 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida

hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt

väljamõistmiseks summas 1,88 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 67% ulatuses.

15. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 214 eurot, sh

riigilõiv 100 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2234

nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 18).

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg

1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-

st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis

ei sisalda käibemaksu.

17. Hageja menetluskulud koosnevad seega hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 100 eurot ja

esindajatasust summas 95 eurot, kokku 195 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 67%

kostja kanda ja 33% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu

130 eurot ja 65 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja

ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik