2-14-18295/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

10. märts 2015.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-14-18295

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise vähendamiseks

Hagihind

1 725.57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja

Oksana XXX (e-post XXX@oksola.com)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja kuni 27.12.2014: XXX(isikukood XXX,

elukoht: XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

kohtuistung 26.01.2015

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata XXX16.01.2015 taotlus arvata välja tõendite

hulgast

17.10.2014

XXX

kohtule

esitatud

dokument

nimetusega seisukoht ning taotlus dokumendi ja käekirja

ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks.

2. Rahuldada XXX hagi XXX vastu elatise vähendamiseks

osaliselt.

3. Muuta Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega tsiviilasjas 2-07-

30852 väljamõistetud elatist ja mõista XXX alates 05.05.2014

kuni

27.12.2014

välja

elatis

458,84

eurot

(nelisada

viiskümmend kaheksa eurot ja 84 senti) XXX kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolt endi kanda.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud

TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt on XXX ja XXX abielust sündinud XXX laps XXX. Vastavalt Harju

Maakohtu 14.04.2008 otsusele tsiviilasjas nr 2-07-30852 kohustub XXX tasuma igakuiselt

lapse ülalpidamiseks 3000 krooni ehk 191,73 eurot lapse isa XXX kasuks. Otsuse tegemise ajal

elas laps isaga.

2. 18.09.2008 alustas kohtutäitur A.Pink XXXavalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr

024/2008/818. Täitemenetlus peatati alates novembrist 2012 XXX avalduse alusel seoses tema

lahkumisega välismaale. Alates novembrist 2012 elab XXX XXX, laps elab Eestis.

Eelnimetatud ajast on kandnud kõik lapse ülalpidamisega kaasnevad kulud hageja. 03.04.2014

esitas XXX A.Pinki kohtutäituribüroole taotluse täitemenetluse taastamiseks ja võlgnevuse

sissenõudmiseks summas 2359,41 eurot. Nõude aluseks on Harju Maakohtu kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-07-30852. Nõude summale lisandus kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga

215,82 eurot. Kokku on nõude suurus 2575,23 eurot.

3. Seega nõuab XXX taastatud täitemenetluse raames hagejalt võlgnevust elatisraha osas (alates

novembrist 2012 kuni märtsini 2014) ning edaspidise elatise sissenõudmist vaatamata sellele, et

ta ise alates novembrist 2012 ei ela lapsega koos ning kõik lapsega seotud kulud kannab hageja.

XXX tütart alates novembrist 2012 materiaalselt ei toeta, samuti ei toeta ta lapse ema tütre

ülalpidamisel.

4. Hageja taotleb muuta elatise suurust kuni 0 euroni alates 01.11.2012. Kohtuistungil hageja

täpsustas nõuet paludes vähendada elatise suurust 0 euroni alates hagi esitamisest ja juhul, kui

elatist 0 euroni ei vähendata, siis arvestada perioodil mai 2014 kuni detsember 2014 makstud

summat 1075 eurot ja vähendada väljamõistetavat elatist summani 458,04 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja seaduslik esindaja XXX palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt

kolis ta 2012. aasta keskpaigas uue perega XXX, sest tema abikaasa on Tai kodanik. Kuna 15

aastasel XXX tuli täita koolikohustust, ei olnud tal võimalik tütart endaga kaasa võtta. XXX

teavitas sellest Kristiine Linnaosavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonda. Kolmepoolsetel

kohtumistel, kus osalesid lastekaitse spetsialist , hageja ja XXX, andis hageja lubaduse

hoolitseda igapäevaselt tütre eest ja peale XXX lahkumist pidi tütar asuma elama hageja

juurde. Vastutasuks kohustus ta peatama täitemenetluse elatise nõudes. Täitemenetlus peatati

alates novembrist 2012 XXX avalduse alusel seoses tema ajutise lahkumisega välismaale.

6. Hiljem selgus, et hageja paigutas tütre ajavahemikus detsember 2012 kuni veebruari keskpaik

2013 üksinda elama räpasesse ja asotsiaalsesse ühiselamu tuppa jättes ta ilma igasugusest

vanemlikust hoolitsusest. Pärast kostja elukoha külastamist Kristiine Linnaosavalitsuse

Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse vanemspetsialisti poolt nõuti hagejalt kostja kohest

ümberpaigutamist hageja juurde.

7. Alates märtsist 2013 elab XXX oma vanaema XXX juures. Pärast seda ei toeta hageja kostjat

ei materiaalselt ega moraalselt ning ei ole suhelnud temaga vahel kuude kaupa. Alates

septembrist 2013 kuni jaanuarini 2014 toetas hageja XXX XXX kasvatamisel 900 euroga.

Veebruaris teatas hageja XXX telefoni teel ilma mingisuguse mõjuva põhjuseta, et ta enam ei

kavatse last toetada.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu

alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel oli 2014 aastal töötasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral kuus 355 eurot kuus, millest pool on 177,50 eurot ja alates 01.01.2015 töötasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 390 eurot, millest pool on 195 eurot.

Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele,

mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad

asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS

§ 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud

juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

10. Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega on hagejalt välja mõistetud

elatis 3000 krooni (so 191,73 eurot) XXX ülalpidamiseks alates 22.augustist 2006 kuni tema

täisealiseks saamiseni 27.12.2014 XXX kasuks, et alates 2012 novembrist elab XXX ja kostja

XXX elab Eestis.

11. Vaidlus on selles, kas ja millises ulatuses on hageja täitnud lapse ülalpidamiskohustust.

12. Hageja taotleb elatise vähendamist 0 euroni, kuna ta on alates kostja isa välismaale elama

asumisest kandnud kõik kostjaga seotud kulud toetades kostjat rahaga, ostes toitu, riideid ja

jalatseid ning tasudes vajalike asjade eest.

13. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §-s 101

lg 1 sätestatud määra.

14. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 ei vabane vanemad lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Hagejalt on välja

mõistetud elatis 191,73 eurot, mis on ligilähedane seaduses sätestatud alammääraga (2014 oli

elatusraha alammäär 177,50 eurot ja 2015 on see 195 eurot). Hageja ei ole esile toonud

mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra.

15. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises, täidab

ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatusraha makstes.

Hageja hagiavalduse ja ütlustega kohtuistungil, kostja isa kirjalike vastustega ja tunnistajate

XXX(kostja vanaema), (Kristiine LOV lastekaitse spetsialist) ja (Haabersti LOV lastekaitse

spetsialist) ütlustega on tõendatud, et peale isa lahkumist välismaale 2012 novembrist on kostja

elukoht korduvalt muutunud. Kostja elas 2012 detsembrist kuni 2013 veebruarini üüritoas

Mustamäel, 2013 veebruarist kuni märtsini hageja juures, 2013 märtsist kuni 2014 septembrini

vanaema juures ja alates 2014 septembrist üürikorteris .

Seega võrreldes Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega on asjaolud muutunud. Elatise

väljamõistmise ajal elas kostja isa juures, kuid peale isa lahkumist välismaale, on kostja elanud

vanaema ja ema juures ning iseseisvalt üürikorterites. Kõige pikema perioodi (18 kuud) elas

kostja vanaema XXX juures.

Eeltoodust järeldub, et kostja elas peale isa lahkumist hageja juures mõned kuud ja seega ei ole

hageja täitnud vahetult alaealise ülalpidamise kohustust.

16. Elatis on välja mõistetud summas 191,73 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni 27.12.2014.

Seega peaks hageja tasuma perioodi 05.05.2014 kuni 27.12.2014 eest elatist 1533,84 eurot

(8*191,73).

Kuna elatist saab muuta alates hagi esitamisest (so 05.05.2014), jätab kohus hagiavaldusele

lisatud ülalpidamiskohustuse täitmist tõendavad tõendid (hageja arvelduskonto väljavõtted

01.11.2012 - 10.04.2014 ja kviitungite koopiad) tähelepanuta, sest need puudutavad

hagiavalduse esitamisele eelnevat perioodi.

Hageja esitatud XXX pangakonto väljavõtetest perioodi 01.04.2014 kuni 23.01.2015 kohta

nähtub, et hageja on perioodil 05.05.2014 kuni 27.12.2014 kostja arvelduskontole üle kandnud

või sisse maksnud sularaha 1075 eurot (s.h hageja ise 925 eurot ja hageja elukaaslane hageja

eest 150 eurot). Seega on tõendatud, et hageja on tasunud kostjale elatist 1075 euro ulatuses.

17. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et kostja isa XXX, kelle kasuks elatis hagejalt lapse

ülalpidamiseks välja mõisteti, on talle kostja ülalpidamiseks saatnud raha kolmel korral, kokku

350 eurot. Tunnistajate ja XXX ütlustega on tõendatud, et nii ema kui ka isa on XXX elust

kõrvale jäänud, kõige enam on tema eest hoolitsenud vanaema XXX. Tunnistajate ja XXX

ütluste kohaselt täitis lapse isa ülalpidamiskohustust 350 euro ulatuses.

18. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et mõlemal vanemal on lapse ülalpidamise kohustus, järelikult tuli

XXX pärast lapsest eraldi elama asumist täita sarnaselt hagejaga ülalpidamiskohustust

elatusraha maksmise näol lapsega koos elanud vanaema kasuks või pärast lapse täisealiseks

saamist lapse kasuks. XXX ei ole tõendanud, et ta oleks igakuiselt täitnud XXX ülalpidamise

kohustust. Asjaolu, et kohtuotsusega mõisteti lapse emalt elatis välja tema kasuks, ei vabasta

XXX XXX ülalpidamiskohustuse täitmisest.

19. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid

kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et hageja on

kohutumenetluse ajal oma ülalpidamise kohustust täitnud summas 1075 eurot makstes elatise

otse kostja arvelduskontole, tuleb hagejalt välja mõista 458,84 (1533,84-1075) eurot. Elukoha

vahetuse tõttu ei ela XXX enam koos XXX ega täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult.

Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et XXX ei täida ka enda poolset lapse igakuist ülalpidamise

kohustust. Seega ei ole põhjendatud ühelt vanemalt elatise väljamõistmine teisele vanemale,

kes lapsega koos enam ei ela, ei osale lapse kasvatamises vahetult ega täida lapse ülalpidamise

kohustust temale raha saatmisega või ülalpidamiskulude tasumisega.

20. XXX sai 27.12.2014 täisealiseks, mistõttu ei ole vanemad enam tema seaduslikud eestkostjad

ega esindajad ning käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on lõppenud ka tsiviilasjas nr 2-07-

30852 kohtuotsusega pandud elatise maksmise kohustus. Seega asub kohus seisukohale, et

Harju Maakohtu 14.04.2008 otsusega tsiviilasjas 2-07-30852 väljamõistetud elatist tuleb muuta

selliselt, et kohtuotsusega välja mõistetud elatise võlg tuleb välja mõista XXX alates

05.05.2014 kuni 27.12.2014 summas 458,84 eurot XXX kasuks.

21. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused. XXX on 16.01.2015 menetlusdokumendis esitanud

taotluse arvata välja tõendite hulgast 17.10.2014 XXX nimel kohtule esitatud dokument

nimetusega „seisukoht“ ja vajadusel määrata ekspertiis dokumendi ja selles sisalduva allkirja ja

käekirja ehtsuse tuvastamiseks. Kohus jätab XXX taotluse rahuldamata, kuna taotluse esitamise

ajaks ei olnud XXX enam XXX seaduslik esindaja ega saanud tema nimel esitada kohtule

taotlusi. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd XXX kirjutas 17.10.2014 avalduse alaealisena,

mida tema isa seadusliku esindajana heaks ei kiitnud, siis tuleb nimetatud avaldus jätta

tõendina arvestamata. Hagi lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on tõendatud tunnistajate

ütluste ja asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega.

Menetluskulude jaotus

22. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud poolt endi kanda, kuna

menetluskulude väljamõistmine kostjalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega oleks

ebaõiglane.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik