2-13-19245/206 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-19245

Tsiviilasi

AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas

Saarma hagi Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis),

Peeter Raudsepa, Aivar Koka, Rein Kilgi ja Meelis Virro

vastu 4 359 392 euro väljamõistmiseks

Menetluse lõpetamine Peeter Raudsepa suhtes hageja poolt

hagist loobumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Raudsepa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja 2): Peeter Raudsepp (ik: XXX),

esindaja advokaat Robert Sarv

Vastustaja

(hageja):

AS

Werol

Tehased

(pankrotis)

pankrotihaldur Toomas Saarma, esindajad vandeadvokaat

Martin Tamme ja vandeadvokaat Kedli Anvelt

Kostja

1:

Lõuna

Toiduainetetööstuse

AS

(pankrotis)

(rk: 11204585), pankrotihaldur Indrek Lepsoo

Kostja 3: Aivar Kokk (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Aivar

Pilv

Kostja 4: Rein Kilk (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo

Peterson

Kostja 5: Meelis Virro (ik: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus osaliselt AS-lt Werol

Tehased (pankrotis) väljamõistetud menetluskulude suuruse ja viivise maksmise

kohustuse määramata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista

AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja Peeter Raudsepa kasuks menetluskulud summas

10 368 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada AS-i Werol Tehased (pankrotis)

tasuma määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„2.1. Võtta vastu hagist loobumine Peeter Raudsepa suhtes.

2.2. Lõpetada menetlus Peeter Raudsepa vastu tsiviilasjas 2-13-19245 AS Werol

Tehased

(pankrotis)

pankrotihaldur

Toomas

Saarma

hagis

Lõuna

Toiduainetetööstuse AS (pankrotis), Peeter Raudsepp, Aivar Kokk, Rein Kilk, Meelis

Virro vastu 4 359 392 euro nõudes.

2.3. Mõista välja AS-lt Werol Tehased (pankrotis) 10 368 (kümme tuhat kolmsada

kuuskümmend kaheksa) eurot (koos käibemaksuga) Peeter Raudsepa kasuks

menetluskulude katteks.

Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb AS-l Werol Tehased (pankrotis)

tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2.4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.“

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1 Tartu Maakohtu menetluses on AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas

Saarma 26.04.2013 esitatud hagiavaldus Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis) (kostja 1),

Peeter Raudsepa (kostja 2), Aivar Koka (kostja 3), Rein Kilgi (kostja 4) ja Meelis Virro

(kostja 5) vastu alusetult saadu tagastamiseks või alternatiivselt vara tagasivõitmiseks

AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotivarasse summas 4 359 392 eurot.

15.02.2014 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt nõutakse P. Raudsepalt ja Lõuna

Toiduainetetööstuse AS-lt (pankrotis) solidaarselt 162 579 euro ja viivise väljamõistmist ning

P. Raudsepalt, M. Virrolt ja Lõuna Toiduainetetööstuse AS-lt (pankrotis) 144 479 euro ja

viivise väljamõistmist.

11.12.2014 esitasid hageja ja kostja 2 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks kostja 2 suhtes

hagist loobumise tõttu.

18.12.2014 esitas kostja 2 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

AS-lt Werol Tehased (pankrotis) väljamõistmiseks summas 17 892 eurot (sisaldab käibemaksu,

sest kostja 2 ei ole käibemaksukohustuslane). Samuti palus kostja 2 kohustada AS-i Werol

Tehased (pankrotis) tasuma kostjale 2 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas 09.01.2015 vastuväite, kus leidis, et kostja 2 menetluskulud ei ole taotletud

ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

Kostja 2 esitas 18.01.2015 seisukoha hageja vastuväitele ja taotles muuhulgas täiendavalt

420 euro väljamõistmist kostja 2 menetluskulude katteks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus võttis 27. jaanuari 2015 määrusega vastu hagist loobumise Peeter Raudsepa

suhtes ning lõpetas menetluse Peeter Raudsepa vastu tsiviilasjas nr 2-13-19245 AS Werol

Tehased

(pankrotis)

pankrotihaldur

Toomas

Saarma

hagis

Lõuna

Toiduainetetööstuse AS (pankrotis), Peeter Raudsepa, Aivar Koka, Rein Kilgi ja Meelis Virro

vastu 4 359 392 euro väljamõistmiseks ning mõistis välja AS-lt Werol Tehased (pankrotis)

Peeter Raudsepa kasuks 7000 eurot menetluskulude katteks.

