2-15-2213/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2015.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-2213

Tsiviilasi

OÜ XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: OÜ XXX (registrikood XXX, XXX)

Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX, e-

post XXX)

Ajutine

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(asukoht

OÜ

Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25 Tallinn, telefon

50 18840, e-post maire.arm@kraaviab.ee)

Kohtuistungi

toimumise

kuupäev

2. märtsil 2015.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja OÜ XXX (registrikood XXX, XXX) pankrot 11. märtsil 2015.a

kell 14.00.

3. Nimetada OÜ XXX pankrotihalduriks Maire Arm (asukoht OÜ Advokaadibüroo

Kraavi

&

Partnerid,

Tatari

Tallinn,

telefon

18840,

e-post

maire.arm@kraaviab.ee).

4. Määrata OÜ XXX võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30. märts 2015.a

algusega kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Keelata OÜ-l XXX ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

7. Peatada OÜ XXX vara suhtes toimuv sundtäitmine.

8. Saata määruse ärakiri OÜ-le XXX, pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Määrata OÜ XXX ajutise pankrotihalduri Maire Armi töötasuks 1083 eurot (sh

käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 180 eurot (sh käibemaks).

11. Välja mõista OÜ XXX ajutise pankrotihalduri Maire Armi töötasu 1083 eurot (sh

käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitis summas 180 eurot (sh käibemaks) OÜ

XXX pankrotivarast.

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OÜ XXX esitas 11.02.2015 võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 18.02.2015 määrusega

avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Avalduse kohaselt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik ootustele mittevastanud

klientide

arvu

ja

sellest

tulenevalt

ebaõnnestunud

äriplaani.

Avaldaja

põhjendas

pankrotiavalduses püsivat maksejõuetust asjaoluga, et kuivõrd ettevõtte majandustegevus on

lõppenud, siis puuduvad varad kohustuste täitmiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Maire Arm esitas 27.02.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

tuvastas ajutine haldur, et OÜ XXX kohustuste suuruseks on 117 772,69 eurot. Avaldajal

igasugune vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Maksejõuetus kujunes ajutise halduri esialgsel hinnangul hiljemalt välja 2014.a. lõpuks, mil

võlgniku väitel lõppes sisuline majandustegevus. Samas ei saa välistada varasemat

maksejõuetuse tekkimise aega. Maksejõuetuse tekkimise peamisteks põhjusteks on ajutise

halduri hinnangul võlgniku ebaõnnestunud majandustegevus ning klientide puudus, mis ei

võimaldanud täita kohustusi rendileandja ees. Maksejõuetust võis lisaks süvendada võimalik

äriühingu varade kasutamine ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Samas ei ole viimasena

mainitud asjaolu võimalik täieliku veendumusena sedastada ajutise pankrotimenetluse jooksul

kogutud info alusel. Ajutise pankrotimenetluse raames ei ole maksejõuetuse põhjusena

tuvastamist leidnud kindlaid kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigu võlgniku

juhatuse tegevuses, siiski ei ole hetkel võimalik neid ka täielikult välistada. Võimalikest

koosseisudest toob ajutine haldur esile äriühingu varade kasutamise võlgnikuga mitteseotud

eesmärgil (korduvad sularaha väljavõtted seni tuvastamata eesmärkidel). Ajutise halduri

esialgsel hinnangul võivad eelnimetatud tehingud teoreetiliselt olla aluseks nõuete esitamiseks

kolmandate isikute vastu. Siiski eeldaks eelmainitud asjaolude väljaselgitamine põhjalikumat

analüüsi, mida oleks võimalik läbi viia üksnes pankroti väljakuulutamise korral. Ühtlasi ei saa

välistada võlgniku ettevõtte üleminekut, kuivõrd võlgniku poolt varasemalt opereeritud ööklubi

„XXX“ tegutseb jätkuvalt edasi alates 2014. aasta septembrist uues tegevuskohas (ehk alates

ajast, mil võlgniku tekkisid makseraskused).

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ XXX on püsivalt

maksejõuetu, kuna pole võimeline võlausaldajate nõudeid täitma. Kuna võlgnikul ei ole

vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine haldur teinud ettepaneku tasuda

ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kui nimetatud summat ettemaksuna

ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus

määrata ajutise halduri tasuks 1083 eurot (sh käibemaks) ning hüvitada büroole vajalike

kulutuste katteks 180 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 1263 eurot (sh käibemaks). Ajutine

haldur märkis, et on nõus jätkama OÜ XXX pankrotihaldurina. Võlgnik kohtuistungil ei

osalenud ning ajutise halduri aruandele ja tasu ning kulutuste suurusele vastuväiteid pole

esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ XXX pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6

Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on

püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 117 772,69 euro ulatuses ning vara puudub.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et OÜ-l XXX ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse

kulusid katta. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa. Kohus tegi 02.03.2015 määrusega OÜ XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda hiljemalt 09.03.2015 OÜ XXX pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 2000 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. AS XXX on nimetatud summa tasunud 04.03.2015.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks on ettemaksuna

tasutud kohtu poolt määratud summa, siis esineb alus pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 29

lg 3 tulenevalt. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste,

juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel

võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1

ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 9,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 902,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 180,50 eurot, kokku 1083 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 95 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur

hüvitada büroole 180 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu ja kulutused kokku on 1263

eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg

2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud

kulutused pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivaras selleks vahendeid ei ole ning ajutine

haldur on sellest tulenevalt palunud tasu ja kulutuste hüvitise välja mõista riigi vahenditest 397

euro ulatuses.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul puudub alus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate vajalike kulutuste väljamõistmiseks riigi vahenditest, kuivõrd kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti põhjusel, et kohtu poolt määratud ettemaks pankrotimenetluse kulude katteks

on tähtaegselt tasutud.

Kohus märgib, et PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas

ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

Kohus määrab kindlaks ajutise halduri tasu ja hüvitise vajalike kulutuste katteks summas 1263

eurot (sh käibemaks) ning mõistab need PankrS § 150 lg 2 alusel välja pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik