3-13-392/137 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

11.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-392

Haldusasi

OÜ Ardis Konsultatsioonid, OÜ Nemesten,

Mihkel Miilpalu kaebus Kunda Linnavolikogu

21.01.2013. a otsuse nr 01 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mihkel Miilpalu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Mihkel Miilpalu, esindaja Ingridt Allemann

kaebaja OÜ Ardis Konsultatsioonid

kaebaja OÜ Nemesten

vastustaja

Kunda

Linnavolikogu,

esindaja

vandeadvokaat Piret Blankin

kaasatud haldusorgan Lääne-Viru Maavalitsus

kolmas isik Adven Eesti AS

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus muutmata ja Mihkel Miilpalu

apellatsioonkaebus rahuldamata

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 10. aprillini 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kunda Linnavolikogu võttis 21.01.2013. a vastu otsuse nr 01 „Võidu tänava

kaugküttekatlamaja detailplaneeringu kehtestamine“, mille resolutsiooni p 1 kohaselt

kehtestatakse Kunda linna üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav Võidu tänava

kaugküttekatlamaja detailplaneering eesmärgiga rajada biokütusel katlamaja. Planeeringuga on

kavandatud jätkuvalt riigi omandis olevale maale moodustada katastriüksus kaugküttekatlamaja

teenindamiseks sihtotstarbega OS – soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

katastrisihtotstarbega tootmismaa 100%. Varem oli Võidu tänava piirkond üldplaneeringuga

reserveeritud elamuehituse reservmaaks. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on

Adven Eesti AS.

2. OÜ Ardis Konsultatsioonid, OÜ Nemesten ja Mihkel Miilpalu esitasid Tartu Halduskohtule

kaebuse Kunda Linnavolikogu 21.01.2013. a otsuse nr 01 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt kuuluvad OÜ-le Ardis Konsultatsioonid kinnistud Võidu 6 ja Kasemäe 7.

OÜ Nemesten kasutab juba 3 aastat kinnistut Kasemäe 7 ja seal asub eakate kodu Villa Alfred.

Mihkel Miilpalule kuulub vallasvarana Võidu 12 olemasolev hoone.

Vaidlustatav otsus puudutab planeeritava katlamaja naaberkinnistute omanike ja elanike huve

ning õigusi, kuna linna üldplaneeringus olev elamumaa muutuks planeeringuga tööstusmaaks.

Võidu tänav asub elamurajoonis ja ei ole katlamaja rajamiseks sobiv koht. Kunda

Linnavolikogu otsus lähtub pigem Adven Eesti AS majanduslikest huvidest.

Vastustaja ei ole otsuse vastuvõtmisel kaalunud piisava põhjalikkusega naabruspiirkonnas

paiknevate kinnistute omanike ja üürnike huve ega kaasanud neid menetlusse. Samuti ei ole

tehtud nende isikutega planeeringu koostamisel koostööd. Puudub vajadus 14 aastat kehtinud

üldplaneeringu muutmiseks.

Kehtestatud detailplaneering riivab oluliselt Võidu 12 asuva hoone kasutusvõimalusi ja

arenguperspektiivi, kuna hoone on ostetud plaaniga pakkuda seal majutusteenust hiljemalt

Kunda reisisadama avamisest. Hoone paikneb Kunda linna sissesõidu alguses ning on

asukohajärgselt majutusteenuse pakkumiseks väga perspektiivne ehitis. Samuti on katlamaja

planeeringuala ainus koht, kuhu saaks rajada külalistemaja parkla.

Lisaks läheduses paiknevatele tööstusallikatele on täiendava õhusaasteallika lisamine lubamatu

ja rikub M. Miilpalu, kui kinnisvara omaniku õigusi oma vara kasutada ja käsutada ning

õiguspärast ootust kehtiva üldplaneeringu kontekstis. Menetlusveana on jäetud algatamata

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning puudub ka KSH mittealgatamise otsus

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsusega ei rahuldatud esitatud kaebust.

Kohtuotsuse kohaselt on planeeringulahendusega hõlmatud maa-alal asuv ja M. Miilpalule

kuuluv ehitis Võidu 12, vallasasi, mis seisab kasutuseta ja laguneb, mistõttu on keeruline

teoretiseerida, milliseid M. Miilpalu subjektiivseid õigusi hoone lähistele uue ehitise

püstitamine võiks rikkuda. Kaebuses on tuginetud eelkõige üldiste huvide kaitsele. Asjasse

puutumatud on kaebaja väited vaidlustatud detailplaneeringule aluseks olnud üldplaneeringu

menetlusnormide väidetava rikkumise kohta. Kaebajad on pöördunud kohtusse nn

populaarkaebusega ehk avalike huvide kaitseks.

Vaidlustatud otsuses on toodud õiguslikud ja faktilised alused ning kaalutlused. Kaevatav

haldusakt vastab vorminõuetele ning on motiveeritud. Kaebajatele on olnud Võidu tänava

kaugküttekatlamaja detailplaneeringu materjalid kättesaadavad. Vaidlustatava otsuse lisades on

piisava selgusega ära toodud planeeringu eesmärgid ja motiivid. Kaebusest nähtub, et

kaebajatele on arusaadavad nii haldusakti eesmärk kui sisu, neid kaasati detailplaneeringu

menetlusse, nad olid teadlikud erinevatest menetlusetappidest, neile jagati seletusi vastu võetud

detailplaneeringu sisu kohta ja juhiti tähelepanu vastuväidete ja ettepanekute esitamise

võimaluste kohta.

OÜ Ardis Konsultatsioonid ja OÜ Nemesten esitasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku

käigus vastuväiteid ja ettepanekuid, mille tagasilükkamist või heakskiitmist on vastustaja eraldi

põhjendanud. Lääne-Viru Maavalitsus on teostanud vaidlustatud detailplaneeringule

järelevalvet kahel korral. Katlamaja asukoha valik on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus

ning maavalitsus ega kohus ei saa määrata, kuhu midagi kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil ehitada.

Vaidlusaluses detailplaneeringu menetluses ei ole menetlusvigu, kuna kaugküttekatlamaja

asukoha osas tegi valiku Kunda linnavolikogu 12.12.2011, kui algatas detailplaneeringu.

Planeeritava katlamaja asukoht Võidu tänaval on parim võimalik valik neljast reaalsest valikust

ning vastustaja ei ole katlamaja asukoha valiku tegemisel õigusakte rikkunud. Kaebajate

viidatud nö viies alternatiiv Kalmistu teel eramute lähedal ei leidnud vastustaja poolt

käsitlemist reaalse alternatiivina. Kolmas isik märkis kohtuistungil, et viiendat alternatiivset

asukohta ei ole kaalutud, kuna seal on teisi miinuseid.

Kui reaalselt oleks katlamaja rajamiseks esitatavatele kriteeriumidele vastav ja Võidu tänava

asukohast parem asukoht olemas, siis oleks haldusorgan otsustatud selle kasuks. Võidu 10

asukoht on osutunud parimaks asukohaks asjakohaste kriteeriumite hindamise tulemusena.

Kaebajate väited katlamaja asukohavaliku osas on põhjendamatud ja tõendamata. Kaebajad ei

ole esitanud arvamust, milline kaalutud alternatiividest võinuks olla kaugküttekatlamajale

parem asukoht. Samuti ei ole kaebajad konkreetselt vaidlustanud katlamaja sobivuse hindamise

kriteeriume, nende hindamist ega seadnud kahtluse alla detailplaneeringu koostaja, arendaja ja

vastustaja pädevust neid kriteeriume hinnata.

Eluliselt ei ole usutav, arvestades kogu detailplaneeringu teavituskampaaniat kohalikus

ajakirjanduses, tähitud ja tavakirjade saatmist, ühise kaebuse esitamist kaebajatega, kes

aktiivselt planeerimismenetluses osalesid, et M. Miilpalu ei saanud teada

planeerimismenetlusest enne detailplaneeringu kehtestamise otsuse saamist. Vastustaja ei ole

rikkunud õigusaktides sätestatud korda isikute kaasamisel ja teavitamisel detailplaneeringu

menetluses. Planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg-te 2-5 kohaselt, seetõttu

pole KSH algatamine kohustuslik.

Menetluse jooksul ei ole kaebajad viidanud ühelegi olulisele asjaolule, mida vastustaja oleks

pidanud olulise asjaoluna haldusmenetluse seaduse § 4 alusel arvestama. Detailplaneeringu

kehtestamisel on järgitud kõiki planeerimisseaduse ja teiste seaduste nõudeid. Seega on

etteheited menetlusnormide rikkumisele põhjendamatud.

Käesolev vaidlus ei olnud keeruline ja vastustaja oleks pidanud enda esindamisega

kohtuistungil ja kirjalikus menetluses ise hakkama saama. Seetõttu jätab kohus tuginedes

muuhulgas väljakujunenud kohtupraktikale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109

lg 6 alusel kaebajatelt kohtukulud välja mõistmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste

endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Miilpalu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus seaduse ebaõige kohaldamise tõttu välja selgitamata ja hinnangu

andmata M. Miilpalu õiguste rikkumisele planeerimismenetluses. Tuginedes planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg-

tele 2 ja 4 oleks tulnud M. Miilpalu kui naabermaaüksusel asuva ehitise omanikku planeerimismenetluses kohelda

võrdselt nende isikutega, kes on naaberkinnisasjade omanikud. Kohus leidis aga ekslikult, et M. Miilpalu väited

vaidlustatud detailplaneeringu aluseks olnud üldplaneeringu menetlusnormide väidetava rikkumise kohta ei ole

asjakohased.

Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht seoses M. Miilpalule kuuluva ehitise olukorraga ja hoone tuleviku

arenguplaanidega. Kohus pidi lähtuma asjaolust, et ehitis on olemas ja asub maa-alal, milline oli üldplaneeringu

kohaselt mõeldud elamuehituseks. M. Miilpalu kui ehitise omaniku õiguste rikkumise seisukohalt ei oma tähtsust,

millal ta kavatseb ehitise korrastada ja välja arendada.

Kohus jättis põhjendamatult arvestamata väited, et planeeringu menetlemisel ei tehtud piisavalt koostööd

naabritega, sh M. Miilpaluga ning seadusega ettenähtud teavitamine toimus vigadega, kuna süstemaatilise

kohaliku ajakirjanduse jälgijana ei ole M. Miilpalu näinud piisavalt esinduslikult esitatud ajaleheteateid kõnealuse

detailplaneeringu kohta.

Kohus ei põhistanud, milles seisnes ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi arendaja Adven Eesti AS puhul, mis

kaalus üles üldplaneeringuga kehtestatud avaliku huvi planeeringualal. Seega asus kohus põhjendamatult kaitsma

erahuvi, tuvastamata eelnevalt sellise erahuvi ülekaalukust ja õiguspärasust. Ülekaalukaks ja õiguspäraseks

erahuviks, mis kaalub üles kehtestatud üldplaneeringu muutmise vajaduse, ei saa olla vajadus uue katlamaja

järele. Tähelepanu väärib maavanema antud soovitus Kunda Linnavolikogule kaaluda valitud katlamaja asukoha

sobivust linnas. Kohus ei lugenud maavanema soovitust tähelepanu väärivaks.

Kohus ei põhjendanud, milles seisneb kohtu veendumus, et planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga

tegevus. Planeeritavasse asukohta biokütusel toimiva katlamaja rajamise näol on tegemist olulise

keskkonnamõjuga tegevusega ning seetõttu tulnuks eelnevalt läbi viia keskkonnamõjude hindamine, mitte lähtuda

üksnes eelhinnangust. Tegemist on olulise menetlusveaga planeerimismenetluses, mis toob kaasa

detailplaneeringu kehtestamise tühistamise. Biokütusel toimiva katlamaja ehitamine ja selle töötamine ületab

eeldavalt kohaliku piirkonna keskkonnataluvuse, kuna katlamaja on märkimisväärne reostusallikas ja katlamaja

ehitamiseks ning tegutsemiseks on vajalik saasteluba. Detailplaneeringu dokumentatsioonist ei selgu katlamaja

tehnoloogiline lahendus piisavalt täpselt tegemaks järeldusi välisõhu kvaliteedi kohta Võidu 12 elumaja juures.

Puuduvad andmed korstna kõrgusest, tahkete osakeste püüdmise ja suitsugaaside puhastamise kohta, tegemata on

hajuvusarvutused. Detailplaneeringust ei selgu keskkonnaalase eelhinnangu seotuse tugevust detailplaneeringuga

kavandatava suhtes.

Vastustajalt mõista välja M. Miilpalu kasuks viimase poolt nii halduskohtus kui ringkonnakohtus tasutud

riigilõivud ja muud menetluskulud vastavalt menetluskulude dokumentidele.

5. Kunda Linnavolikogu leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kunda linna menetluskulud mõista

välja M. Miilpalult ja M. Miilpalu menetluskulud jätta tema enda kanda.

Vastuse kohaselt tuleb jätta M. Miilpalu apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna kaebaja on

esitanud apellatsioonkaebuse hilinenult. Apellatsioonkaebus esitati 30.12.2013, kuigi esitamise

tähtaeg oli 28.12.2013. a ja kohtul puudus õigus nimetatud tähtaega 03.12.2013. a ebatäpsuse

parandamise määrusega pikendada kuni 02.01.2014.

M. Miilpalu ei esitanud kaebuses väidet, et kaugküttekatlamaja riivaks tema subjektiivseid

õigusi seoses kavandatava majutusasutusega Võidu 12 hoones. Taolistele kavatsustele viitas

kaebaja esmakordselt alles pärast toimunud kohtuistungit, 07.11.2013 menetlusdokumendis.

Neid seisukohti ei saanud vastustaja arvestada ei detailplaneeringu menetlemisel ega ka

menetlusosalised asja suulisel läbivaatamisel kohtuistungil. Kaebaja rikkus uute seisukohtade

esitamisel HKMS § 51 lg-id 2 ja 3 ning kohus ei oleks pidanud 07.11.2013. a avaldust

menetlema ega selles toodud seisukohti lahendi tegemisel arvestama.

Kaebaja väited majutusasutuse avamise kavatsuse kohta on paljasõnalised, kuna ta ei ole

astunud ühtegi sammu, mis tõendaks tegeliku huvi ja kavatsuse olemasolu majutusasutuse

avamiseks, samuti puuduvad tal selleks vajalikud load ja registreeringud.

Kaebaja seisukohad väidetavate keskkonnaalaste rikkumiste kohta ei ole tõsiseltvõetavad, kuna

nende seisukohtade tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi täiendavat tõendit ega väidet.

Üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud aastate jooksul ei ole realiseerunud selles sätestatud

võimalused elamuehituseks, samuti puudub selles osas realistlikult tajutav tulevikuperspektiiv.

Seevastu esineb ka vaidlustatud otsusest nähtuvalt oluline avalik huvi uue biokütusel põhineva

katlamaja ehitamiseks Kunda linnas.

Küsimus keskkonnamõjude hindamise läbiviimisest tõstatus esimese astme kohtus vaid

formaalselt, kusjuures sisulisi etteheiteid haldusorgani tegevusele ei esitatud. Seega ei olnud

halduskohtul võimalik vastata kõikidele teoreetiliselt kerkida võivatele etteheidetele ja otsuses

toodud põhjendused on piisavad.

