3-14-52271/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-52271

Otsuse kuupäev

10. märts 2015

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

OÜ Ronyx Log kaebus Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a

korralduse nr 1030-k tühistamiseks ja Narva linna kohustamiseks

kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k

välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Ronyx Log, lepinguline esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Kai Villman

Vastustaja Narva linn, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Andrei Matvejev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Ronyx Log kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. aprillil 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

3-14-52271

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavalitsus kuulutas 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja avaliku kirjaliku

enampakkumise Narvas Linnuse tn 2 hoone teisel korrusel asuvate ruumide üürile andmiseks

(tl 7-8). Üheks enampakkumise tingimuseks oli see, et pakkujal peab olema vähemalt

viieaastane töökogemus toitlustuse valdkonnas.

2. 26. juunil 2014 avati enampakkumise raames esitatud pakkumised ning ruumide üüriõigus

müüdi OÜ-le Ronyx Log. Enampakkumise protokolli kohaselt tuli enampakkumise tulemused

edastada Narva Linnavalitsusele kinnitamiseks (tl 9-10).

3. 15. juulil 2014 saatis Narva Linna Arendus- ja Ökonoomika Amet (edaspidi amet)

OÜle Ronyx Log teabenõude/järelepärimise, milles märkis, et äriregistrist ja

majandustegevuse registrist nähtuvate andmete kohaselt oli üksnes alates 2011. aastast

OÜ Ronyx Log põhitegevuseks toitlustamisega seotud tegevus (tl 11). Amet selgitas, et ka

majandustegevuse aruanded ei viita sellele, et OÜ Ronyx Log oleks enne 2011. aastat

tegutsenud toitlustamise valdkonnas. Amet palus OÜ-l Ronyx Log esitada seletused ja

tõendid, mis kinnitaksid, et OÜ Ronyx Log tegutses toitlustamise valdkonnas viimase viie

aasta jooksul (viis aastat enne pakkumuse esitamise kuupäeva).

4. 20. juulil 2014 esitas OÜ Ronyx Log vastuse teabenõudele/järelepärimisele, milles juhtis

enampakkumise korraldaja tähelepanu sellele, et tingimust, et pakkujal peaks olema

registreering majandustegevuse registris (vähemalt viis aastat) või et toitlustamine peaks

olema pakkuja põhitegevusalaks (vähemalt viis aastat), enampakkumise tingimusena ega

lisatingimusena pakkujatele seatud ei olnud ning enampakkumise korraldaja ei saa peale

pakkumuste avamist ning eduka pakkuja väljaselgitamist seada uusi ega ka täiendavaid

tingimusi, vaid peab lähtuma juba esitatud ning pakkujatele teadaolevatest tingimustest (tl 12-

13). Samuti viitas OÜ Ronyx Log asjaolule, et OÜ Mann Grupp protest ei olnud esitatud

tähtaegselt ning see tuleks tagastada selle esitajale.

5. 1. augusti 2014. a vastuses selgitas amet, et esitas nõude ainult selle kohta, et OÜ-l Ronyx

Log peab olema viieaastane kogemus toitlustusvaldkonnas sõltumata sellest, kas see valdkond

on OÜ Ronyx Log põhitegevusalaks või mitte (tl 14-15). Amet selgitas ka, et seadusest

tulenes nõue, et toitlustusvaldkonnas tegutsev ettevõtja peab olema registreeritud

majandustegevuse registris. Seadusest tulenes ka see, et ettevõtjal puudub võimalus

seaduslikult tegutseda toitlustusvaldkonnas ilma registreerimiseta majandustegevuse registris.

Juhul kui kehtestatakse nõue kogemuse kohta toitlustusvaldkonnas, tähendab see, et arvesse

võetakse ajavahemik, millal ettevõtja tegutses seaduslikult selles valdkonnas. Amet palus OÜl

Ronyx Log esitada dokumendid, mis tõendavad, et OÜ-l Ronyx Log oli olemas katkestamatu

kogemus toitlustusvaldkonnas viimase viie aasta jooksul. Lisaks märkis amet, et OÜ Ronyx

Log ettepanek jätta OÜ Mann Grupp pöördumine tähelepanuta ei ole vastuvõetav, sest

haldusorganil on uurimispõhimõttest tulenevalt õigus uurida enne haldusakti andmist

OÜ Ronyx Log pakkumises esitatud andmete õigsust sõltumata sellest, millisest allikast sai

haldusorgan informatsiooni, mis võimaldab kahelda andmete õigsuses.

6. 7. augustil 2014 esitas OÜ Ronyx Log vastuse, milles selgitas, et kui enampakkumise

korraldaja on seadnud enampakkumise lisatingimuseks viis aastat töökogemust toitlustuse

3-14-52271

valdkonnas, siis nimetatud fraasi grammatilisel tõlgendamisel ei ole võimalik kuidagi

järeldada, et nimetatud nõue hõlmaks endas viieaastase registreeringu olemasolu

majandustegevuse registris toitlustuse valdkonnas (tl 16).

7. 26. augustil 2014 edastas amet OÜ-le Ronyx Log Narva Linnavalitsuse korralduse eelnõu

enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise ja uue enampakkumismenetluse algatamise

kohta ning andis OÜ-le Ronyx Log võimaluse esitada eelnõu kohta arvamuse ja vastuväited.

8. 2. septembril 2014 esitas OÜ Ronyx Log arvamuse ja vastuväited, milles selgitas, et peab

korralduse eelnõu õigusvastaseks (tl 19).

9. Narva Linnavalitsus jättis 24. septembri 2014. a korraldusega nr 1030-k enampakkumise

tulemused kinnitamata, otsustas algatada uue enampakkumise samade ruumide üürile

andmiseks ning andis ametile korralduse välja töötada uue enampakkumise tingimused ja

esitada need kinnitamiseks Narva Linnavalitsusele (tl 21-22).

10. OÜ Ronyx Log esitas 1. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k ning tunnistada

õigusvastaseks Narva linna toimingud, mis seisnesid 15. juuli 2014. a ja 1. augusti 2014. a

kirjades täiendavate tingimuste seadmises ning tähtaja möödudes esitatud OÜ Mann Grupp

protestiga arvestamises ja sellest juhindumises (tl 3-6).

11. Tartu Halduskohus jättis 3. oktoobri 2014. a määrusega kaebuse nõuete täpsustamiseks

käiguta. Kohus märkis, et kaebaja palus kaebuses muu hulgas tunnistada õigusvastaseks

Narva linna toimingud, mis seisnesid 15. juuli 2014. a ja 1. augusti 2014. a kirjades

täiendavate tingimuste seadmises ning tähtaja möödudes esitatud OÜ Mann Grupp protestiga

arvestamises ja sellest juhindumises. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et

tuvastamisnõude esitamisel tuleb kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg

4 kohaselt selgitada, miks on tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb selgitada, kuidas on vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse

tuvastamine talle kasulik ehk kuidas see aitab koheselt või edaspidi kaasa tema õiguste

teostamisele või kaitsmisele, kaebaja peab näitama, kuidas parandab vaidlustatud tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemine tema olukorda. Kohtu hinnangul on kaebusest nähtuvalt

kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks vabaneda Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014.

a korraldusest ning saavutada esimesel enampakkumisel parimaks pakkujaks tunnistamine ja

ruumide üürilepingu sõlmimine. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohtu hinnangul kohane

taotleda Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse tühistamist ja Narva linna

kohustamist esimese enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Kaebaja oli esitanud vastava

tühistamisnõude, kuid ei olnud esitanud kohustamisnõuet. Kohus andis kaebajale

kohustamisnõude esitamiseks võimaluse.

12. Kaebaja esitas 8. oktoobril 2014 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja märkis, et

juhul kui kaebuse esitaja ei esitaks nõuet nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks,

tekiks olukord, kus kaebuse võimaliku rahuldamise korral kohus küll tühistaks 24. septembri

2014. a korralduse, kuid OÜ Mann Grupp protestiga arvestamine ning ameti 15. juuli 2014. a

ja 1. augusti 2014. a kirjades nõutu oleks ikkagi seaduse mõttes õiguspärane ning

enampakkumise menetlus jätkuks täpselt sama koha pealt ning pole välistatud, et haldusorgan

ikkagi enampakkumise tulemusi ei kinnitaks. Kaebaja leidis, et nimetatud toimingute

õigusvastasuse tuvastamise asemel kohustamisnõude esitamine kaebuse esitaja õiguste

kaitsele siinkohal kaasa aidata ei saaks. Kaebuse esitamise eesmärgiks on haldusakti

3-14-52271

tühistamine ning toimingute õigusvastasuse tuvastamine, et pärast kaebuse võimalikku

rahuldamist ei saaks haldusorgan enampakkumise menetluses enam nimetatud toimingutele

tugineda ega nendest lähtuda, kuna on tuvastatud nende õigusvastasus. Seetõttu on kaebaja

õiguste kaitseks vajalik vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja märkis,

et jääb algselt esitatud nõuete juurde.

13. Tartu Halduskohus tagastas 16. oktoobri 2014. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

taotles Narva linna toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja

tuvastamisnõue esitatud kahju hüvitamise nõuet ettevalmistaval, preventiivsel ega

rehabiliteerival eesmärgil. Kaebaja selgitustest nähtuvalt leidis kaebaja, et kui kohus tühistab

küll Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse, ent ei tuvasta vaidlustatud

toimingute õigusvastasust, loetakse need toimingud õiguspäraseks ning Narva linnal säilib

õigus nendele tugineda. Kohus selgitas, et vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on kaebaja

poolt vaidlustatud toimingud mõjutanud korralduse sisu ning seetõttu tuleb kohtul korralduse

õiguspärasuse kontrollimisel anda hinnang ka nende toimingute õiguspärasusele. Kohtu

arvates ei olnud kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik lisaks Narva Linnavalitsuse 24.

septembri 2014. a korralduse vaidlustamisele esitada eraldiseisvat nõuet selle andmist

mõjutanud menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Sama määrusega võttis kohus

menetlusse kaebuse Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k

tühistamiseks.

14. Kaebaja esitas 21. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kohustamiskaebuse Narva linna

kohustamiseks kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja

kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. Kaebaja märkis, et soovib siiski

esitada kohtule vastava kohustamisnõude, ning palus kohtul selle läbi vaadata haldusasjas nr

3-14-52271 koos tühistamiskaebusega (liita kohustamiskaebus tühistamiskaebuse

menetlusse). Kaebaja selgitas, et kuna kaebuse esitamise eesmärgiks on vabaneda Narva

Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korraldusest ning saavutada esimesel enampakkumisel

parimaks pakkujaks tunnistamine ja ruumide üürilepingu sõlmimine, esitab kaebaja kohtule

täiendavalt ka kohustamisnõude, sest nii on võimalik kaebajal saavutada esimese

enampakkumise tulemuste kinnitamine ning nii saab kaebaja õigusi kõige efektiivsemalt

kaitsta.

15. Vastustaja esitas 13. novembril 2014 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles palus

jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda (tl 49-50).

16. Kohus määras 13. jaanuari 2015. a määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Kaebaja taotleb Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k

tühistamist ja Narva linna kohustamist kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a

korraldusega nr 565-k välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused,

põhjendades oma kaebust järgmiselt.

17.1. OÜ Mann Grupp protest on esitatud Narva Linnavolikogu 17. märtsi 2005. a määrusega

nr 14 vastu võetud „Linnavara kasutusse andmise korra“ (edaspidi kord) §-s 42 sätestatud

tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamiseks puuduvad igasugused põhjused, mistõttu tuli

protest selle esitajale tagastada. Selle asemel hakkas amet seadma edukaks tunnistatud

pakkujale täiendavaid tingimusi OÜ Mann Grupp nõudmisel: pakkujal pidi olema äriregistris

3-14-52271

märgitud toitlustamine põhitegevusalaks ning pakkujal pidi olema vähemalt viieaastane

registreering majandustegevuse registris toitlustamise valdkonnas ning hiljem lisandus nõue,

et viieaastane kogemus toitlustusvaldkonnas peab olema katkestamatu (mõeldud siiski ilmselt

katkematu). Kui enampakkumise korraldaja seab enampakkumisel tingimused ja

lisatingimused ning teeb need kõigile pakkujatele teatavaks, ei ole enampakkumise korraldajal

peale pakkumiste avamist ning eduka pakkuja väljaselgitamist õigust hakata seadma

lisatingimusi ning nõudma dokumente nimetatud lisatingimuste tõendamiseks. Narva linna

toimingud on õigusvastased.

17.2. Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korraldus nr 1030-k on samuti õigusvastane,

sest see pole antud kehtiva õiguse alusel ega ole sellega kooskõlas ning selles puuduvad

kaalutlused. Kaebaja oli seisukohal, et antud juhul ei esine korra § 17 lgs 2, §-des 43, 44 ja 45

nimetatud asjaolusid, mis annaksid õiguse nimetatud sätetele tugineda ning jätta

enampakkumise tulemused kinnitamata ja üürileping sõlmimata. Samuti puuduvad

vaidlustatud korralduses kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Haldusorgan on andnud välja haldusakti, millega välistas edukaks tunnistatud pakkujaga

üürilepingu sõlmimise, kuid ei ole haldusaktis esitanud ühtegi kaalutlust ega põhjendust.

Kaebaja rõhutas, et tal on olemas enampakkumise korraldaja nõutud viieaastane töökogemus

toitlustusvaldkonnas.

18.1. Vastustaja on seisukohal, et nii kaebuse esitaja kui ka OÜ Mann Grupp esitasid poolte

ärakuulamise käigus omapoolsed arvamused selle kohta, mil viisil tuleb tõlgendada tingimust

- kas pakkuja viieaastase registreeringu olemasolu majandustegevuse registris

toitlustusvaldkonnas või pakkujal ja pakkuja töötajatel vastava kogemuse olemasolu

sõltumata sellest, kas pakkuja oli registreeritud majandustegevuse registris toitlustamise

valdkonnas või mitte. Kuna pakkujad toonitasid, et enampakkumuse tingimused ei ole üheselt

arusaadavad, leidis vastustaja, et tekkinud olukord ja menetlusosaliste poolt lisatingimuste

erinev tõlgendamine, võib rikkuda nii kaebuse esitaja kui ka teiste pakkujate õigusi.

Vastustaja püüdis välja selgitada, kas enampakkumise lisatingimused on pooltele üheselt

arusaadavad, mitte ei seadnud pooltele täiendavaid tingimusi.

18.2. Kuna 28. mai 2014. a Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 565-k kehtestatud

enampakkumuse tingimus omada vähemalt viieaastast töökogemust toitlustusvaldkonnas, ei

ole osalejatele üheselt selge ja arusaadav, siis rikub see haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55

lgs 1 sätestatut, mistõttu nimetatud tingimus ei vasta seaduse nõuetele ja vastustaja

kohustuseks on korra § 44 lg 2 alusel jätta enampakkumise tulemused kinnitamata. Korra § 45

kohaselt peab vastustaja võtma vastu otsuse uue enampakkumise läbiviimise kohta.

18.3. Järelikult esinesid 28. mai 2014. a Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 565-k

kehtestatud enampakkumuse tingimustes rikkumised, mis tulenesid vastustajale täitmiseks

kohustuslikuks olevast seadusest (HMS 55 lg 1). Juhindudes vastustajale täitmiseks

kohustuslikuks oleva korra § 44 lg-st 2 ja §-st 45, võttis vastustaja 24. septembril 2014. a

vastu õiguslikult põhjendatud korralduse nr 1030-k, millega jättis 28. mail 2014. a Narva

Linnavalitsuse korraldusega nr 565-k väljakuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise

tulemused kinnitamata ning otsustas algatada uue enampakkumise.

19. Kirjalikus menetluses on menetlusosalised esitanud menetluskulude nimekirjad ja

kuludokumendid, samuti vastuväited teise poole menetluskulude suurusele.

KOHTU SEISUKOHT

3-14-52271

20. Käesolevas asjas on OÜ Ronyx Log esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Narva

Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k tühistamist ja Narva linna

kohustamist kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja

kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. Vaidlustatud korraldusega jättis

Narva Linnavalitsus 28. mai 2014. a korraldusega välja kuulutatud avaliku kirjaliku

enampakkumise tulemused kinnitamata (otsuse resolutiivosa p 3.1) ja algatas uue

enampakkumise (resolutiivosa p 3.2).

21. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata.

Kaevatud haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

22. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 lg 1 näeb ette, et kõiki kohaliku elu küsimusi

otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p 1 kohaselt rajaneb kohalik

omavalitsus muu hulgas kohaliku elu küsimuste iseseisva ja lõpliku otsustamise ja

korraldamise põhimõttel ning KOKS § 3 p 2 kohaselt on üheks kohaliku omavalitsuse

aluspõhimõtteks ka igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja

linnas. KOKS § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt on munitsipaalomand vallale või linnale kuuluv vara,

mille valitsemise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

23. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22. oktoobri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-09-1397,

et PS § 154 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, mille põhisisuks on

kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel

ehk õigus otsustada, kas, millal ja kuidas kohaliku elu küsimusi lahendada.

Enesekorraldusõigus hõlmab ka kohaliku omavalitsuse üksuse õiguse temale kuuluvat vara

vabalt kasutada ja käsutada. KOKS § 34 lg-s 1 sätestatud munitsipaalomandi valdamine,

kasutamine ja käsutamine on kohaliku elu küsimus.

24. Käesoleval juhul ei ole menetlusosaliste vahel olnud sisulist vaidlust selle üle, et

asjaomaste korraldustega, Narva Linnuse tn 2 ruumide väljaüürimise kavandamisel, otsustas

Narva Linnavalitsus kohaliku elu küsimusi.

25. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused oma vara käsutamisel on piiratud mitmete

tingimustega. Riigikohtu erikogu selgitas 20. detsembri 2001. a otsuses asjas nr 3-3-1-15-01

(pd 14, 20), et kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud

avalike ülesannete täitmiseks. Valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja,

teostab linn avalikku võimu. Linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega,

mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises. Samuti peab linn vara kasutusse saaja

väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Kui

linna vara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määra täpselt kindlaks,

keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes,

arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne.

26. Ka vaidlusaluses asjas oli linna vara (Narvas Linnuse tn 2 hoone teisel korrusel asuvad

ruumid üldpindalaga 313,8 m2) rendile andmisest huvitatud mitu isikut – eraisik Argo Kirs,

OÜ Ronyx Log ja OÜ Mann Grupp (tl 9 pöördel). 26. juuni 2014. a protokolliga müüdi

üüriõigus OÜ-le Ronyx Log. Enampakkumise tulemused esitati Narva Linnavalitsusele

3-14-52271

kinnitamiseks. Riigikohus on 22. oktoobri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-09 selgitanud, et

pakkuja õigus nõuda vara enda kasutusse andmist saab tugineda lepingulisele suhtele. Selline

õigus ei teki üldjuhul enne pakkumusele nõustumuse andmist, s.o mitte enne enampakkumise

tulemuste kinnitamist. Pakkuja subjektiivsete õiguste olemus pakkumismenetluse ajal ja

pärast pakkumismenetluse tulemuste kinnitamist on seega selgelt erinev.

27. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kohalikul omavalitsusel on oma vara käsutamise ja

kasutamise küsimuste otsustamisel ulatuslik omakorraldusõigus ning kohtud võivad reeglina

kontrollida üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise

õiguspärasust, mitte otstarbekust. Vara kasutamise ja käsutamise korraldamisel tuleb järgida

riigi- ja haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestada täpsed reeglid, kui nende põhimõtete

järgimine ei ole muul viisil piisavalt tagatud (3. novembri 2005. a otsus nr 3-3-1-35-05, p 9).

Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise

kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse ning menetlus peab

võimaldama võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel

(Riigikohtu 15. detsembri 2005. a otsus nr 3-3-1-59-05, p 17).

28. Narva Linnavolikogu poolt 21. juunil 2005 vastu võetud linnavara eeskirja § 11 kohaselt

võib kinnisasja anda kasutusse (üürile, rendile, tasuta kasutusse), koormata hoonestusõigusega

või võõrandada teisele isikule Narva Linnavolikogu poolt sätestatud korras. Linnavara

eeskirja § 51 sätestab, et linnavara kasutusse andmine ei tohi rikkuda seaduses sätestatud ausa

konkurentsi põhimõtteid ja viiakse reeglina läbi avaliku enampakkumise (suulise või

kirjaliku), piiratud osalejate arvuga enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise

korras. Narva Linnavolikogu on KOKS § 22 lg 1 p 6 ja linnavara eeskirja alusel 17. märtsil

2005 vastu võtnud linnavara kasutusse andmise korra, mis reguleerib Narva linna omandis

oleva kinnis- ja vallasvara (edaspidi linnavara) teisele isikule üürile, rendile või tasuta

kasutusse andmist.

29. Korra § 5 lg 1 p 2 kohaselt võtab otsustuse kinnisvara kasutusse andmise kohta vastu

Linnavalitsus, kui kinnisvara kasutusse andmise tähtaeg on 1 kuni 25 aastat. Käesolevas asjas

sooviti kinnisvara üürile anda 15 aastaks. Seega oli Narva Linnavalitsus pädev otsustama

Linnuse tn 2 hoone teisel korrusel asuvate ruumide väljaüürimist. Korra § 7, mis sätestab vara

kasutusse andmise viisid, lg 1 p 1 kohaselt võib linnavara kasutusse andmine toimuda avalikul

enampakkumisel (suulisel või kirjalikul). Korra § 8 näeb ette, et linnavara kasutusse andmine

võib toimuda nii avalikul kui piiratud osalejate arvuga enampakkumisel (kas suuliselt,

kirjalikult või eelläbirääkimistega).

30. Vastustaja on vaidlusaluses haldusaktis viidanud kohtu hinnangul õiguspäraselt korra §-le

19, mille kohaselt linnavara kasutusse andmine avaliku enampakkumise korras (suuliselt või

kirjalikult) toimub juhul, kui ei kehtestata lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud

lõplikena s.t. nende üle ei peeta läbirääkimisi. Asja materjalidest nähtuvalt tekkis enne

enampakkumise tulemuste kinnitamist vaidlus üürilepingu lisatingimuse üle, mille kohaselt

oli vaja vähemalt viieaastast töökogemust toitlustuse valdkonnas. Amet, kes korra § 10

kohaselt valmistab enampakkumise ette ja viib selle läbi, leidis, et selline üürilepingu

lisatingimus oli sõnastatud ebaselgelt, mistõttu ei ole võimalik enampakkumise tulemusi

kinnitada. Enampakkumise korraldaja seisukohtadest lähtuvalt leidis ka vastustaja, et

enampakkumise tulemusi ei saa kinnitada. Seega on vastustaja ise leidnud, et enampakkumise

tingimused on koostatud puudulikult, selles on sisuliselt sätestamata võitja kindlakstegemise

kriteeriumid, mis oleksid olnud pakkujatele üheselt arusaadavad ja millest kinnipidamist oleks

võimalik hiljem kontrollida. Seetõttu tekkis olukord, kus asjaosalistel oli erinev arusaamine

3-14-52271

nii enampakkumise tingimuste kui võitja kindlakstegemise osas. Linn peab aga vara kasutusse

saaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset

kohtlemist. Enampakkumise menetluses osalevatel isikutel on õigus nõuda linnalt oma vara

kasutusse andmisel kehtestatud korrast kinnipidamist. Nende kaalutlustega on vastustaja

arvestanud.

31. Ka vaidlustatud korralduses sisalduv viide HMS § 55 lg-le 1, mille kohaselt peab

haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, on kohtu hinnangul asjakohane. Linnavara üürile-

või rendileandmise otsustust sisaldav haldusakt saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui vastav

haldusakt on selge ja üheselt mõistetav ning seeläbi täidetav. Ka HMS § 63 lg 2 p 5 näeb

haldusakti kehtivuse eeldusena ette, et haldusaktist peavad selguma õigused ja kohustused,

need kohustused ei tohi olla vastukäivad ning haldusakti peab olema võimalik täita. Et

haldusakt on ebaselge ning mitte täidetav, on leidnud kinnitust praktikas, pakkujad OÜ Ronyx

Log ja OÜ Mann Grupp on asunud vastupidistele seisukohtadele, mida tähendab viieaastane

töökogemus toitlustuse valdkonnas.

32. Korra § 43 ls 1 kohaselt sõlmitakse pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist võitjaga

kasutusleping. Kuna enampakkumise tulemusi ei kinnitatud, oli vastustajal kohane viidata

korra §-le 43, selgitades, miks OÜ-ga Ronyx Log lepingut ei sõlmita. Vastustaja on

vaidlustatud käskkirja alusena viidanud ka korra § 44 lg-le 2, mille kohaselt ei kinnitata

enampakkumise tulemusi, kui enampakkumise tingimused olid vastuolus Eesti Vabariigi või

kohaliku omavalitsuse seaduste ja õigusaktidega. Korraldusest nähtub, et vastustaja peab

silmas vastuolu HMS § 55 lg-ga 1. Korra §-st 45 tuleneb, et kui enampakkumise tulemusi ei

kinnitata, siis korra § 5 kohaselt võetakse vastu otsus uue enampakkumise läbiviimise kohta

või vara antakse kasutusse muul samas korras sätestatud viisil. Seetõttu ei nõustu kohus

kaebaja väitega, et antud juhul ei esine korra §-des 43, 44 ja 45 nimetatud asjaolusid, mis

annaksid õiguse nimetatud sätetele tugineda ning jätta enampakkumise tulemused kinnitamata

ja üürileping sõlmimata.

33. Korra § 42 sätestab, et enampakkumises osalejal, kelle arvates rikuti enampakkumise

ettevalmistamise või läbiviimise käigus korra või teiste haldusaktide sätteid, on õigus esitada

enampakkumise korraldajale kirjalik protest hiljemalt enampakkumisele järgneva tööpäeva

jooksul. Kaebused ja protestid vaatab läbi linnavalitsus. Kohus nõustub kaebajaga, et OÜ

Mann Grupp protest esitati korra §-s 42 sätestatud tähtaega ületades. Kuigi tähtaegselt

esitamata jäetud protest tuli linnavalitsusel läbivaatamata jätta, võis vastustajal siiski OÜ

Mann Grupp seisukohti lugedes tekkida kahtlus OÜ Ronyx Log pakkumuse andmete õigsuse

osas ja enampakkumise tulemuste kinnitamiseks võis vastustaja kaebajalt selgitusi nõuda.

34. Vastustaja on vaidlusaluses korralduses viidanud ka korra § 17 lg-le 2, mis näeb

muuhulgas ette, et kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks korraldaja poolt

enampakkumise protseduuri rikkumise tõttu, tagastatakse kõigile pakkujatele tagatisena

tasutud rahasumma ja osavõtutasu hiljemalt 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul

enampakkumise nurjunuks tunnistamisest. Kuna vastustaja on sisuliselt leidnud, et rikkus

enampakkumise protseduuri, mis seisnes üürilepingu lisatingimuse ebaselges kehtestamises,

siis on kohtu hinnangul õiguspärane viidata ka korra § 17 lg-le 2 ja tagastada tagatisena

tasutud rahasumma ja osavõtutasu.

35. Eeltoodut arvesse võttes jääb kaebaja tühistamiskaebus rahuldamata. Kaebaja etteheited ei

ole põhjendatud ja vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ning kohtulikult

kontrollitav. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude Narva Linnavalitsuse 28. mai

3-14-52271

2014. a korraldusega nr 565-k välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste

kinnitamiseks. Kohus põhjendas, miks Narva Linnavalitsus on 28. mai 2014. a korraldusega

välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused jätnud kinnitamata

õiguspäraselt. Kuna kaebuse tühistamis- ja kohustamistaotlus on lahutamatult seotud, ei ole

Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse tühistamata jätmise korral kohtul

võimalik teha vastustajale ettekirjutust 28. mai 2014. a korraldusega välja kuulutatud

enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Seetõttu jääb ka kaebaja kohustamiskaebus

rahuldamata.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid

kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks

õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise. Seega võivad

haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani

kasuks lahendamise korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2012. a otsus asjas nr

3-3-1-26-12). Kohtu hinnangul ei ole üldjuhul alust pidada kohalikule omavalitsusele

seadusega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi kohaliku omavalitsuse põhitegevuse

raamidest väljuvaks. Ka käesoleva kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et

lubaksid teha teistsuguse järelduse. Seetõttu jäävad Narva Linnavalitsuse menetluskulud tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik