2-13-42609/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-42609

Tsiviilasi

OÜ RST VALGA hagi AKTSIASELTS EVIKO vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

27 749,22 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS EVIKO apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): AKTSIASELTS EVIKO (registrikood:

10321432), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo

Noormets

Vastustaja (hageja): OÜ RST VALGA (registrikood:

10288605),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi

vanemabi Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. märtsi 2015.a otsus

ja saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks.

2. Rahuldada AS EVIKO apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Rahuldada AS EVIKO taotlus ja võtta asja

materjalide juurde järgmised tõendid: väljavõte

e-kirjavahetusest (3 lk), ärakirjad AS Even arvetest

(2 lk) ning ärakiri OÜ Basseiniekspert arvest (1 lk).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ RST VALGA esitas 13 septembril 2013 Tartu Maakohtule hagi AS EVIKO vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt alltöövõtulepingu nr 726-06 03.08.2010 p 2.1 kohaselt

Valga Gümnaasiumi veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte ja soojasõlme ehitustööde tegemise

vastavalt projektdokumentatsioonile ning hageja hinnapakkumisele. Hageja esitas kostjale

teostatud tööde akti nr 3 jaanuarist 2011, akti nr 4 veebruarist 2011 ja akti nr 5 märtsist 2011. Aktid

on kostja poolt allkirjastamata. Kostja on saanud kätte teostatud tööde aktide alusel väljastatud

arved, millest praeguse ajani on tasumata: 31.01.2011 arve nr 11023 osaliselt summas 7 241,25

eurot, 28.02.2011 arve nr 11039 tervikuna summas 11 603,80 eurot ja 30.03.2011 arve nr 11047

tervikuna summas 17 869,70 eurot. Kokku on tasumata arvete summa 36 714,75 eurot. Hageja

vähendas oma 36 714,75 euro suurust nõuet 8 965,53 euro võrra ning nõudis kostjalt 27 749,22

euro väljamõistmist.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas võlgnevust arve nr 11023 alusel summas

7 241,25 eurot, kuid soovis seda tasaarvestada hageja poolt objektilt äraviidud soojasõlme

väärtusega, milleks on 8 965,53 eurot. Arvete nr 11039 ja 11047 osas kostja leidis, et hageja ei ole

töid teinud, kostja ei ole töid vastu võtnud ning kostjal puudub kohustus arveid tasuda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 27 749,22 eurot. Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhiseisukohtadele:

3.1. Vaatamata hageja 21.01.2011 e-kirjaga (tl 53) saadetud ähvardusele tööd peatada on teiste

tõendite alusel tuvastatav, et hageja töid siiski ei peatanud. Nimetatud e-kirja eesmärgiks oli kohtu

hinnangul survestada kostjat tasuma selleks ajaks juba tekkinud võlgnevust. Teiste asjas kogutud

tõenditega on ümberlükatud kostja väide, et hageja tegelikkuses tööd peataski ning rohkem töid ei

teinud. Võrreldes töö mahtusid, mis on märgitud hageja poolt teostatud tööde aktides (s.o

veebruaris 2011.a summas 11 603,80 eurot ning märtsis 2011.a 17 869,70 eurot) ja kostja poolt

tellijale esitatud teostatud tööde aktides ridadel 71 ja 72 märgitud töö mahtusid (s.o veebruaris

2011.a 28 760,24 eurot ja märtsis 2011.a 23 647,31 eurot) on usutav, et hageja on teinud töid selles

mahus, mis ta on märkinud tema poolt teostatud tööde aktides. Ülejäänud osas saab tellijale

esitatud teostatud tööde aktides ridadel 71 ja 72 olla märgitud teiste alltöövõtjate poolt tehtud tööd,

nt ventilatsiooni ja jahutuse osas.

3.2. Kostja poolt tellijale (Valga Linnavalitsusele) esitatud teostatud tööde aktid nr 7 ja nr 8 (tl 64-

67) tõendavad et Valga Gümnaasiumi objektil on veebruaris ja märtsis 2011.a tehtud veevarustuse,

kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni ja jahutusega seotud töid vastavalt 28 760,24 euro ja

23 647,31 euro ulatuses. Need tööd, v.a ventilatsioon ja jahutus, kuulusid lepingu p 2.1 kohaselt

hageja tööde hulka (tl 7). Tõendamata on kostja väide, et aktides nr 7 ja 8 veevarustuse,

kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni ja jahutusega seotud tööd ei ole teostatud üksnes hageja poolt,

vaid ka OÜ Basseiniekspert ning AS Even poolt.

3.3. Töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ja seega on hageja tasunõue muutunud VÕS § 637

lg 3 ja lg 4 alusel sissenõutavaks. Kostja on võtnud omaks, et jaanuaris 2011.a on hageja töid

teostanud ning kostja on teostatud tööd vastavalt esitatud aktile nr 3 vastu võtnud. Veebruaris ja

märtsis 2011.a teostatud tööde osas ei ole kostja tõendanud, et ta on vastavalt lepingu p-le 8.2

esitanud oma pretensioonid viie tööpäeva jooksul peale tööde teostamise akti kättesaamist.

Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on esimest korda töömahtude täpsustamiseks hageja poole

pöördunud alles 21.04.2011 (tl 54). Kostja 21.04.2011 e-kirjast (tl 54) tuleneb, et kostja hinnangul

oli töö puuduseks materjalide spetsifikatsiooni kujul teostatud ja teostamata tööde mahu ja

maksumuse lahti kirjutamata jätmine hageja poolt. Kohus on seisukohal, et materjalide

spetsifikatsiooni esitamata jätmine ei ole selline puudus, mille tõttu oleks töö täiesti

kasutuskõlbmatu.

3.4. Kokku on tasumata arvete (31.01.2011.a arve nr 11023 (tl 23), 28.02.2011.a arve nr 11039 (tl

22) ja 30.03.2011 arve nr 11047 (tl 24)) summa 36 714,75 eurot. Hageja on tasunõuet vähendanud

8965,53 euro võrra, mistõttu tasunõudeks jääb 27 749,22 eurot (tl 3 p 2).

Kostja on tunnistanud nõuet 31.01.2011.a arve nr 11023 tasumata jäägi 7241,25 euro osas, kuid

soovib seda tasaarvestada hageja poolt objektilt äraviidud soojasõlme väärtusega, milleks on

8965,53 eurot (tl 50 p 2.3). Maakohus leidis, et kostja nõuet ei saa tasaarvestada arve nr 11023

tasumata jäägi summaga, kuna hageja on tasaarvestuse juba läbi viinud (vähendanud tasunõuet

soojasõlme maksumuse, s.o 8 965,53 euro, võrra).

Lähtudes arvete esitamise kuupäevadest oli arve nr 11023 maksetähtaeg 02.03.2011, arve nr 11039

maksetähtaeg 30.03.2011 ja arve nr 11047 maksetähtaeg 29.04.2011. Vastavad maksetähtajad on

märgitud ka esitatud arvetel (tl 22-24). Vaidlust ei ole selles, et arve nr 11023 on tasutud osaliselt

(jääk 7241,25 eurot) ja arved nr 11039 ja 11047 on tervikuna tasumata. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 27 749,22 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. AKTSIASELTS EVIKO esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

17. märtsi 2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

vastustaja kanda. Alternatiivselt palus apellant saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus vääralt tuvastanud, et kostja on 2011.a veebruari- ja märtsikuu aktides kirjeldatud

tööd hagejalt vastu võtnud. Maakohus on otsuse rajanud kostjale üllatuslikult asjaoludele, millele

ta poolte tähelepanu varasemas menetluses ei juhtinud. Kostja viitas juba oma 24.10.2013 vastuse

p-s 2.5, et vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 8.3. on maksete aluseks töövõtja (s.o kostja) poolt

alla kirjutatud tööde teostamise akt ning selle alusel esitatud arve. Lepingu p 8.5 lisab, et akt

loetakse kätte saaduks, kui selle kohta on töövõtja (s.o kostja) kinnitus. Antud juhul on maakohus

leidnud, et kuna kostja tunnistab 2011.a jaanuaris tööde teostamist, ent ka 2011.a jaanuari aktil

puudub kostja allkiri, siis ei oma tööde vastuvõtmise seisukohalt tähtsust asjaolu, et ka 2011.a

veebruari- ja märtsikuu aktidel puudub kostja allkiri. Selline järeldus on väär ning juhul, kui kohus

oleks juhtinud poolte tähelepanu sellise asjaolu tähtsusele varasemas menetluses, oleks kostja

saanud esitada omapoolsed selgitused sellise asjaolu ümberlükkamiseks. Tegelikult on 2011.a

jaanuarikuu akt kostja poolt allkirjastatud ning sellele ei ole kostja mitte kunagi vastu vaielnud.

Ainuüksi akti allkirjastamata jätmine ei tee iseenesest olematuks hageja poolt tööde teostamist

(lepingu p 8.2), mistõttu ei saa 2011.a jaanuarikuu akti põhjal teha järeldust, et 2011.a veebruari

ja märtsikuu aktide allkirjastamata jätmine kostja poolt ei tähenda seda, et kostja ei ole neid töid

vastu võtnud. Neid akte tuleb vaadelda ja käsitleda eraldiseisvalt, sest erinevalt jaanuarikuu aktist

on kostja veebruari- ja märtsikuu aktidele vastu vaielnud;

2) on maakohus jätnud tuvastamata, millal on hageja 2011.a veebruari- ja märtsikuu aktid kostjale

üle andnud. Hageja andis mõlemad aktid kostjale üle 2011.a aprillikuu alguses. Täpset kuupäeva

ei ole kostjal võimalik öelda, sest aktide esitamine toimus kas mõlema poole projektijuhtide poolt

käest-kätte andmisega või lihtposti teel ning tänaseks on sellest möödunud juba 3 aastat. Vastava

asjaolu tõendamiskoormis on antud juhul hagejal, sest lepingu p-st 8.5. lähtuvalt on hageja

kohustuseks võtta tööde akti üleandmise tõendamiseks kostjalt kinnitus;

3) on kohus vääralt leidnud, et kostja esitas vastuväite hageja aktidele esmakordselt alles

21.04.2011. Pooltevahelise kirjavahetusega on tõendatud, et kostja esitas hageja aktidele

vastuväited juba 08.04.2011, esitades hagejale selge nõude aktides kajastatud tööde

lahtikirjutamiseks, et oleks selge ülevaade, kui palju (tööde maht ühikutes) on tegelikult töid antud

objektil tehtud. Kostja kordas oma nõuet ka 12.04.2011 ja 13.04.2011 e-kirjades. Isegi juhul, kui

hageja esitas aktid kostjale kõige varasemalt 2011.a aprillikuu alguses 01.04.2011 (reede), siis on

kostja 08.04.2011 vastuväide esitatud tähtaegselt ja kooskõlas lepingu p-s 8.2. sätestatud

5-tööpäevase tähtajaga. Seega on kostja hageja poolt esitatud aktidele tähtaegselt vastu vaielnud

ning antud juhul puudub igasugune alus vastupidise järeldamiseks;

4) ei nõustu apellant maakohtu väitega, et kostjal puudus sisuline alus jätta hageja töö vastu

võtmata. Hageja on oma vaidlusalustes aktides määranud lihtsalt protsentuaalsed mahud, kuid

reaalselt ei ole võimalik selliste tööde teostamist kontrollida ja täpset töömahtu ühikutes koos

spetsifikatsioonidega tuvastada. Aktides protsentuaalsete töömahtude märkimine ei tõesta tööde

reaalset teostamist. Hageja ei saa nõuda tasu tööde eest, mida ta ei ole reaalselt teostanud või mille

teostamist ta ei ole nõuetekohaselt tõendanud. Hageja on 21.04.2011 e-kirjas ka lubanud esitada

lahtikirjutatud kujul tööde loetelu, kuid ei ole seda teinud. Seetõttu puudub hagejal ka igasugune

seaduslik alus selliste tööde eest kostjalt tasu saada. Kui ringkonnakohus kostja käsitlusega ei

nõustu, palub kostja ringkonnakohtul selgitada, milliste tõendite alusel saab need tööd vastavas

mahus tõendatuks lugeda;

5) ei juhtinud maakohus esimese astme menetluses kordagi poolte tähelepanu neile asjaoludele,

mida ta asja lahendamisel tähtsaks peab ja rajas oma otsuse kostja jaoks üllatuslikele asjaoludele.

Apellant palub ringkonnakohtul vastu võtta viidatud tõendid, sest kostjal puudus mõistlik

võimalus neid tõendeid varasemas menetluses kohtule esitada;

6) on hageja soovinud kostjale üle anda 389 953 krooni võrra rohkem töid, kui ta on reaalselt

teostada saanud. Koos käibemaksuga moodustab vastav summa 467 943 krooni ehk 29 907 eurot.

Arvestades, et hageja nõuab 2011.a veebruari- ja märtsikuu aktide alusel väljastatud arvetega

kostjalt kokku 29 473,50 euro tasumist, siis puudub hagejal igasugune alus nõuda tasu 2011.a

veebruari- ja märtsikuu aktides kajastatud tööde eest, sest hageja ei ole reaalselt saanud töid kokku

sellises mahus teostada.

5. OÜ RST VALGA vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja otsus muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellant mõistnud valesti tõendamiskohustust ning sellest tulenevalt on ka põhjendamatud

etteheited maakohtu otsusele. Apellant ei ole tõendanud, et aktid 2011.a veebruaris ja märtsis

tehtud tööde kohta anti kostja esindajale üle alles aprillis ning seega ei olnudki AS-l Eviko varem

võimalik pretensioone esitada. Lepingust tulenevalt esitatakse tööde üleandmise aktid igakuiselt

ning peatöövõtja peab võtma nende osas seisukoha 5 tööpäeva jooksul. Apellatsioonkaebuse

väidetest lähtudes jääb arusaamatuks, miks ei tundnud AS Eviko mitme kuu jooksul huvi tööde

üleandmise aktide vastu ning millisel põhjusel ei peetud vajalikuks pretensioonide esitamist;

2) kajastus AS-i Eviko raamatupidamises võlgnevus OÜ-le RST Valga, mis sai tekkida vaid

alltöövõtulepingu nr 726-06 täitmisest tulenevalt. Kostja on esitanud väite aktides kajastatud tööde

tegemata jätmise kohta alles kohtuliku menetluse käigus;

3) olukorras, kus kostjat esindas maakohtus toimunud menetluses mainekas advokaadibüroos

tegutsev vandeadvokaat, ei saanud kohtuotsus tulla AS-le Eviko üllatusena. Esindaja pidi olema

teadlik TsMS § 230 sisust ja pidi olema põhjalikult tutvunud tsiviilasja materjalidega. Aktidele

viitamine maakohtu otsuses ei saanud tulla kostjale üllatusena;

4) ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks maakohtus tõendite esitamata jätmisele seda, et kostja ei

pidanud oluliseks tõendada väiteid, mida vastaspool menetluse käigus vaidlustas. Eeltoodust

lähtuvalt tuleks apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid jätta tähelepanuta. Samas ei tõenda ka

apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid apellandi väiteid ega anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebusele lisatud e-kirjavahetus peaks apellandi arvates tõendama

väidet, et AS Eviko seadis OÜ RST Valga aktides näidatud tööde tegemise kahtluse alla. Samas

nähtub kirjavahetusest, et tegelikult soovib kostja esindaja R. Rööpson vaid aktide täpsustamist,

kuna seda nõudvat tellija. Küsimust sellest, et töid üldse ei tehtudki, ei ole tõstatatud.

Even AS 29. detsembril 2010 AS-le Eviko esitatud arve ventilatsioonitööde eest summas 290 065

krooni ei seondu mingil viisil 2011.a veebruaris-märtsis hageja poolt tehtud tööde vastuvõtmisega.

29. aprillil 2011 Basseiniekspert OÜ poolt AS-le Eviko esitatud arve ei seondu käesoleva

vaidlusega, sest OÜ RST Valga esitas kostjale viimase arve 30. märtsil 2011.

6. Apellant AS Eviko esitas ringkonnakohtule 3. märtsil 2015.a täiendavad seisukohad, märkides,

et:

1) 2011.a veebruari- ja märtsikuu arvete kättesaamist kostja poolt enne 2011.aprillikuu algust pidi

pooltevahelise lepingu p 8.5 kohaselt tõendama hageja;

2) puuduvad asjas tõendid, nagu oleksid AS EVIKO saneerimisnõustajad 22.06.2011.a teates

tunnistanud hageja ees 18 845,05 euro suurust võlgnevust. Samas on apellant juba oma

19.02.2014.a menetlusdokumendi p-s 2.5. selgitanud, et kostja oli eelneval kokkuleppel hageja

juhatuse liikmega nõus oma saneerimises aktsepteerima hageja 2011.a jaanuarikuu võlajääki

summas 7241,25 eurot ja 2011.a veebruarikuu töid summas 11 603,80 eurot, kokku seega

18 845,05 eurot. Apellant rõhutab veelkord, et veebruarikuu tööde aktsepteerimine toimus üksnes

n-ö kostjapoolse vastutulekuna ja kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga, et saavutada selle

teema osas õigusrahu, ehkki tegelikult ei nõustunud kostja ka veebruarikuu töödega. Sellest

summast oleks kostja saneerimismenetluse tulemusel maha arvestatud 25 %, nagu kõikide teistegi

saneerimisse kaasatud võlausaldajate nõuete puhul, mille tagajärjel oleks lõplikuks summaks

jäänud 14 133,79 eurot (18 845,05 € – 25% = 14 133,79 €).

Nimetatud summast oleks vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusel mahaarvestamisele

kuulunud veel ka soojasõlme maksumus summas 8965,53 eurot, mille hageja objektilt ära viis.

Seega lõplikuks summaks, mille kostja oleks pidanud hagejale saneerimismenetluses maksma,

oleks kujunenud 5168,26 eurot (14 133,79 € - 8965,53 € = 5168,26 €). Kahjuks taganes hageja

eelnevast kokkuleppest ning vaidlustas kostja saneerimises pakutud summa, mistõttu seda

saneerimiskavva ei kaasatud;

3) väär on vastustaja poolt väidetu, nagu oleks kostja esitanud omapoolse vastuväite aktides

kajastatud tööde tegemata jätmise kohta alles käesoleva tsiviilasja kohtuliku menetluse käigus.

apellant on eelnevas menetluses (nt apellatsioonkaebuse p-des 2.1.6. ja 2.1.7.) ammendavalt

tõendanud, et kostja esitas hageja aktidele vastuväited juba 2011.a aprillikuus (kooskõlas lepingus

sätestatud tähtaegadega) ning on ka järjepidevalt juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja ei

ole aktides väidetud tööde tegelikku teostamist piisavalt tõendanud, st kostja on kõnealuste tööde

teostamisele konkreetselt vastu vaielnud.

Apellant jäi seisukohale, et maakohus on oma otsuse rajanud üllatuslikele asjaoludele, eirates

esimese astme kohtumenetluses selgitamiskohustust. Seetõttu tuleks asja juurde võtta apellandi

esitatud täiendavad tõendid, mis tõendavad ja põhistavad maakohtu otsuse järelduste

paikapidamatust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014.a otsus tuleb menetlusnormi olulise

rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus on

seisukohal, et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb

tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.

AS EVIKO apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele maakohtu otsuse tühistamist puudutavas

osas. Hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendatuse kohta tuleb maakohtul võtta

seisukoht asja uue arutamise käigus.

8. TsMS § 351 lg 1 sätestab kohtule selgitamiskohustuse, st kohtul tuleb menetlusosalistega

arutada vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust

küljest. TsMS § 435 lg 1 järgi teeb kohus otsuse üksnes siis, kui asja on kohtu arvates arutatud

ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval

juhul on maakohus asja arutamisel rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 328 lg 2, § 329

lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4) niisugusel määral, mis tingib asja saatmise maakohtule uueks

arutamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kõrvaldada menetlusnormide rikkumist

apellatsioonimenetluses, kuna see tooks tõenäoliselt kaasa eelmenetluse ülesannete täiendava

täitmise mahus, mida ei saaks pidada apellatsioonimenetluse olemusega ja menetlusökonoomia

põhimõttega kooskõlas olevaks.

Kuna ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus asja lahendamisel selgitamiskohustust, tuleb

TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 alusel rahuldada apellandi taotlus võtta asja juurde apellandi

esitatud täiendavad tõendid: väljavõte e-kirjavahetusest (3 lk), ärakirjad AS Even arvetest (2 lk)

ning ärakiri OÜ Basseiniekspert arvest (1 lk).

9. Käesoleval juhul on hageja (pooltevahelises suhtes alltöövõtja) esitanud nõude pooltevahelise

töövõtulepingu alusel tasu saamiseks. Vaidluse all on ajavahemikus jaanuarist kuni märtsini

2011.a hageja poolt tööde teostamine, tööde kostjale üleandmine ja sellest tulenev kostja kohustus

tööde eest tasuda.

Tasunõude rahuldamise eeldusena tuli hagejal tõendada, et nõue on vastavas ulatuses muutunud

sissenõutavaks – s.o, et tööd olid selles ulatuses teostatud ja tellijale (kostjale) üle antud (VÕS

§ 637 lg 4).

Hageja tugines oma nõudes 31. jaanuari 2011.a arvele nr 11023 (summas 22 241,25 eurot, millest

tasumata 7241,25 eurot); 28. veebruari 2011.a arvele nr 11039 (summas 11 603,80 eurot) ja

30. märtsi 2011.a arvele nr 11047 (summas 17 869,70 eurot). Hageja väidetel on kõik nimetatud

arved koostatud teostatud tööde aktide alusel ning kostja ei ole tööde kohta mingeid pretensioone

esitanud. Tööd on üle antud põhitellijale (Valga linnale) ning sellekohastele aktidele on alla

kirjutanud ka kostja esindaja.

Kostja vaidles hageja väidetele vastu väitega, et hageja ei ole tõendanud 2011.a veebruaris ja

märtsis tööde reaalset teostamist. Puuduvad lepingu p-le 8.3 vastavad AS EVIKO poolt

allkirjastatud tööde teostamise aktid, mille alusel tekkinuks hagejal kostjale arvete esitamise õigus.

Valga linnale üleantud töid teostasid lisaks hagejale veel teisedki alltöövõtjad ja kostja ise.

10. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel tähtsust omavaid ja tõendamisele

kuuluvaid asjaolusid menetlusosalistega vajalikus ulatuses arutanud. Samuti ei nähtu, et maakohus

oleks vastavalt TsMS §-le 243 uurinud tõendeid menetlusosaliste esindajate osavõtul või arutanud

pärast tõendite uurimist menetlusosalistega menetluse seisu ja asja arutamise lõpetamise

väljavaateid (TsMS § 401). Asja lahendamine poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (TsMS

§ 403) ei vabasta kohut selgitamiskohustuse täitmisest ega vajadusest arutada ammendavalt asja

lahendamisel olulisi asjaolusid.

Maakohus

on

oma

3. detsembri

2013.a

kirjaga

teinud

pooltele

ettepaneku

kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. 7. jaanuari 2014.a korraldaval kohtuistungil on sisuliselt

samuti arutatud üksnes kompromissi saavutamise väljavaateid. Sellele järgnevalt on maakohus

piirdunud asja kirjaliku menetlemisega. Seega ei ole asjas toimunud tõendamisele kuuluvate

asjaolude ja tõendamiskoormise selgitamist, samuti tõendite uurimist ega asjaolude sisulist

arutamist. Ringkonnakohtu arvates on sellega olulisel määral jäänud täitmata eelmenetluse

ülesanded ning see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

11. Olukorras, kus vaidluse all olevad veebruari ja märtsi 2011.a tööde mahtusid kajastavatel

aktidel (t lk 20 ja 21) puuduvad kostja esindaja allkirjad, tuli hagejal tõendada, kas ja millal aktid

tegelikult siiski kostjale edastati. Lisaks saanuks hageja tõendada tööde kostjale üleandmist muude

tõenditega.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei ole tähelepanu pööranud sellele, millal on

hageja 2011.a veebruari- ja märtsikuu aktid kostjale tegelikult edastanud. Põhjendatud on

apellandi seisukoht, mille kohaselt pooltevahelise lepingu p-de 8.2, 8.3 ja 8.5 järgi tuli aktide

koostamist ja kostjale edastamist tõendada hagejal. Lepingu p 8.5 kohaselt oli akti kättesaaduks

lugemise eeldusena vajalik AS EVIKO poolne kinnitus. Seega ei piisanud aktide kostjale esitamise

tõendamiseks ainuüksi asjaolust, et lepingu p 8.2 kohaselt pidi alltöövõtja esitama teostatud tööde

aktid regulaarselt üks kord kuus. Kostja (apellant) on möönnud 2011.a veebruari ja märtsi tööde

aktide saamist 2011.a aprilli alguses. Hindamaks, kas kostja esitas pretensioonid aktides märgitud

töödele õigeaegselt või hilinemisega, tuleks esmalt kindlaks teha, millal kostja aktid kätte sai.

12. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kuna oma 21.04.2011.a e-kirjas (t lk 54) viitab kostja

töö puudusena eeskätt sellele, et esitatud ei ole täpset lahtikirjutust teostatud tööde mahu ja

maksumuse kohta ning esitatud ei ole väiteid, nagu oleks lepingujärgsed tööd jäetud täielikult

teostamata või oleksid need teostatud ebakvaliteetselt, siis ei ole kostja pretensioonid piisavalt

kaalukad, et jätta nende põhjal hageja töötasu nõue rahuldamata.

Ringkonnakohtu arvates on tellijal (sh peatöövõtjal) õigus nõuda töövõtjalt (alltöövõtjalt)

teostatud tööde kirjeldamist sellisel viisil, mis võimaldaks hinnata reaalselt teostatud tööde

mahtusid ja vajadusel ka kvaliteeti. Nõustuda saab apellandi seisukohaga, mille kohaselt ei selgu

hageja poolt koostatud veebruari ja märtsi 2011.a aktidest, missuguseid töid on tegelikult tehtud.

Aktidelt nähtub, et alltöövõtja on märkinud akteeritavaks lihtsalt teatava osa (väljendatav

protsendina) kokkulepitud tööde kogumahust. Seega ei võimalda niisugusel kujul esitatud akt

tellijal (peatöövõtjal) sisuliselt üldse hinnata teostatud tööde lepingutingimustele vastavust,

kuivõrd aktist ei selgu, missugused tööd on antud perioodil teostatud.

13. Arvestades asjaolu, et senises menetluses ei ole tõendatud, et hageja oleks vaidlusalused aktid

kostjale edastanud enne 2011.a aprilli algust, ning kostja on alates 8. aprillist 2011.a e-kirja teel

palunud esitada täpsustatud andmed konkreetselt teostatud tööde kohta, mida hageja on mh

lubanud teha oma 21. aprilli 2011.a e-kirjas, on kolleegiumi arvates ennatlik asuda seisukohale, et

kostja on minetanud õiguse esitada vastuväiteid veebruari ja märtsi 2011.a aktidele ja vaielda vastu

sel perioodil teostatud tööde tõendatusele.

Kolleegiumi arvates ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, kas kostja esitas juba enne

kohtumenetlus algust väite, nagu ei oleks hageja veebruari ja märtsi 2011.a aktidel näidatud töid

üldse teinud, või mitte. Poolte esindajate vahelisest aprillis 2011.a peetud e-kirjavahetusest

nähtuvalt palus kostja akteerimisele kuuluvad tööd detailselt lahti kirjutada ning see olekski

võimaldanud hinnata, kas ja missuguses mahus on töid tegelikult tehtud.

14. Ringkonnakohus nõustub ka apellandi seisukohaga, et ainuüksi hageja poolt kostjale

esitamiseks koostatud aktide (t lk 19-21) ja kostja ning Valga linna vahel allkirjastatud aktide

(t lk 62-67) võrdlemine ei võimalda teha kindlaks hageja poolt 2011.a veebruaris ja märtsis

teostatud tööde mahtusid. Juhul, kui tagantjärele (arvestades 4 aasta möödumist) ei ole enam

võimalik teostatud töid täpselt kindlaks teha, siis saab ringkonnakohtu arvates küll lähtuda ka nn

võrdlevast arvestusest. Seejuures aga tuleb arvestada asjaoluga, et ridadel nr 7.1 ja 7.2

kategoriseeritud töid (veevarustus ja kanalisatsioon ning küte / ventilatsioon ja jahutus) teostasid

lisaks hagejale ka teised äriühingud (AS Even, OÜ Basseiniekspert ja kostja ise). Valga linnale

üleantud tööde aktidest nähtub, et ridade 7.1 ja 7.2 rahaline maht oli kokku 6 863 038 krooni

(1 717 017 + 5 146 021) ehk 438 628,07 eurot, millest hageja osakaal (1 900 000 krooni)

moodustas 28 %. Märtsi 2011.a seisuga oli Valga linnale selle valdkonna töid akteeritud kokku

summas 1 580 000 krooni, kuid selles sisaldusid ka AS-ilt Even ja OÜ-lt Basseinitehnika

vastuvõetud ning kostja enda poolt teostatud ja üleantud tööd. Seega tuleb kohtul hinnata kostja

selgitusi ja tõendeid, mille kohaselt tuleb Valga linnale üleantud vastava valdkonna tööde

kogumahust maha arvestada ka teiste äriühingute (alltöövõtjate ja kostja) teostatud tööde

maksumus.

15. Kuna tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, tuleb kohtul asjas tehtavas

lõpplahendis jaotada menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt

TsMS §-de 173 ja 174 alates 1. jaanuarist 2015.a kehtivale redaktsioonile.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/