M. Miilpalu väited tema menetlusõiguste rikkumise kohta vaidlustatava planeeringu

kehtestamisel on põhjendamata ja tõendamata, kuna isikute teavitamiseks on täidetud kõik

haldusmenetluse seadusest ja planeerimisseadusest tulenevad nõuded. Tulenevalt kehtivast

ning ka planeerimismenetluse ajal kehtinud PlanS § 16 redaktsioonist puudus vastustajal

kohustus M. Miilpalu teavitamiseks planeerimismenetluse alustamisest ning selle käigust.

6. Kaasatud haldusorgan Lääne-Viru Maavalitsus leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et

katlamaja asukoha valik on kohaliku omavalitsus kaalutlusotsus.

7. Kaebajad OÜ Ardis Konsultatsioonid ja OÜ Nemesten leiavad vastuses

apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja halduskohtu otsus tuleb

tühistada.

Vastuse kohaselt kohaldas halduskohus seadust ebaõigesti ja rikkus oluliselt menetlusnorme.

Kohus ei arvestanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja jõudis seetõttu ebaõigele otsusele.

Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajad olid kaasatud detailplaneeringu

menetlusse, kuna tegelikult neid detailplaneeringu menetlusse ei kaasatud. Planeeringu

koostamise käigus ei olnud võimalik realiseerida PlanS § 16 lg-st 1 tulenevat õigust olla

kaasatud ja osaleda planeeringu koostamisel ning aruteludel. Planeerimismenetluses tehti

olulisi menetlusvigu ja halduskohus jättis kaebajate seisukohad arvestamata. Halduskohtu otsus

ei ole oma sisult õigusaktidega kooskõlas.

8. Kolmas isik Adven Eesti AS ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus tuleb jätta muutmata ja

M. Miilpalu apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei arvestanud

haldusakti vastuvõtmisel kaebajate vastuväidetega ei anna alust haldusakti tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg

4 alusel vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele ja sellele esitatud vastustele peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida järgmist.

10. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukoha vastustaja väitele, et

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ja apellatsioonkaebus tuleb

HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 190 alusel jätta läbi vaatamata. Tartu Halduskohus tegi antud

haldusasjas otsuse 28.11.2013. Selle resolutiivosas on jäetud märkimata otsuse edasikaebamise

kord (II kd tl 67). Tartu Halduskohus on 02.12.2013. a määrusega parandanud ebatäpsuse ning

leidnud, et kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast arvates. Apellatsioonkaebuse

esitamise viimane päev on 02.01.2014. Kuna halduskohus leidis, et otsust saab vaidlustada 30

päeva jooksul alates selle avalikult teatavaks tegemisest, so 28.11.2013, siis oleks kohus ka

määruses pidanud märkima apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 28.12.2013,

mitte aga 02.01.2014 nagu on ekslikult märgitud määruses. Asjas puudub vaidlus selle üle, et

kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 30.12.2013. Vastustaja on leidnud, et seega on

apellatsioonkaebus esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu.

Vastustaja esindajaks on kohtumenetluses olnud vandeadvokaat, kes peaks olema teadlik

tähtaegade alguse ja lõpu regulatsioonist. Nii tuleneb HKMS § 67 lg-st 4, et kui tähtaeg ei

lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Kuna 28.12.2013 oli laupäev, siis oli

apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks järgmine tööpäev 30.12.2013 ja seega on

apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. Seega puudub alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmiseks.

11. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kaebuse halduskohtule esitasid kolm

kaebajat, kuid apellatsioonkaebuse esitas neist ainult üks, so M. Miilpalu. Kuigi ka teised on

leidnud, et M. Miilpalu apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, siis näitab nende poolt

apellatsioonkaebuse mitteesitamine ringkonnakohtu arvates seda, et nad on nõustunud

kohtuotsusega.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väitega, et planeeringu

menetlemisel ei ole tehtud piisavalt koostööd naabritega sh kaebajaga. PlanS § 12 lg 6 kohaselt

edastab kohalik omavalitsus teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala

kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja

naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu otsuse tegemisest arvates.

Kaebaja ei ole naaberkinnisasja omanik, vaid planeeritava maa-ala lähistel reformimata

riigimaal asuva ehitise kui vallasasja omanik. Siiski on vastustaja püüdnud kaebajat

informeerida detailplaneeringust, kuna on 13.12.2012 saatnud teatise (I kd tl 31) ja 25.01.2013

püüdnud teavitada detailplaneeringu kehtestamisest (II kd tl 42A). Kaebaja on

apellatsioonkaebuses möönnud, et oli kohaliku ajalehe kaudu detailplaneeringu menetlemisega

kursis, kuid tema arvates ei ole menetlust käsitletud seal piisava põhjalikkusega. Arvestades

seda, et kaebaja elukoht asub mujal, siis puudus ringkonnakohtu arvates tal huvi

detailplaneeringu vastu. Samuti oli tal vajadusel võimalik esitada sellele vastuväiteid.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga nagu ei oleks kohus põhistanud, milles seisneb

ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi arendaja Adven Eesti AS puhul, mis kaalus üles

üldplaneeringuga kehtestatud avaliku huvi planeeringualal. Halduskohus on ringkonnakohtu

arvates piisavalt põhjendanud, et vastuvõetud detailplaneering on just avalikes huvides. Kohus

on otsuse p-des 25-28 ringkonnakohtu arvates piisavalt põhistanud, millistel asjaoludel on

antud detailplaneeringu kehtestamine just avalikes huvides ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks

neid korrata. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole järginud

maavanema soovitust kaaluda katlamaja asukohta linnas. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt

on kaalutud ka teisi asukohti Kunda linnas, kuid see tooks kaasa transpordikoormuse

lisandumist linna, kuna hakkepuit on vajalik kohale tuua autotranspordiga. Samas on käesolev

asukoht linna ääres ja ei too kaasa täiendavat autotranspordi lisandumist linna. Samuti on

halduskohus õigustatult leidnud, et katlamaja asukoht on vastustaja kaalutlusotsus, millesse ei

ole võimalik teistel sekkuda.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole planeeritav

tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevus ja miks ei olnud vajalik läbi viia keskkonnamõjude

hindamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole küsimus, kas läbi viia keskkonnamõjude või mitte

kohtu otsustuspädevuses. Keskkonnaamet on andnud 30.07.2012. a kirjas nr V 6-5/12/17816-2

seisukoha, mille kohaselt lähtudes planeeringuala lähiümbrusest, looduslikest tingimustest,

kavandatavast tegevusest ning Keskkonnaametile esitatud planeeringumaterjalidest ja

keskkonnamõju hindamise eelhinnangust on nad seisukohal, et planeeritav tegevus ei ole

olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 kuni 5 kohaselt ja seetõttu ei ole KSH algatamine kohustuslik (I

kd tl 112). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selle paikapidavuses. Mis puudutab kaebaja

väiteid õhu kvaliteedi, saasteloa, korstna kõrguse jms kohta, siis on nendele vastused olemas

detailplaneeringu materjalide hulgas ( I kd tl 85-105), mis on otsuse lahutamatuks osaks.

14. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad tema poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud

kaebajalt enda menetluskulude väljamõistmist. Halduskohus on otsuses asunud seisukohale, et

vastustaja oleks pidanud enda esindamisega kohtuistungil ja kirjalikus menetluses ise toime

tulema, kuna tegemist ei ole keerulise vaidlusega ning jätnud vastustaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja seda kohtu seisukohta ei ole vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et

sellest seisukohast tuleb lähtuda ka apellatsioonimenetluses ja seoses sellega jäävad vastustaja

menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Agu Timmi