Määruse kohaselt lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi menetluse otsust tegemata, kui

hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule

avalduse hagist loobumiseks.

TsMS § 174 lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kostja 2 esindaja advokaat Robert Sarv esitas 19.12.2014 taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks summas 17 892 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Hageja

esitas vastuväite, kus leidis, et kostja 2 kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

Töömahu arvestamisel palus hageja arvestada, et kostjat 2 puudutab vaid kaks arvet, nr 3903 ja

4238, ning hagist vaid üks alternatiivne nõue, millest tulenevalt ei olnud kostja 2 lepingulisel

esindajal kostja 2 huvide kaitsmiseks vajalik ega põhjendatud kulutada tööaega menetluskulude

nimekirjas kirjeldatud mahus. Kostja 2 esindaja on omal initsiatiivil pidanud vajalikuks

18.01.2015 vastata hageja vastusele ja juhtida tähelepanu asjaolule, et solidaarvõlgnikel on

VÕS § 67 lg 2 alusel täielik õigus esitada vastuväiteid, mis seonduvad solidaarkohustusega,

ning seega on menetluskulud põhjendatud. Kostja 2 nõustus menetluse lõpetamisega kirjalikus

menetluses. Juurde oli lisatud antud dokumendi koostamise tasu 420 eurot. Seega on kostja 2

menetluskulud koos käibemaksuga (17 892+420) 18 312 eurot.

Kohus leidis, et kostja 2 esindaja menetluskulud 132 tunni 55 minuti ulatuses eeldavad

40-tunnise töönädala juures üle kolme nädala igapäevast tegevust kostja 2 vastu suunatud

nõudega. Eelistungil 03.–04.06.2014 said määratletud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

arvete kaupa (XIX kd, tl 68–75). Kohtuistungitele on kulunud ca 35 tundi. Põhiistungil osales

ka kostja, kes andis vande all seletuse. Eraldi on esindaja esitanud kliendile ka ülevaateid

istungite käigust, mille vajalikkuses on hageja kahelnud. Arvestades kostja 2 vastu suunatud

nõude olemust, hagi hinda ja asjaolu, et kohtul on kulunud oluliselt vähem aega kostja 2 vastu

suunatud nõudega tegelemiseks, pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu koos

käibemaksuga summas 7000 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Peeter Raudsepp esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015

määruse tühistamist resolutsiooni punkti 3 osas, millega maakohus mõistis hagejalt Peeter

Raudsepa kasuks välja 7000 eurot, ja uue määruse tegemist, millega Peeter Raudsepa

19. detsembri 2014 taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus kohus oluliselt TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses ja TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut.

Kohus ei tuvastanud sisuliselt kostja 2 menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei

vastanud ühelegi kostja 2 väitele. Arusaamatuks jääb, kuidas saab ühe tsiviilasja raames

erinevate isikute vastu suunatud nõudeid töömahu mõttes eraldada ja objektiivselt mõõta, kui

hageja nõue on suunatud sisult samasugusel alusel kõigi kaaskostjate vastu ning ühe kostja

esitatud tõendid võivad oluliselt mõjutada teise kaaskostja positsiooni. Samuti ei ole kohus

selgitanud, kuidas ja missugusel alusel saab ja peab üks kaaskostja eraldama materjalidest teda

puudutava osa ning ülejäänu kõrvale jätma. Selline lähenemine piirab kaaskostja õigust olla

kursis, missugust asja tema suhtes menetletakse, ega taga põhiseaduslikku õigust olla oma

kohtuasja arutamise juures. Olukorras, kus hageja esitab hagi mitme kostja vastu, on kostjatel

õigus ja vajadus tutvuda kaaskostjate menetlusdokumentide ja taotlustega. Kohtu arutluskäik

on vastuoluline ka põhjusel, et kohus kohustas menetlusosalisi eelistungiks ettevalmistamisel

toimikuga tutvuma. Kohus oleks pidanud välja tooma konkreetsed toimingud ja kulu, mida

kohus põhjendatuks ja vajalikuks ei pidanud, ning selgitama, miks konkreetne toiming ja kulu

ei ole vajalik ega põhjendatud;

2) on kohtu otsustus ka objektiivselt põhjendamatu. Kohus on märkinud, et kohtuistungitele

kulus ca 35 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kohtuistungitega seoses kulunud ligi

52 tundi, sh istungiks ettevalmistamine ja nõupidamised. See tähendab, et sõltumata 22 köite

(umbes 24 000 lk teksti) materjali läbitöötamise vajadusest tekkis kostjal 2 ainuüksi seoses

istungitega menetluskulu rohkem kui kohus on kokku välja mõistnud;

3) osales kostja 2 põhiistungil vaid tema vande all ülekuulamise ajal, seega rajaneb kohtu

argument istungite käigust teavitamise põhjendamatusest valeväitel;

4) ei ole kohus pööranud tähelepanu vaidluse sisule, keerukusele ja mahule. Hageja vaidlustas

kogu kontserni eksisteerimise ning kontsernikulude jaotamise (majandusliku) põhjendatuse.

Tegemist pole õiguslikult ega majanduslikult lihtsate teemadega, vaid esitada tuli väga palju

tõendeid ja kuulata üle mitmeid tunnistajaid;

5) kuigi kostjat 2 võis puudutada vaid lühike periood nõude aluseks olevast ajast, sõltus hagi

rahuldamine

kontserni

eksisteerimise

tõendamisest

ja

kontsernikulude

jaotamise

põhjendatusest. Kuivõrd kontsern jätkas tegevust samadel alustel ka pärast kostja 2 juhatuse

liikme kohalt lahkumist, puudutasid kõik kaaskostjate esitatud tõendid ja taotlused ka kostjat 2;

6) näitab vaid kahe menetlusdokumendi esitamine menetlusõiguste ökonoomset ja mõistlikku

teostamist ning ei saa võtta kostjalt 2 muude kulude hüvitamise õigust. Menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel

tuleb

vaadelda

menetluskulude

nimekirjas

loetletud

tegevuste

põhjendatust ja vajalikkust. Kostja 2 ei ole menetlust koormanud ühegi taotlusega, mida kohus

poleks rahuldanud, ega menetlust venitanud;

7) pidas kostja 2 vältimatuks hageja 09.01.2015 vastuväitele vastata, sest seal sisaldus mitmeid

faktilist laadi väiteid. Kuna kohus rikkus TsMS § 328 lg-t 2, kui ei andnud kostjale 2 tähtaega

hageja vastuväitele vastamiseks, siis võimaldas omal initsiatiivil vastamine kõrvaldada

kohtupoolse menetlusnormi rikkumise. Lisaks pidi kostja 2 esitama kohtule nõusoleku kirjaliku

menetlusega nõustumiseks. Seega sisaldus 18.01.2015 menetlusdokumendis kaks avaldust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vaidleb määruskaebusele

vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) vähendas kohus õigesti ja põhjendatult kostja 2 kasuks väljamõistetavat menetluskulude

hüvitist. Võttes arvesse, et maakohus mõistis välja menetluskulud summas 7000 eurot ning

Riigikohtu praktikas on füüsilisest isikust menetlusosalise puhul peetud lepingulise esindaja

põhjendatud ja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-92-13, p 14), pidas

kohus kostja 2 esindaja vajalikuks ja põhjendatud töömahuks ca 58,3 tundi (7000/120). Kuivõrd

kohus pidas seoses kohtuistungitega põhjendatud ja vajalikuks tööajaks ca 35 tundi, on

ülejäänud toimingutele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg 23,3 tundi. Arvestades, et kostja 2

on esitanud vaid kaks menetlusdokumenti, millest teine kordab valdavas osas esimeses

dokumendis esitatud seisukohti, ning kaks tõendit (kumbki 1 lk), ei saanud lisaks

kohtuistungitele kulutatud vajalik ja põhjendatud tööaeg ületada 23,3 tundi. Seoses istungiteks

ettevalmistamisega on kostja 2 lepinguline esindaja näiteks 09.10.2014 kulutanud 4 tundi

5 minutit kostjate 3 ja 4 esindajatega nõupidamiseks ning seda olukorras, kus kostja 2 vastu

esitatud nõudel puudub ajaline kattuvus kostjate 3 ja 4 vastu esitatud nõuetega. Määruskaebuse

kohaselt on kostja 2 esindaja seoses kohtuistungiteks ettevalmistamisega tutvunud 22 köite

materjalidega, mis on umbes 24 000 lk teksti. Enne 20.–23.10.2014 istungeid 30.09.2014

kohtus toimikuga tutvumas käies koosnes tsiviilasja materjal 19 köitest, milles oli kokku

ca 3700 lk teksti. Tegemist on ilmekate näidetega kostja 2 esindaja tööaja ülepaisutamise kohta;

2) ignoreerib kostja 2 tema suhtes esitatud nõude ulatust ja sisu. Kostjat 2 puudutab vaid üks

alternatiivne nõue kahe arve ulatuses. Kohus leidis põhjendatult, et kuna kostja 2 vastu esitatud

nõude lahendamiseks kulus kohtul oluliselt vähem aega kui mõne teise kostja vastu esitatud

nõude lahendamiseks, saab järeldada, et ka kostja 2 lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ega

põhjendatud kulutada aega menetluskulude nimekirjas kirjeldatud mahus.

Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et ühe kostja esitatud tõendid võivad oluliselt mõjutada teise

kaaskostja positsiooni. Hagi aluse ja eseme määrab kindlaks iga kostja suhtes eraldi hageja ning

iga kostja vastu esitatud nõuet lahendatakse hageja esitatud nõudest ning selle aluseks olevatest

asjaoludest ja tõenditest, mitte teiste kostjate väidetest või tõenditest lähtudes. Kostja 1

vastuväited puudutavad ainult kostja 1 vastu esitatud alternatiivseid nõudeid. Samuti ei puuduta

kostjat 2 kostjate 3–5 vastuväited ja tõendid, kuna need saavad käia perioodi kohta, mis kostjat 2

ei puuduta, sest kostjad 3 ja 4 said Weroli juhatuse liikmeteks oluliselt hiljem pärast kostja 2

Werolist lahkumist ning kostja 5 vahetult enne kostja 2 Werolist lahkumist. Kostjat 2 ei puuduta

näiteks toorõli eest esitatud arved ja kulukirjed „vastavalt korraldusele“, „allahindlused

klientidele“ ja põhjendamatu tööjõulukulu (st hageja nõude sisuks olevast kuuest kululiigist

neli), kuna nimetatud kulude puhul on hageja esitanud nõude perioodi eest, millal kostja 2 ei

olnud enam Weroli juhatuse liige. Kuna teiste kostjate vastuväited puudutasid olulises ulatuses

perioodi, millal kostja 2 ei olnud Weroli juhatuse liige, ei olnud kostjal 2 võimalik nende suhtes

oma seisukohta võtta. Ka kostja 2 ise kinnitas 20.–23.10.2014 istungil, et saab rääkida vaid

sellest perioodist, kui oli juhatuse liige. Arusaamatu on seetõttu ka seisukoht, et Pere kontsern

jätkas tegevust samadel alustel pärast kostja 2 lahkumist. Valdav osa menetluskuludest on

tekkinud nõupidamistele ja teiste kostjate menetlusdokumentidega tutvumisele väidetavalt

kulunud aja tõttu, mis ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu;

3) on ebaõige kostja 2 käsitlus, mille järgi on tal õigus ja põhjendatud vajadus osaleda ka teiste

kostjate vastu esitatud nõuete lahendamisel osas, mis kostjat 2 ei puuduta. Kostjat 2 puudutava

välja selekteerimine ja kostjat 2 puudutavas osas hagile vastamine, mis oli piisav selleks, et

kostja 2 huvid saaksid kaitstud, ei saanud olla niivõrd aeganõudev, nagu nähtub menetluskulude

nimekirjast. Samuti ei olnud kostja 2 õiguste ja huvide kaitsmiseks vajalik esitada

menetlusdokumente, mis sisaldavad valdavas osas vastuväiteid üksnes kostja 1 vastu esitatud

alternatiivsetele nõuetele (tehingute tagasivõitmine, tühistamine ja tühisus erinevatel alustel),

mis kostjat 2 ei puuduta. Selliselt tekkinud kulud ei olnud ka hageja jaoks ettenähtavad;

4) tuleb esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige hinnata seda, milliseid

vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja tegema ja kui palju pidi esindaja tööd tegema

selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud, ning kas õigusabikulu on vastavuses

tegelikult tehtud tööga, mitte seda, kui kaua on menetlus kestnud. Samuti loobus hageja kostja 2

suhtes hagist juba 11.12.2014, kui menetlus oli kestnud veidi üle 1,5 aasta;

5) ei kuulu 18.01.2015 vastuse koostamise kulud hagejalt väljamõistmisele, kuna TsMS mõtte

ja kohtupraktika järgi ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tekkinud kulud

teisele poolele hüvitamisele (3-2-1-77-14, p 12). Samuti ei saanud võtta märkimisväärses

mahus aega kohtule teate saatmine kirjaliku menetlusega nõustumise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

Tartu Maakohtu 27.01.2015 määruse osaliselt AS-lt Werol Tehased (pankrotis) väljamõistetud

menetluskulude suuruse ja viivise maksmise kohustuse määramata jätmise osas ning teeb

tühistatud osas uue määruse, millega mõistab AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja

P. Raudsepa kasuks menetluskulud summas 10 368 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustab

AS-i Werol Tehased (pankrotis) tasuma määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Kostja 2 on vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis

tema 19.12.2014 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse

seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

7. Kostja 2 taotles 18.12.2014 esitatud taotluses (maakohtu määruses ja määruskaebuses

ekslikult kirjutatud 19.12.2014 taotlus) õigusabikulude hüvitamist summas 17 892 eurot (koos

käibemaksuga).

18.01.2015 seisukohas suurendas kostja 2 taotletud menetluskulude summat 420 euro võrra,

kuid taotluse selles osas rahuldamist määruskaebuses ei taotleta ja seetõttu ringkonnakohus

selle kulutuse osas seisukohta ei võta.

Maakohus rahuldas kostja 2 avalduse osaliselt ja mõistis AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja

kostja 2 lepinguliste esindajate kulud summas 7000 eurot (koos käibemaksuga). Seega

vähendas maakohus kostja 2 nõutud õigusabikulu oluliselt. Arvestades, et kostja 2 esindajate

tunnitasu koos käibemaksuga oli 144 eurot (ilma käibemaksuta 120 eurot) ning maakohus ei

ole leidnud, et sellises suuruses tunnitasu oleks põhjendamatult kõrge, luges maakohus

tsiviilasjas kostja 2 esindajate vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ca 49 tundi (7000/144).

8. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (3-2-1-137-13, p 11;

3-2-1-171-12, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire järginud, kuna ei

ole piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, mahukust ja keerukusastet.

9. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kostja 2 on oma 18.12.2014 menetluskulude taotluses

ja selle lisas esitanud küll tunnihinna (120 eurot käibemaksuta, seega 144 eurot koos

käibemaksuga) ja taotletud menetluskulude (14 910 eurot käibemaksuta, 17 892 eurot

käibemaksuga) väljamõistmiseks, kuid ei ole toonud selgesõnaliselt välja kogu töötundide arvu.

Menetluskulude taotluse lisa sisaldab arvutusvigu, näiteks 1. real on toodud toimingud

2 tunni 5 minuti ulatuses ja saadud tasuks 120-eurose tunnitasuga 260 eurot, kuigi õige oleks

250 eurot. Maakohus on leidnud, et koos täiendava menetluskulude taotlusega (kokku summas

18 312 eurot) nõudis kostja 2 tasu 132 tunni 55 minuti eest. Ringkonnakohus saab 18.12.2014

taotluse põhjal töötundideks ca 124 tundi (17 892/144).

10. Kostja 2 lepinguline esindaja osales tsiviilasjas 03.–04.06.2014 toimunud eelistungil ja

20.-23.10.2014 toimunud põhiistungil. Vaidlust ei ole sisuliselt selles ning see nähtub ka

toimiku materjalidest (eelistungi protokoll XIX kd, tl 68–74; põhiistungi protokoll XX kd,

tl 80–115), et üksnes istungitel osalemisele kulus kostja 2 lepingulisel esindajal ca 35 tundi.

Seega pidas maakohus kostja 2 esindaja kogu ülejäänud töö tegemiseks piisavaks ajaks

ca 14 tundi.

Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu ning tegelikult on ka hageja oma vastuses

määruskaebusele (XXXI kd, tl 42) nõustunud, et kostja 2 lepingulise esindaja vajalik ja

põhjendatud ajakulu võiks olla mõnevõrra suurem, s.o 35 tundi istungitele ja 23,3 tundi kõigile

ülejäänud toimingutele, mis on ca 9 tundi rohkem, kui pidas põhjendatuks maakohus.

Kostja 2 esindajad on esitanud tsiviilasjas menetlusdokumentidena vastuse hagile (II kd,

tl 84-93) ja vastuse hagiavalduse terviktekstile (XIII kd, tl 42–47) ning veel vastuse hageja

ettepanekule tõendite esitamiseks ja kinnituste andmiseks (IV kd, tl 180–183) ning taotluse

kostja 2 menetluskulude katteks tagatise andmiseks (I kd, tl 183–187). Arusaadavalt pidi

kostja 2 esindaja hagile vastamiseks pidama nõu kliendiga ja tutvuma hagimaterjalidega.

Ringkonnakohus peab eeltoodud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ca 27 tundi,

mis on üsna ligilähedane kostja 2 poolt nende tegevuste eest taotletule.

Kostja

ülejäänud

menetluskulud

moodustavad

nii

hageja

kui

teiste

kostjate

menetlusdokumentide ja tõenditega tutvumisest, nõupidamistest kliendi ja teiste kostjate

esindajatega ning ettevalmistamisest kohtuistungiteks, samuti menetluskulude nimekirja ja

väljamõistmise taotluse koostamisest.

Ringkonnakohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et tegemist on väga mahuka ja keeruka

tsiviilasjaga, kus hagi esitati algselt kuue kostja vastu. Kuivõrd menetlusosaliste arv on suur,

on esitatud ka hulgaliselt menetlusdokumente, samuti on äärmiselt suur tõendite maht

(tsiviilasja materjalid asusid kostja 2 suhtes menetluse lõpetamise avalduse esitamisel 20 köites,

mida ei saa pidada tsiviilasjades tavapäraseks mahuks; asjas toimus kaks kohtuistungit, mis

kestsid päevi ja kus kuulati üle ka hulgaliselt tunnistajaid).

Kostja 2 lepingulistel esindajatel on lisaks kostja 2 seisukohtade kohtule esitamisele ja

kohtuistungitel osalemisele ilmselgelt kulunud märkimisväärselt aega ka hageja ja teiste

kostjate esitatuga tutvumiseks, istungiteks ettevalmistamiseks ning suhtluseks kliendiga.

Ringkonnakohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et kostja 2 esindajal oli vaja tutvuda ka

kaaskostjate menetlusdokumentide ja taotlustega, et saada selgust asjaoludes, kuid õige on ka

hageja väide vastuses määruskaebusele, et kostjat 2 puudutava välja selekteerimine ei saanud

olla niivõrd aeganõudev, nagu nähtub menetluskulude nimekirjast. Asjaolule, et hagiavalduses

käsitletud perioodist (2008–2011) saab kostjat 2 puudutada vaid periood, mil kostja 2 oli Weroli

juhatuse liige, ning et nimetatud perioodi jääb vaid kaks arvet, millele hageja oma nõudes

tugineb, on kostja 2 esindaja viidanud juba oma esimeses hagivastuses, ning õige on ka

maakohtu väide, et eelistungil tõi hageja hagi aluseks olevad arved konkreetselt välja.

Kuivõrd menetluskulude hüvitamisel kehtib põhimõte, et lepingulise esindaja kulud tuleb

hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses, tuleb kostjale 2 hüvitada menetluskulud ulatuses,

mis olid vajalikud kostja 2 õiguste ja huvide asjakohaseks kaitseks.

Määruskaebuses märgitakse, et vaid kahe menetlusdokumendi esitamine kostja 2 poolt (nagu

ülalpool kirjas, esitas kostja 2 menetlusdokumente siiski rohkem) näitab menetlusõiguste

ökonoomset ja mõistlikku teostamist, kuid sama põhimõtet tuleb järgida ka muude toimingute

tegemisel (tutvumine teiste menetlusosaliste menetlusdokumentide ja tõenditega jne). Ilmselge

liialdus on määruskaebuse väide, et kostja 2 esindajal tuli läbi töötada 22 köite materjalid, mis

sisaldasid ca 24 000 lk teksti. Tõele märksa lähedasem on selles osas hageja poolt vastuses

määruskaebusele väidetu, et teksti võis olla ca 3700 lk. Ringkonnakohus nõustub siinkohal

maakohtu põhjendusega, et kui kohtul kulus kostja 2 vastu suunatud nõudega tegelemiseks

oluliselt vähem aega, saab sellest järeldada, et ka kostja 2 lepingulisel esindajal ei olnud vajalik

ega põhjendatud kulutada aega menetluskulude nimekirjas kirjeldatud mahus.

Ringkonnakohus leiab, et kõigi viimatinimetatud toimingute (tutvumine teiste menetlusosaliste

esitatud menetlusdokumentide ja tõenditega, nõupidamised kliendi ja teiste kostjate

esindajatega, ettevalmistamine kohtuistungiteks) põhjendatud ja vajalik ajakulu on ca 10 tundi.

Kostja 2 taotletud summa vähendamisel arvestab ringkonnakohus muuhulgas ka asjaolu, et

kostja 2 on menetluse jooksul oma lepingulist esindajat vahetanud: algselt esindas kostjat 2

vandeadvokaat Kalev Bachmann ja hilisemalt advokaat Robert Sarv, mis samuti võib olla

põhjustanud kostja 2 õigusabikulude suurenemise, kuivõrd on selge, et asja materjalidega on

pidanud tutvuma kaks esindajat. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses

ega ka määruskaebuses toonud esile mõjuvaid põhjendusi esindaja vahetamise vajaduse osas

ning ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga vastuses kostja 2 menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele (XXII kd, tl 6), et kostja 2 esindaja vahetamisega seotud kulu ei

ole põhjendatud panna hageja kanda.

Menetluskulude nimekirjas taotletakse tasu ka menetluskulude nimekirja ja väljamõistmise

taotluse koostamise eest (1 tunni 10 minuti ulatuses). Selles osas jääb taotlus rahuldamata

lähtudes Riigikohtu seisukohast 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12), mille

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on

menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna

selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need

saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist

põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

11. Ringkonnakohus peab ülaltoodut arvestades kokkuvõtvalt põhjendatuks hüvitada kostjale 2

lepingulise esindaja kulu 72 tunni ulatuses (sh ajakulu kohtuistungitel osalemiseks ca 35 tundi,

ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ca 27 tundi ning ajakulu tutvumiseks teiste

menetlusosaliste menetlusdokumentide ja tõenditega, nõupidamised kliendi ja teiste kostjate

esindajatega, ettevalmistamine kohtuistungiteks ca 10 tundi), mis tunnitasu 144 eurot koos

käibemaksuga arvestades teeb hüvitatavaks summaks 10 368 eurot.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väitele, et kohus oleks pidanud välja tooma

konkreetsed toimingud ja kulu, mida kohus põhjendatuks ja vajalikuks ei pidanud, ning

selgitama, miks konkreetne toiming ja kulu ei ole vajalik ega põhjendatud, et kohtul ei ole

õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga

peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab

eeltoodud põhjenduste alusel, et antud asjas saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks kostja 2

lepingulise esindaja kulu suuruses 10 368 eurot.

12. Kehtiv TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sama nägi ette

varemkehtinud TsMS § 177 lg 2.

Kuna kostja 2 on 18.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse

esitanud (XX kd, tl 178) ja kostja 2 taotleb määruskaebuses eelnimetatud taotluse rahuldamist,

tuleb AS-le Werol Tehased (pankrotis) panna TsMS § 177 lg-s 4 ettenähtud viivise maksmise

kohustus (maakohtu määruses on kostja 2 vastav taotlus tähelepanuta jäänud).

13. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja