3-15-520/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-15-520

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-520

Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale seadustes ja õigusaktides ettenähtud kogus liha iga toidukorra kohta ja serveerida liha ülejäänud toidust eraldatult Menetlustoimingud Menetlusabi taotluse lahendamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.L. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumisest.

2. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. esitas 02.03.2015.a Tallinna Vanglale vaide nõudega väljastada kaebajale seadustes ja õigusaktides ettenähtud kogus liha iga toidukorra kohta ja serveerida liha ülejäänud toidust eraldatult. 03.03.2015.a esitas M.L. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Tallinna Vanglat väljastama kaebajale seadustes ja õigusaktides ettenähtud kogus liha iga toidukorra kohta ja serveerima liha ülejäänud toidust eraldatult. Ühtlasi palub M.L. vabastada end riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd M.L. on esitanud Tallinna Vangla direktorile vaide, on esitatud taotlus lubatav.

3. M.L. on esitanud taotluse enda vabastamisest riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Taotlusele lisatud K-Raha väljavõttest nähtuvalt on M.L.l vabu vahendeid 03.03.2015.a hetke seisuga 0 eurot. Tema sissetulek kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 52 eurot. Mahaarvatavatest kulutustest moodustab kinnipidamine nõuete fondi 26 eurot ja vabanemisfondi 10,4 eurot. Seega on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 7,8 eurot. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ning teadaolevalt ei ole tal muud vara, mille arvelt tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud 15 euro suurust riigilõivu. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja taotlus tuleb HKMS § 110 lg

1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldada, sest kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja võimetu tasuma riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses.

4. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vaidemenetluse ajal eeldab, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2014.a määrus nr 3-14-51942). Kohus leiab, et vaide esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning vaide eduväljavaated ei ole kuigi suured. Vaidest ega esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, et vangla oleks keeldunud vaide esitaja toitlustamisest vastavalt kehtivatele normidele ning vangla ei ole ühestki õigusnormist tulenevalt kohustatud serveerima kinnipeetavale liha eraldatuna ülejäänud toidust. Liha serveerimine koos toiduga ei saa tekitada vaide esitajale mingisuguseid pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys