Legislator Case Law & Legislation
3-14-50807/41 AI generated

3-14-50807/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50807/41
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav Peeter Kangro esitas Tartu linna valimiskomisjonile taotluse 25.05.2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemise võimaldamiseks. P. Kangro avaldus

Legislator headnote

AI generated

3-14-50807/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: P. Kangro avaldus

Keywords

AI generated
plea of constitutional grievance derogation in time of emergency cruel and degrading treatment procedural objections penalties and measures third-party claim procedure in attachment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50807

Haldusasi

Peeter Kangro kaebus Põltsamaa Vallavalitsuse

07.05.2014. a vastuse nr 11-11/477-2 tühistamiseks ja

Peeter Kangro Euroopa Parlamendi valijate nimekirja

kandmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.11.2014. a ja 13.01.2015. a

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Peeter Kangro määruskaebused

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Peeter Kangro

vastustaja Põltsamaa Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus Peeter Kangro määruskaebuses Tartu Halduskohtu 04.11.2014. a

määrusele seoses kaebaja määruskaebusest loobumisega.

Jätta Tartu Halduskohtu 13.01.2015. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Peeter Kangro esitas Tartu linna valimiskomisjonile taotluse 25.05.2014

toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemise võimaldamiseks. P. Kangro avaldus

edastati menetlemiseks Põltsamaa Vallavalitsusele.

2. Põltsamaa vallasekretär teatas 07.05.2014. a vastuses nr 11-11/477-2, et hääleõiguslik ei saa

olla isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

3. P. Kangro esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põltsamaa Vallavalitsuse 07.05.2014. a vastuse

nr 11-11/477-2 tühistamiseks ja P. Kangro Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 04.11.2014. a määrusega P. Kangro kaebuse.

Halduskohus leidis, et kuna vaidlustatav Põltsamaa vallasekretäri vastus ei ole haldusakt, vaid

toiming, siis ei ole tühistamiskaebuse esitamine lubatav. Kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus nimetatud vastuse tühistamise nõude esitamiseks. Samuti ei ole vajalik suunata

kaebajat toimingu õigusvastasuse tuvastamisnõude esitamisele, kuna kaebaja on esitanud ka

kohustamisnõude, mis hõlmab tuvastamisnõuet. P. Kangro kaebus tühistamisnõude osas

kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

Esitatud kohustamisnõudega ei ole võimalik saavutada eesmärki kaebaja valijate nimekirja

kandmiseks, kuna Euroopa Parlamendi valimised on käesolevaks hetkeks juba toimunud.

Puudub vajadus kaebuse edasiseks menetlemiseks ja kaebus kohustamisnõude osas tuleb selle

esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas ei ole leitud, et kinnipeetavate hääletamisõiguse

piirang on iseenesest lubamatu. Vastuolu hääletamisõiguse piirangu ja isiku põhiõiguste vahel

on leitud juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja

raskust või muid individuaalseid asjaolusid. Karistusregistri andmetel kannab kaebaja 12 aasta

5 kuu ja 13 päeva pikkust vangistust teise inimese tapmise, narkootilise ja psühhotroopse aine

suures koguses käitlemise ning narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise

eest. Kaebaja puhul ei ole hääletamisõiguse piirang ebaproportsionaalne ja Euroopa

Parlamendi valimise seaduse § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 kohaldamine tema suhtes vastuolus

põhiseadusega.

5. P. Kangro esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.11.2014. a määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt peab P. Kangro ebaõiglaseks, et teda on alandatud ning

diskrimineeritud teiste Euroopa liikmesriikide vangidega võrreldes, kellel oli õigus Euroopa

Parlamendi valimistel realiseerida oma valimisõigust. P. Kangro palub määruskaebuses

tuvastada Euroopa Parlamendi valimiste õigusvastasus Eestis ja tagastada talle tema esitatud

pöördumised, kuna ta ei saa enam aru, mille üle ta kaebab.

6. Tartu Halduskohus võttis 13.01.2015. a määrusega P. Kangro määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 04.11.2014. a määruse tühistamise nõudes menetlusse, jättis määruskaebuse

rahuldamata ja esitas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

7. Tartu Halduskohtu 13.01.2015. a määrusega tagastati läbivaatamatult P. Kangro määruskaebus

Eestis toimunud Euroopa Parlamendi valimiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS §

206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 6 alusel.

Halduskohus leidis, et kaebajal puudub määruskaebuse esitamise õigus, kuna ta ei ole

Euroopa Parlamendi valimiste õigusvastasuse tuvastamise nõuet kaebuses esitanud ja

vaidlustatud 04.11.2014. a määruses ei ole seda käsitletud.

8. P. Kangro esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.01.2015. a määruse

vaidlustamiseks. Määruskaebuse kohaselt taotleb P. Kangro probleemile lahendust, mis sobiks

kõikidele osapooltele ja õigusvastasuse tuvastamist Euroopa Parlamendi valimistel Eesti

Vabariigis. Valimised peavad olema ausad ja õiguspärased ning Põltsamaa Linnavalitsus ega

kohus ei ole pädevad tuvastama valimiste õigusvastasust ja tühistama Euroopa Parlamendi

valimisi. Seega puudub Eesti Vabariigis tõhus õiguskaitsevahend Euroopa Parlamendi

valimiste õigusvastasuse tuvastamiseks. P. Kangrol ei olnud varem kohustust esitada kaebuses

nõuet valimiste õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna argumenteeritud väidet võib esitada kogu

siseriikliku menetluse ajal, mh esmapöördumisel Riigikohtusse. Samas leiab kaebaja, et

määruskaebus selles osas, kus ta esitas tühistamis- ja kohustamiskaebuse on kaotanud oma

tähenduse, kuna ta nagunii ei saa osaleda Euroopa Parlamendi valimisel.

9. Tartu Halduskohus võttis 11.02.2015. a määrusega P. Kangro määruskaebuse menetlusse,

jättis määruskaebuse rahuldamata ja esitas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et P. Kangro määruskaebuse menetlus Tartu Halduskohtu

04.11.2014. a määrusele kuulub lõpetamisele. Tartu Halduskohtu 13.01.2015. a määrus tuleb

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebustele peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

11. HKMS § 209 sätestab, et määruskaebuse esitajal on õigus kuni määruskaebuse

lahendamiseni määruskaebusest loobuda. Praegusel juhul on kaebaja oma 25.01.2015 esitatud

määruskaebuses leidnud, et puudub alus tühistada Põltsamaa Vallavalitsuse 07.05.2014. a

kirja nr 11-11-/477-2, kuna see ei oma enam mingit tähtsust, kuna Euroopa Parlamendi

valimised on juba toimunud ja seega ei oleks tal enam võimalik nendest osa võtta.

Ringkonnakohus leiab, et sellega on ta loobunud Tartu Halduskohtu 04.11.2014. a määruse

vaidlustamisest ja menetlus selle määruskaebuse menetluses kuulub lõpetamisele.

Ringkonnakohus märgib, et seoses sellega ei saa kaebaja enam seda määrust vaidlustada.

12. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused ka Tartu Halduskohtu 13.01.2015. a määruse

tühistamiseks. 18.11.2014 esitatud määruskaebuses on kaebaja taotlenud halduskohtu

04.11.2014. a määruse tühistamist ja Euroopa Parlamendi valimiste õigusvastasuse

tuvastamist Eestis (tl 79). Kaebaja on ka ise määruskaebuses leidnud, et tal puudub õigus

nõuda halduskohtult Euroopa Parlamendi valimiste õigusvastasuse tuvastamist Eestis.

Halduskohus on õigustatult leidnud, et kaebaja selline taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

kaebaja ei ole sellist taotlus varem esitanud ja seda ei ole halduskohus ka varem käsitlenud.

Mis puudutab kaebaja väidet, et tal on kogu menetluse vältel õigus oma kaebust täiendada

täiendavate nõuetega, siis kuna kaebaja esialgne kaebus tagastati, siis puudub halduskohtu

menetluses kaebus, mida on võimalik täiendada. Peale selle on halduskohus viitega EIK

lahenditele leidnud, et kinnipeetavate hääletamisõiguse piiramine ei ole iseenesest lubamatu ja

vastuolu selle piirangu ning isiku põhiõiguste vahel on leitud, kui keelu kehtestamisel ei võeta

arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust või muid objektiivseid asjaolusid.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebaja leiab, et tema õigusi valimiste

nimekirja kandmata jätmisel on rikutud, siis on tal õigus nõuda selle toimingu õigusvastasuse

tuvastamist esitades sellekohase kaebuse halduskohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi